Poolkuu, kasvab. Kell on viis varahommikul.
Hakkame sättima. Küsime Hugo käest, kui meil on tehnilist vampiiri vaja, siis kuidas toimetame.
Üks päev ette teada vaja. Tehnilise vampiiri andmise tingimuste üle tingimine. Vampiir antakse üle Veronas.
Kes on Hugo vaenlased hetkel? Kirik, perekonnad, pretoriaanid, võimukandjad.
Kas vampiirijahtijate ordud on alles? Nii ja naa… Hugo ütleb, et saame hästi läbi nüüd.
Konstantinus ja teised, kes lõid selle ordu, on ammu lahkunud.
Ryiter ütleb, et ta vist tunneb Constantini, käisid koos alkeemia koolis, aga oli vei andekam Ryiterist.
Constantin tunneb/tundis Kelly´t. Aleksandros arvab, et üks aitab leida teist (Kelly/Constantin). Aleksandros arvab, et meie kindlasti Constantiniga kaubale ei saa. Ryiteriga aga küll.
Hugolt: Kas Konstantinoopolist on alkeemikud ka kadunud? Jah.
Sepikojad alles? Osad alles, osad lagunenud, natukene juurde ehitatud. Aga need uued pole enam nagu vanasti, sellist taset enam ei ole.
Constantinil oli vampidega mingi eriline suhe. Heit-heit.
Kauba tegu jätkuuu… Libahunt sobiks, maag, mitte nii hea. Bindime mõne vaimu? Nõrk liiga.
Hugol on mingi sisteem. Tahab kedagi alistada ja siis imeda.
Tuuli teab, kus lohed on ja kust ühe saaks. Lohel on kolm pead ja kolm isiksust, kes liiguvad vabalt peade vahel. Isiksustel on täpselt sarnane hääletoon jne.
Hugole sobib: härrasrahva, libahundi, maagi esindaja, vahetis, tuletis, härjapõlvlane.
Tuuli soovib teemaga suhestuda. Tuuli läheb.
Kahe tunni pärast kell seitse hommikul.
Tuuli tagasi pakk seljas.
Hugo vahepeal väsinud, tahab juba magama minna.
Tuuli kott kinni seotud. Tuuli ütleb, et varsti hakkab liigutama.
Kotis on suur pruunikas-purpurne kerakala moodi asi. Üks suur silmalaug. Beholder.
Hugo raputab kotist välja, too on teadvusetu. Hugo topib kotti tagasi, tõmbab kotisuu kinni, lohistab endaga kaasa.
Homme hommikul saame oma tüübi. H õpetab, et kui hommikul tuleme, et me siis päikese käes teda ära ei põletaks. Kas puupulga peab ka kaasa võtma. Soovitav on. Switch off/on/off/on.. on/off/on/off.
Hugo läheb kotti lohistades mööda koridori ära, uurib, kas tuld ka purskab.
Meie mõtleme, kas me tunnneme sellist olendit. Müstilised olendid, aga pole vaimud. Nendest on pajatanud Atlantiseaegsed maagid oma rännakutel teistesse maailmadesse. Pärit teisest maailmast. Neid olla kirjeldatud nagu tugevalt maagilisi olendeid, teatud inimestel on nendega koostöö võimalik. Intelligentsilt nõrgemate suhtes julmad ja halastamatud.
Tuuli-tuuli, lendame nüüd. Koju mäe otsa. Hõbedaga koos.
Joonistame pentagrammi. Päike tõuseb. Tuuli on endaga rahul. Tuuli on neljane õhuvaim.
Trebonius võtab halu ja kirve, läheb viisnurga ühe tipu juurde ja lööb halu (palub tuulilt ühe paku, mille peal lüüa). Paneb halu paku peale ja lööb pooleks. Nii kui kirves puud puutub, läheb halg pooleks. Halg on seest peaaegu tühi ja seal sees on midagi. Väike kristall, läätsekujuline, vasest raamis ja vasest varrega. Oleks nagu lihtsalt klaas. Mitte kõige kvaliteetsem. Trebonius võtab kätte, vaatab läbi selle halgu. Läbi paistab pimedus. Tr tõstab enda ette ja teeb tiiru ümber enda. Ühes kohas on natukene valgem. Seal taga on kuu.
Margaret teeb sama. Leiab samasuguse asja.
Trebonius krutib nuppu, upp tuleb ära. Leiab varre seest kirja. Sinna on imelike tähtedega kirjutatud (kreeka keeles) Kui on taevas üldse ilma irrakarv toob naeru silma.
Margareti sedelil on kirjas: Kui on taevas kibuskuu kõlbab kahaliti juus.
Kõigil halgudel on sees läätsed, kõigil on nupp natukene erinev. Igaühel on erinev märk.
Kui on taevas kuust vaid pool Elodothi seljast spoor.
Kui on taevas ere sirp ithaeuri karvust virk.
Kui on kollast taevas täis rahu sabast eks siis näis.
Luup on selleks hea, et luubiga näeb alti kuud. Ka siis kui muidu kuud taevas ei ole. Kõik luubid näitavad sama kuud.