Külaelanikud

Külainimesed Bibulus Külamees, kes jahil olles korraga ägestus ja ründas jahimeeste pealikku Vinserixi (hundivere kandja, 1. lugu). Rebicculus ütles: pime raev. Vestlusest selgub, et juhtus Väikese Rebase joa juures (2. lugu) On üks kahest jahimehest, teine naiskütt Vargania, kes toob meile Karukoopasse sõna Rebicculuselt, et külarahvas läheb alpikannikesi korjama (3. lugu). Ilmub: 1. lugu, 2. lugu, 3. lugu Curosia Puusepp ja aednik (Taust). Hundivereline (Taust, 2. lugu) Naine, ca 30, heledad juuksed, sinised silmad. Trebonius järeldab sellest ja Sepp Sermisoniuse jutust (2. lugu), et on Creosotuse tütar - hundivereline. Ilmub: 2. lugu Hildarius Külavanem (Taust). Hundivereline (Taust). Rebicculus Ehk mees, kes midagi ei tee. Hallikasvalgete juuste ja valge habemega. Tema liivakast, mida kogu aeg rehitseb - teisel pool Gauntleti sellel vastet ei ole: karpi pole, liiva pole, on Rebicculuse maja udusel kujul, tee, mõned suured puud…, mida reaalsuses pole (Trebonius, 2. lugu). Tinteos: Rebicculus on vana ahv, kelle peal Lunacy ei tööta. Kas on maag, seda ei tea (2. lugu) Rita kirjeldab teda oma päevikus "tagasipöördujat” (3. lugu). Trebonius: Folkloorist meenutus: lunacyle suudavad…

EdasiKülaelanikud

Locused

Rita sõnade kohaselt on/oli meie territooriumil 9 locust (Taust). Karukoobas Võimsus: 10 p Keskmise võimsusega (Tacitus, 3. lugu) Jõu resonants (Tacitus, 3. lugu) Karumäe tipp Locuse omanik on võimas mäevaim (H, 5. lugu). Ei küsi locuse läbimise eest tasu (H, 5. lugu). Küll on oluline põhimõte: lennates ei saa ja mida rohkem jalgu, seda parem (H, 5. lugu). Tema arhivaenlane on kõrval orus asuva järve vaim (H, 5. lugu). Tacitus tajub (1. lugu). Karumäe locuses Varjumaailmas varitsesid Hyacinthi ämblike vaimud (3. lugu). Kaarnamäe tipp Kusonagi hukkus Kaarnamäe tipu lähedal idaküljel, kus on ka Sepa järv. Langes apaatiasse ja Lootusetuse vaim sõi ta elusalt ära (Rita päevik, 3. lugu). Suur tamm Siniste kitsede platool 2000 aastat vana Tamme vaim - Quercus Corvicanus (2. lugu) Tinteos ei tea resonantsi, arvab, et mingi metsik loodusjõud (2. lugu) Tüve läbimõõt 5 m, 35-40 m kõrge, võra laius 70 m (2. lugu) Locus asub u 4 m kõrgusel maapinnast (Tacitus leiab, 2. lugu) Locuses kõiksugu vaime, üks neist: õhus lendav kala, mis tilgub vett, mõlemas otsas pead…

EdasiLocused

Geograafia

Koduümbrus Nõlv, mis läheb meie maja juurest oru poole alla, on oru kõige päikeselisem nõlv. Seal kasvab metsikuid pirnipuid, metsikuid mureleid, kuigi mitte ülearu tihedalt. Suhteliselt lähedal on palju rabasid, kus kasvab rohkelt marju, kõrgematel aasadel oru ümber kasvab piparmünti. Kaarnamäe nõlva alumisse otsa on inimesed istutanud oliivisalu. Meie jaoks ei tähenda põhjatuul külma: mets peab tuule kinni. Kõige külmem on, kui on lõunatuul, mis puhub mööda orgu. Hõrendus Valgete Kitsete platool Asub aasal Valgete Kitsede platool (5. lugu). Lehise ja tammesalu, puud kasvavad kahe kaheksanurgana, nende keskel on suur seentering. Kaugelt paistab nagu lihtsalt puudesalu, tähelepanelikumal vaatamisel võib ära tunda ebakorrapärased kaheksanurgad. Kokku on 16 puud, kõik ühevanused, kasvavad üsna tihedalt (5. lugu). Seeneringi läbimõõt on ca 1,5 m, Varjumaailma poolel helendab - selle kohal on õrnalt helesinise varjundiga ring, mis käib kogu aeg ringi (5. lugu). Ei ole locus, sest siin ei ole essentsi. Aga ei ole normaalne koht (Tc, 5. lugu). Oletused ja vihjed: Antonia: kui see on siin juhuslik, siis seda on pikalt kavandatud (puuringi kohta) -…

EdasiGeograafia

Raamatukogu

Teavikud Rita päevik (3. lugu) Papüürus, kuhu on tindiga joonisatud ümbruskonna vaated ja peale kirjutatud võõrad märgid (Robinus, 3. lugu). Ladinakeelne loomapiltidega raamat (Margaret, 3. lugu). Raamat, kus on sees palju kivide piltide: maagi otsija käsiraamat. Käsitsi kirjutatud. Õpetab, millistes kivimites millist maaki on (Tacitus, 3. lugu). Käsikiri Luuvarju varjus (Tacitus, 4. lugu). Kreekakeelne käsikiri Punane koidik, mis räägib rauameistrite ettevõtmistest (Tacitus, 4. lugu). Primuse konspekt, mille kohta Tacitus põgusa sirvimise järel arvas, et see on manipulatiive jamps (Tacitus, 4. lugu). Piltidega illumineeritud ja hieroglüüfidega täidetud raamat. Seal on peal Vereküünte klanni hõimumärk. Raamat ise on väga ilus, ilusas kirjas, idamaiste mustritega. Piltidel on erinevad võitlusasendid. (Tacitus, 4. lugu) Ühes puust, needitud ja lukuga karbis on paksus tugevas nahkköites raamat. Raamatu peal on Rooma kotkad ja see näeb üldse igatepidi välja nagu riigi vara. Sirvimisel selgus, et see on tsentuurio käsiraamat alpidest põhja poole jäävate hõimudega suhtlemiseks (Tacitus, 4. lugu). Veel üks raamat, mille kaanel on riigivapid ja mis sama moodi näeb välja nagu riigi vara. Raamatus on tosinkond kaarti, mis…

EdasiRaamatukogu

Hundid

Hundid Tinteos Varjuküünte karja alfa, kes jäi Varjumaailmas kadunuks - pärast kohtumist Ulsa Kinomediga. Kreeklane (Taust). Ilmub: 1. lugu, 2. lugu, 3. lugu Rita Piscularum Bone Shadow (Taust). Maetud küla surnuaiale (Taust). Oskas kohale kutsuda vaime, kes tema küsimustele vastasid (Karud, 4. lugu). Creosotus Primus Storm Lord (Taust). Endine alfa (Taust). Hukkunud, maetud kohalikule surnuaiale (Taust). Lause: Oleme nüüd omas kodus sisse piiratud (Taust). Kusonagi Mutaka Blood Talon (Taust). Rändur loojuva päikese kannul (Taust). Kusonagi hukkus Kaarnamäe tipu lähedal idaküljel, seal on Sepa järv. Langes apaatiasse ja Lootusetuse vaim sõi ta elusalt ära (Rita päevik, 3. lugu). Romanus Maximus Alfade alfa. Sõlmis Gurdilagiga lepingu Puhtaverelistest vabanemiseks. Tinteos ja Creosotus pidasid teda reeturiks. Lox Parentum Hunters in Darkness (Taust) Adolfus Varjuküünte karja endine liige, kes hukkus hullunud Geroplex Magnuse käe läbi. On kuidagi seotud karja hiljem lisandunud liikme Guddagiga. Adolfuse surnukeha kadus koopast (varjumaailma poolel). Ilmub: 1. lugu, 2. lugu, 3. lugu Ümbruskonna hundikarjad Tamarendum Meist põhja pool (Taust). Kari on hävinenud (Taust). Rita päeviku viimane märge: "Tamarendumi karjast ka keegi enam…

EdasiHundid

18. lugu – “Õhus on elektrit”

Taustateadmine, mida kindlasti teame: Pinsolarumi kari oli ümbruskonnas kõige vanem: nende tootemloom oli hunt. *** Jätkuvad sündmused Pinsolarumi eri paigus. 29.03.320 esimesed tunnid Jätkuvalt küla servas olev Robinus muutub Gauruks. Pöörab ringi ja rebib hammastega teda kaelast hammustanud olendit. See olend on pikkade kihvadega ja kiilakas. Nägu oleks nagu nuiaga sisse löödud. Üsna kole näeb välja. Gauru-Robinus sellest suurt numbrit ei tee. Robinus hammustab meest (strength + brawl - 4 defence). Saab 1 pihta. Maitse on kuidagi väga kuiv. Selline maitse nagu sellel kondil, millega ta hundina kuhugi mustadeks päevadeks maha kaevaks. Veresoontes on veri sees, aga ümberringi on selline kuiv maitse. Mees naerab Robinuse rünnaku peale suure häälega ja ütleb: "Oi kui kirglik. Poleks oodanudki." Aga mis Robinust häirib: pole emotsiooni, väga ebainimlik: ei karda, pole lunacyt. Robinusele tundub, et justkui on vaimust vaevatud. Initsiatiivid NPC 16 - lisandus III voorus Trebonius 16 Margaret 16 Tacitus 15 Robinus 15 (NPC 14 - I voor, pärast seda mitte) Antonia 14 Guddag 11 NPC (Vampiir) 10 NPC (Piiskopid) 8 I voor Trebonius oli lõkkeplatsi perimeetris…

Edasi18. lugu – “Õhus on elektrit”

17. lugu – Sündmused Pinsolarumis jätkuvad

I episood - sündmuste jätk 29.03.320 Trebonius leiab lõksus vaimu ja avastab, et Pinsolarumis on veel üks libahunt. Guddagi salvab hõbedane pistoda ja Robinus saab hammustada. Tacitusele ei meeldi piiskoppide ebaviisakas rahulikkus. Margaret püsib alfa kandadel. Piiskopid hakkasid sekundeid lugema. Antonia jälgib vaime ja vaimust vaevatuid. Niiditõmbaja kadus, nagu ka laip laagriplatsilt. Tacitus on varjunud esimeste majade vahel. Robinus on metsa servas, teist vooru Gauru ja tema ees lebab ilma peata mees, kes purskab veel verd – ja nüüd lõhnab juba nagu inimene. Antonia on samuti sealsamas esimeste majade juures (järgmises ringis tahab Two-world eye’ga vaadata, kuidas vaim kehast jalga laseb). Trebonius ja Hyacinth on kõige ees majade vahel. Margaret on ühe vooru võrra Hyacinthist ja Treboniusest ühe vooru võrra maas üksinda hiilides majade vahel. Kõik peale Robinuse on huntidena. Initsiatiivid (osa eelmisest korrast, lisandusid Tundmatu 2 ja Guddag): Tundmatu 2 (Vari): 19 Tacitus: 17 Antonia: 17 Guddag: 15 Tundmatud (Niidiotsad ja Piiskopid): 14 Trebonius: 12 Hyacinth: 11 Robinus: 9 Margaret: 8 Sündmused jätkuvad. I voor Esimeste majade juures varjunud Tacitus…

Edasi17. lugu – Sündmused Pinsolarumis jätkuvad

16. lugu – Pinsolarumis on midagi lahti

I episood - Karukoopas, ettevalmistused retkeks Pinsolarumisse jätkuvad On umbes südaöö, saabunud on uus päev: 29.03.320, salapärased külalised on lahkunud, kingitused on lahti pakitud ja ära pandud. New Moon. Antonia ütleb Alfale, et tal on kaks essentsit Ma kardan, et ma ei saa väga aidata, aga meie kaev on tühi. Me võime käia seal kaevu ääres võimlemas. Margaret meenutab ka Alfale, et meil on jätkuvalt jänes kotis. Tacitus meenutab, et tegelikult me pidime kõrvalkülla minema. Trebonius soovitab, et M läheks vaataks jänese üle ja viiks talle õuna. Jänes: Palun lase mind vabaks. M: Iga asi omal ajal, me teeme su elu siin kotis nii mugavaks kui võimalik. Ära kaota lootust. Jänes: Ma olen vangis vastu enda tahtmist. Äkki me lahendame selle kuidagi ära. M: Ma ei saa sind praegu vabaks lasta, ma saan anda sulle ühe õuna. Jänes: Asi seegi. Peaksime kõik võtma: Rite of Dedication - lk 150, 1 punkt. Ritesid peab keegi õpetama. Kui võtame üldse kõige esimese rite, tõenäoliselt õpetavad luned. Aga õpetavad ainult sellel hetkel, kui võtad…

Edasi16. lugu – Pinsolarumis on midagi lahti