Hapupu, Vormsi 2012

16.06.2012 Aeg möödub. Kord seatakse jalule. Elu linnas pöördub tavapärastesse rööbastesse. Paljusid olulisi ametiposte täidavad uued vampiirid. Naaseb Primogen, naaseb Magister. Meie ametid on taastatud, Silva Sexicus on Ala Peregrinorumi eest vastutaja. Meil kõigil jutuajamine Magistriga. Teeb korralduse püstitada Metropolisesse Luculluse büst. Kuna tema read on hõredad, siis ta lojaalsuse eest arvab meid oma lähikonda. Meil kahtlus, et see ka selleks, et me temast liiga kaugel ei oleks. Oleme tihedasti tema isiklikud külalised. Primogen ja magister on läbi lillede teinud ka soovitusi, et me rohkem oleksime tema käsutuses. Magister usub, et linna arhitektuur on väga hea. Primogen ja Magister annavad Foorumi ees aru oma äraoleku kohta. Magister esimese asjana kuulab üle palgamõrvarid - vampiirid - ja teeb Foorumis ettepaneku nende surmamiseks. Palgamõrvarid olid saanud korralduse Calimachose käest, kes oli Stryxi poolt üle võetud. Surma mõisteti nad selle eest, et ilma Foorumi otsuseta teist vampiiri tappa on seadusevastane. Lancea et sanctumi pühakud kõnelevad hukkamise vastu. Silva Sexicus hääletab viimase päikesetõusu poolt. Lignus soovitab neid elus hoida, et neid võiks kasutada teaduslikes eksperimentides…

EdasiHapupu, Vormsi 2012

58. lugu: Mariuse viimane soov

320 AD, 13. aprill, kõver kuu. Kell on neli hommikul. Oleme Karujärve ääres ja vaatame purede laipu. Robinus nuusutab laipade lähedal. Igatsorti loomi on käinud. Karusid, lõvisid, rebaseid, rotte, nugiseid jm loomi. Üks inimene - ei ole tuttav lõhn. On mõned võõrad lõhnad, millele nime ei oska anda. Ka vampiiri lõhn. Robinus tunneb Juliuste vereliini lõhna ära. See lõhn oli kellegi küljes, keda Robinus Veronas kohtas. (Aga mitte need 2 Juliust, keda meie kohtasime.) Robinus uurib haavu. Suhteliselt suure looma hamba- ja kihva jäljed (nt gauru?). Palju silmahambaid järjest - monstrid söönud. Enne surma. On pistodade torkehaavad. Pistodad on olnud hõbedast. Need on teised pistodad, mitte need, mis neil endil. Stilettode moodi. Haavad on suhteliselt sügavad - pikad pistodad. Või ka odad. Hõbedast. Laipadel hõbedast pistodad tupes. Need korjame ära ja võtame kaasa. Antonia uurib okultse silmaga laipu. Hambajäljed on okultset päritolu. Twilightis on keegi. Ühe mehe vaim, kel on puhmas kulmud, bakenbardid ja teravad kõrvad. Karvane keha, paksud juuksed. Paljas. Ta on ühe laiba kohal. Tegu on kummitusega. Antonia ja…

Edasi58. lugu: Mariuse viimane soov

57. lugu: Kuhtume Kamba Vaimuga

320 AD, 13. aprill, kuu loomine. Kell on pool kolm öösi. Oleme Karumäe locuses teispool. Seal tundub mägi pisut kõrgem kui reaalsuses. Nähtavus on mõnisada meetrit hämaruses. Järsk mägi, nõlvad kolmes suunas. Vulkaaniline. Ka vaimumaailmas. Liigume karukoopasse (teispoolsuses). Kaugelt tuleb karuhaisu. Geroplexi hais. Nädalaid vana. Tr. hiilib koopa poole. Margaret hiilib järgi. Ja Kusonagi. Kõik nuusutavad. Jõuame kohale. Koopa ava on poolteise meetrise läbimõõduga auk. Koopasuu ees vedeleb igatsorti luukeresid (põdrad, lõvid, antiloobid jne). Tr jookseb hiilides tagasi. Margaret hiilib koopasse. Koopa sein on karvadest läikima hõõrutud. Põrand allapoole kaldu, seinad lähevad laiemaks. Sopiline. Koobas on luid täis. Koobas on väga suur. Umbes 5m kõrge, umbes 15m sügav, 10m lai. Põrandal on veel Varjuküünte karja lippe. Igatsorti elemente, mis muudab selle koopa meie kodu sarnaseks. Margaret nuusutab ja tunneb koopas tugevat raudrohu lõhna, mis on segatud põdrasambla ja naistepuna lõhnaga. Veel tunnen kuuma vee lõhna, leesika lõhna, mõningast pärnaõit ja mett on tunda. Tegemist on külmetuse, põletiku ja viletsa söögiisu ravimisega. Näen väikest puidust lavatsit, kus peal on kujud. Suur karu…

Edasi57. lugu: Kuhtume Kamba Vaimuga

56. lugu: Totaalne patrull jätkub

320 AD, 12. Aprill, kell on 11 õhtul, kõver kuu Vantsime Karumäe ja Karujärve poole. Jõuame Karumäele. Karumäe tippu on laotud ümarad kivid, millest on tekkinud umbes 2,5m kõrge koonus ja see ongi locus. Mäetipust lähevad kolmes suunas mäeharjad. Vaadatakse teisele poole. Seal on samasugune mägi. Kivist koonus on. Lisaks on seal mäetipus kolm valget lõvi. Nad on hüppel koonuse suunas, nende silmad hõõguvad, nad haihtuvad. Vaatame twilighti. Seal midagi ei paista. Kusonagi ütleb, et lõvidest ei tea ta midagi, aga siin on jõu ja vabaduse resonants. Tr küsib Kusonagilt lõvide lahustumise kohta. Kusonagi ütleb, et eks nad jõuavad siiapoole kui nad seal lahustuvad. See lihtsalt võtab aega. Selgub, et kunagi oli Geroplex siin valvur. Tr uurib, kus on Geroplexi koobas. K ütleb, et ta umbes teab. Lähme vaatame. Tr: Aga enne ootame lõvid ära. Kuulame nad üle. Ei hakka kohe laamendama. Tr ja Tacitus daluks. Lõvid hakkavad materialiseeruma. Kusonagi muutub läbipaistvaks. Teised urshuliks. Antonia hakkab bind spirit riitust tegema. Lõvid tekivad ja vaatavad meid. Ütlevad primalis: Tere kõrgestiaustatud urathad. Kuldsed…

Edasi56. lugu: Totaalne patrull jätkub

55. lugu: Totaalne patrull

320 AD 12.aprill kell 12 keskpäeval, poolkuu Guddag läheb ja otsib metsmesilasi, eks ta ka tahab ennast kasulikuna tunda. Kõnnib ümber maja spiraalselt. Täiesti teaduslikult. Trebonius kommenteerib: Berserk otsib mesilasi. Guddag avastab mägiaasu ja niite. Nii siniste kui ka valgete kitsede platood on sobilikud mesinduseks. Ülejäänud kamp läheb suplema ja magama. Enne seda räägime Kusokaga. Rita päevikud räägivad, et sa said Sepa järve ääres hukka Lootusetuse vaimu läbi. Kusonagi ütleb, et mingis mõttes vastab see tõele - vaim sõi ta tõesti ära, aga see läks vaimule kalliks maksma, sest K võitles ennast välja läbi vaimu, seestpoolt. Peale seda läks missioonile. Margaret vaatab und. Näeb, et on väike laps, alles inimene. Aga on imelikus kohas - ühes ilusas suures majas, peaaegu villas. (Pede & breakfast) Palju mööblit, detaile, lauakesi, diivanitel padjakesed, mille vahel on põnevaid asju. Lauakestel palju nipsasju (inglid, tiigrid, kutsud, portselanist). Aga selles majas ei ole kedagi peale Margareti. M teab, et seal pole kedagi. M meeldivad niiväga väikesed nipskutsikad ja kõik need teised ilusad nipsud. Mõned paneb taskusse -…

Edasi55. lugu: Totaalne patrull

54. lugu: Koletis Nimega Valentia

320 AD 11. aprill täiskuu, kell on pool öheksa Robinus läheb teispoolsuses koopast välja ja vaatab ringi. Meie maja ei ole, aga suur kullakivi on. Kulda Robinus seal kivi/kivivaimu all ei näe. Läheb koopasse tagasi. Kusonagi on ikka kustunud. Robinus ikka rahutu. Tahab minna vaatama, mida teised teevad. Paneb karjatunnetuse peale ja tunnetab teisi, ei tunne kedagi - teisele poole see võime ei ulatu. Lähme kõik - Robinus, Margaret, Kusonagi - tagasi “õigele” poole Kusonagi kohta saame veel teada, et ta on rohkem vaim kui inimene. Robinus lepib Margaretiga kokku, et kui midagi juhtub, teeb M end daluks. Robinus läheb üles teiste juurde uurima, mis toimub. M jääb üksi valvesse, aga R-l on karjatunnetus peal, seega peaks kontroll toimima. Tacitus muudab end hundiks. Nuusutab asju. Lõhnad on võõrad. Väga kirju lõhnamaailm. Guddag läheb vaatab, kas pea veritseb, aga ei. Robinus ei tunneta ka tuttavaid lõhnu. Tacitus nuusutab kõige uuema pea lõikekohta, kas seal on tuttavaid lõhnu. Tunneb Enerabe lõhna. Pea on lõigatud terava esemega. Kõik lähevad välja. Robinus paneb miski pulga…

Edasi54. lugu: Koletis Nimega Valentia

53. lugu: Kusonagi tuleb tagasi

AD 320 11.aprill kell 5.30 hommikul, punniskuu Vaimumaailmas on päike valge ja kuu must. Praegu on tume kuu taevas. Robinus on just tunnetanud Kusonagi olemasolu. K on 50m kaugusel ja läheneb kirdest meile. Tuul on lõunast. Sealt tuleb kerget lillelõhna. Hakkame Kusonagit nägema. Ta on inimese vormis. Ta tundub veidi väsinud. Peas on vietnami kaabu. Selle servast on kadunud pael. Riided on tolmused. Relvi ei paista. Teretame Kusonagit. K räägib meile sellise loo. Vt In Boil “Tolmused riided”. Hämarus pruun õhtu eel on laskund maha, Tuleb lillede lõhn lõunasse kui pöördub tuul. Päikene kaob kauge silmapiiri taha, Laotuses koht on öödevalitsejal kuul. Läbitud tee pole kurnanud mu keha, Iga ta toll tõelist kogemust on täis. Ainuke ränd, mille üksi võisin teha, Olengi see teisel pool, kes ära käis. Seisan su ees, seljas tolmused riided, Käes kulunud kaab, mille servast puudub pael. Meeles on mul kõigi jääjate viiped Ja mu mineku märk taeva hõõguval lael. Kusonagi on Irraka, Hunter in the darkness. Räägib meile jutu ära, naeratab ja minestab. Meile tundub ta…

Edasi53. lugu: Kusonagi tuleb tagasi

52. lugu: Patrull teispoolsuses

AD 320 11. apill kell 3 öösel poolkuu Oleme surnuaias ja võtame essentsi. Alustab alfa. Trebonius saab 3. Antonia ei saa midagi. Robinus saab ühe. Juttu tuleb teispoolsusest. Geograafia seal on, liiv on liiv ja kivi on kivi. Vihm ja tuul on. Aga need on vaimud. Kõik baseerub ideedel. Või siis et kõiges peitub idee. Vaimumaailm koosneb vaimudest ja nende eksistentsiga kaasnevatest nähtustest. Mitte-vaim võib põhjustada muutusi vaimude maailmas oma tegevusega. Vaimumaailmas on palju vaime, kes ei ole ärkvel. Vaimude maailmas võivad asjad olla pärit ka mujalt. Siis nad on ja jäävad mingiks ajaks lihtsalt neiks asjuks. Nt kui läbi augu viia tass, siis see on tass ka teisel pool. Vaimumaailm ei koosne ainult vaimudest. Eksistentsivorme võib seal olla mitmeid erinevaid. Nt ebasurnud. Hõrendusega kohad on vaimude maailmas sama halvasti märgatavad kui päris maailmas. Samas kogunevad vaimud nende kohtade juurde - see on nagu kullapalavik. S.o. baseerub kuulujuttudel. Trebonius ütleb, et lähme siin surnuaias teisele poole ja patrullime teisel pool kuni Pinsolarumini. Pendlid jätame haudade juurde varju. Antonia bindib enne minekut…

Edasi52. lugu: Patrull teispoolsuses

51. lugu: Küsitleme surnuaial Ritat ja Creosotust

AD 320, 11. aprill, kõverik kuu (teel täiskuu poole) Oleme surnuaias Rita haual. Tacitus hakkab küsima. Tac: Oo auväärne Rita. Meie sinu karja liikmed oleme tulnud sinu hauale nõu küsima. Ilmuta end, oo Rita. Rita ilmub. Tac: Kas Enerabe on meie karjale ohtlik? Pendel kõigub: JAH Tac: Kas Ulsa on meie karjale ohtlik? Pendel kõigub: JAH Tac: Kas on mõistlik Tinteose sõlmitud lepingu lisa, mis ütleb, et vastutasuks karja kaitsmisele ja värskete aukude lappimisele saab Ulsa Karumäe locuse? Pendel ei liigu. Antonia: Tere Rita, rõõm sind jälle kohata. Kas me peaksime Kreosotuse lepingu Ulsaga lõpetama. Pendel hakkab kindlalt kõikuma: JAH Antonia: Kas Enerabe tuleb hävitada? Pendel hakkab edasi-tagasi kõikuma: JAH Deemon: oportunistlik kontseptsioon, millel enda programm ja võim seda täita. Antonia: Kas Enerabe on ohtlikum kui Ulsa Kinomed? Pendel hakkab ringe tegema: EI Tac: Kas UK tule hävitada? Pendel hakkab ringe tegema: EI Arutelu Õpetajaga, kuidas saada teada, kes on Enerabe. Õ pakub, et saadame vaimu Enerabet valvama, jälgima, jälitama. Kirbu. Arutame, et mis me siis teame lepingute lõpetamisest. Trebonius alustab…

Edasi51. lugu: Küsitleme surnuaial Ritat ja Creosotust

50. lugu: Ulsa Kinomed teatab lepingust

AD 320, 11.aprill ja kell on null. Kuu loomine. Ulsa: Forsakenid on tuntud selle poolest, et kuigi nad on pöörased ja rasked kontrollida, on nad sõnapidajad. Ja see eristab neid puredest. Lisaks on nad kuulekad kord valitud karjajuhile. Mind huvitab, kummad teie olete? Ma välimuse järgi ei oska vahet teha. Tr: Me ei ole pured. Oleme forsakenid, kõiki lepinguid, mis me oleme teinud, oleme me ka pidanud. Me ei ole küll eriti palju lepinguid teinud. Ulsa: Teile teadmiseks, et karja juhiga juba enne Tinteost (Kreosotus Primus), on mul sõlmitud pakt, mis lubab mul jahtida Pleekinud Kaarna orus ja sellega piirnevatel territooriumidel. (Näitab meile lepingurulli.) Ühtlasi on mul õigus konsumeerida kõik pured, kelle ma siit leian. Ühtlasi on mul õigus Varjuküünte karja abi enda pesa kaitsmisel purede vastu. Tr: Seda lepingut tahaks küll lugeda. Ulsa: Tootem tulgu tunnistajaks, lugege. Tootem: See leping on kirjavigu täis, pole õiguslikult kohustav. Loeme lepingut. Ulsal veel õigusi kududa võrke kuhu soovib neid teha. Ulsal ei tohi rünnata ega kahjustada Varjuküünte karja, ta peab end inimeste eest…

Edasi50. lugu: Ulsa Kinomed teatab lepingust