89. Lugu – kõik saavad kingituseks kondid
Pilves on. Madalad pilved hõõguvad. Oleme Pinsolarumis just lõpetanud lahingu maagidega. Teispoolsuses on palju vaime nagu ennegi. Trebonius lubas rauavaimudele kogu jääkraua. Teiselt poolt kostub vandumist. Küla servas on maas vankri tükid. Looduse helid on pea ainsad, on üsna vaikne. Tuult ei ole, nähtavus on halb. Ühestki vaenlasest ei ole midagi jäele jäänud. Antonia ja Tacitus tulevad Pinsolarumisse. Orm ja Magnus tulevad alla maa peale ja kutsuvad ... Nevad Antoniat ja Tacitust - Ei-ei, läks viltu. Claudia, Ginever, Livius ja Gato lähenevad ka. Saame kõik kokku. Kusokas hõõrub varrukaga mütsi läikima: Õnnestunud lahing, tänan sind, Trebonius, eduka lahingu eest. Trebonius: Oot-oot, mida need vaimud seal vannuvad? Ja läheb vaatama. Me kõik läheme kaasa. Leiame vaimud mingi suure kuhja juures vandumas. Tr: Mis te vannute? Vaimud: Ust ei ole. Uks on kinni läinud. Uurime ega ole tunda ämbliku ja vana lõhna. Ei ole sellist lõhna. Küll aga tunneb Trebonius, et loor on hea paksu lõhnaga. Tr uurib Magnuse ja Ormi käest, et mis maag see õige oli, kellega me siin madistasime. Nemad,…