108. Lugu – Kohtume linnaga ja Aleksandros Ryiteriga
Kahanev poolkuu, Bütsants, kell on jälle kaheksa õhtul Oleme obeliski juures ja Täädu vaatab teisele poole. Teisel pool on ka obelisk ja on seal veel suurem. (Maajumalat kummardavad vampiirid.) Varjumaailmas on see ala ca 4x suurem. Obeliski ümber 4 väiksemat obeliski nelinurkse väljaku igas nurgas. Obeliskide vahel on koodeksid, kivist, hieroglüüfid peal. Võimuvaimud, inimese keha ja pistriku peaga. Horuse vaimud. Vaaraode ja taeva jumal. Horus oli jumal, kes äratati surnust ellu. Täädu kuuleb, mis nad räägivad. Üks ütleb teisele, et näeb urathasid (meid). Arutavad, et vb peaks meid minema kihutama, kas on abi vaja kutsuda, ega ole, küllap saavad ikka ise hakkama. Maastik on teisel pool kõrb, linn on natukene kaugemal – hooned on sarnased küll, aga vist mitte päris sarnased. Teisel pool on näha kindlus. Siinpool varjavad majad vaate. Obeliski peale on teisel pool midagi kirjutatud: Hik herat Hermes. Aleksandros Ryiter – taumaturg, keda me otsime. Lähme hunti vaatama. Täädu vaatab, tekib tugev illusioon, et hunt ründab teda ja rebib ta lõhki (peaaegu saab surma, aga siis mingi teadvuse osa…