I episood – Nägemused
24.03.320. Öö. Kõik lähevad magama. Robinus ja Margaret tellivad unenägusid.
DM: Wits+comp: Tacitus ja Adolf magavad terve öö rahulikult. Hommiku poole ööd Robinus ja Margaret karjuvad läbi une. Need, kes kuulevad, vähkrevad külmas higis. Cahalithid ise ärkavad väljapuhanuna. Antonia ravib öö läbi Hyacinthi.
25.03.320 hommik Karukoopas.
Ärkame
Robinuse unenägu
Robinus ja tema kaksikvend, spiritualist, libahunt, nad on siin orus ja org on looduskatastroofi küüsis. Põhjast tuleb laviin. Maa väriseb ja müdiseb päev otsa, puud on lookas, kohalikud mäetipud murduvad, puud murduvad ja jõed keevad. Lõunast tuleb mingile kahtlane mühin ehk metsatulekahjud, kõik metsad põlevad tuletormis. Vesi jõgedes ja järvedes keeb tulekahjude kuumusest. Alguses jooksis Robinus vennaga lõuna suunas. Väikese Rebase joa juures püüavad koopasse põgeneda ja siis lume ja tulelaviin kohtuvad. Koopasuus olev kaksikvend süttib. Lumelaviin tungib koopa tagaseinast koopasse. Robinus läheb härma ja jäässe. See asi on halb, midagi peaks tegema vennaga, midagi peaks tegema. Ärkab ülesse.
Margareti unenägu
Margaret on karjaga jahil ja Tinteose kõrval, Tinteos ütleb et lähme locust vaatama ja Margaret näeb locuse juures agressiivseid teisi hundivaime, mis rohu sees kõrvad kikkis, ootavad midagi ja üks hundivaim meid nähes laskub rohtu ja hiilib eemale, Kari läheb ikkkagi sinna ja seal tõusevad nad üles. Ja hundivaimud murravad. Margaret ja Tinteos ainsatena püsti, haavatuna. Margaret: “ma ju ütlesin!” Tinteos: “Ju me olime liiga nõrgad.”
Robinus räägib oma uneloo kõigile. Margaret räägib oma loo ainult Tinteosele.
Arutelu: Laviin ja tuli on ohud. Või jõud.
Tacitus tuleb inimvormi, sest ta nokitses seni saba.
Kas Rebase joa juures on koobas? Tinteos ei tea, et seal oleks. See ei ole siiski suur. Väikese Rebas oja on lõunas ja Suure Rebase oja veidi põhjapool. Väikese Rebase oja suubub Suure Rebase ojasse.
Tinteos ei luba essentsi tõmbama minna: jätta märatsevale karule.
II episood – Valve locuses. Tinteos lahkub
Antonia läheb karuvaimudega rääkima. Tacitus kaasa.
Karuvaime pole, mõne aja pärast karuvaimud tulevad jutule.
Antonia: leidsime karujälje.
Karud: see on hea.
Antonia: te võite võtta essentsi normi järgi.
Karud: mis normi?
Antonia: tavalise koguse.
Tacitus nuusutab ringi: kivid, metsik loodus, kuused, karud.
Antonia tšekib: locuses järgi u 10 essentsi.
Otsustatakse, et locusesse tuleb valve jätta. Margaret läheb Locusesse Varjumaailma poole valvesse.
Tacitus tahab paaris olla.
Treboniusel oli hea mõte … aga läks meelest ära… Oot: kolm irrakat võiks vaadata pidevalt läbi gauntleti. Otsustatakse, et Trebonius ja Adolf lähevad gauntleti puurima ja Meges ja Robinus lähevad kivi otsa valvesse.
Tacitus ja Antonia ravivad Hyacinthi ja Tinteost. Tinteos saadab tunni pärast Tacituse locusesse valvesse.
Margaret näeb, et vaimukarud kuuekesi istuvad locuse sees maskeerununa. Locuses olles on dam’ile immuunsed. Enne ära minekut tunneb Margaret lõhna: ootamise ja valvamise lõhn ja see tuleb mujalt ka koopast ka. Suur karu, muu oht, hea vaim.
Füüsilises maailmas on kõik ok.
Tacitus siseneb locusesse inimesena ja seal teeb end daluks. Margaret räägib Tacitusele lõhnadest, eriti sellest viimasest. Margaret läheb läbi Gauntleti keldrisse. Tacitus uurib locust: keskmine locus, jõu resonants – ja locuses on tunda tihedamad resonantsi paigad (varjunud karud).
Koopa suust tuleb sisse lilla ämblik, kiiver peas. Sandaalid jalas. See on valvamise vaim.
Margaret läheb Antoniale appi Hyacinthi ravima. Vigastusi jääb vähemaks.
Meges vahetab Tacituse välja. Tacitus seletab, mida nägi ja juhib tähelepanu ämblikule. Tuleb daluna läbi ja muudab end koopas tagasi inimeseks.
Meges rahuneb ja mediteerib, valve vaim muutu rahutuks, lõpuks viskab kiivri Megesi suunas ja läheb ära.
Pisut paranenud Tinteos ütleb, et ta peab nüüd ära käima. Soovitab süüa ja ohu korral valves olevale hundile appi minna. Hyacinth läheb Tinteosega kaasa.
Tinteos määrab ajutiseks juhiks Adolfi. Sööme ja teeme kehalisi harjutusi.
Meges tunneb õhus mõrudat võilille mahla lõhna, aga see on kirbe ja kõrbenum ja natuke pahaks läinud lõhn. Koopasuule ilmub hammas-kihvlill ja jääb sinna äraootavalt istuma. Negatiivsete emotsioonide vaim.
Trebonius ütleb Adolfile, et ta käsiks Megesil vaimu maha lüüa. Lill taandub Megesi eest. Lõpuks mängivad kassi-hiire mängu, kuni vaim ütleb Megesile, et tema on siin lihtsalt niisama. Ja taganeb koopasuu suunas.
Meges tajub negatiivseid emotsioone ja vägivalda. Lõpuks õnnestub tal vaim välja ajada.
Trebonius räägib Tacitusele lillevaimust ja et Adolf ei käskinud seda maha murda. Margaret toob keldris valvajatele süüa ja juua.
Meges on rahumeelne edasi. Ninna lööb õrn lõhn, mis on talle veel eilsest tuttav: Siniste kitsede platool lõhnas nii (karu). Annab märku.
III episood – Geroplex Magnus naaseb Karukoopasse
Tacitus muudab end daluks ja jääb keldrisse valvesse.
Adolfus ajab kõik ülejäänud alla. Adolfus ja Margaret muutuvad urshuliks ja hakkavad läbi minema. Tacitus läheb läbi Daluna.
Esimesena jõuavad läbi Trebonius ja Robinus. Trebonius peidab end sügavamale koopasse. Meges on endiselt rahulik. Tunnevad võilille ja kärsahaisu lõhna. Robinus tunneb ka karu lõhna. Antonia jõuab kohale, muudab urshuliks.
Koopas seisavad kolm hunti. Väljast kostab kole möire: hullunud raevu möire. Kostab laamendamist.
Adolfus ja Tacitus jõuavad Gauntletist läbi.
Karudele soovitatakse vaim jõuvõtmiseks valmis panna.
Kaks käsku Trebonius räägiks läbi katse, teiseks on ta juht kaks ja eelkõige takistada karu locusele jõudmist.
Koopasse tulevad ka locuses varjul olnud karud.
Koopasuu´le ilmub 4, 5 m karu ja ripuvad sealt taimelehed ja silmadest punane kuma rohekas must kollane aura. Antonia sai vist enam aru suurem meeltesegadus aura. Märatsev hull, nakkav karuhullus.
Robinus paneb karja kommunikatsioooni peale. Meges taganeb eest ära. Tacitus teeb wits+occult (+spirits) ja taganeb. Trebonius on koopa sügavuses varjul ja ei tee midagi. Margaret vaatab hetkeks ja taganeb.
Karu: muaaah, first tongis: essentsi vaenlased.
Karu lööb Adolfit ja see saab 2let’dami.
Antonia.
Meges saab aru, et karul on vaimuhaigus.
Tacitus muudab end urshuliks.
Trebonius liigub seina ääri mööda.
Margaret wits + occult: Kuidas rahustada hullu vaimu. Saab teada, et joigiga, aga see võtaks päevi ja nädalaid.
Adolfus ravib end essentsiga ja ütleb karule: sa suur sitapea!
Karu karjub: kao teest eelt – ja lööb Adolfust.
Adolfus muutub inimeseks ja on nüüd laip, tükkidena.
Robinus püüab läbi gauntleti välja minna.
Antonia muudab end daluks ja püüab veenda (3) Geroplexi rahunema. Ei ole veenev.
Meges liigub.
Tacitus liigub.
Väikesed karud kargavad Geroplexile kallale ja ründavad sõnadega: “jõu ja au”
Ei saa pihta.
Hüüavad: “Meie locus ja meie hundid”.
Trebonius hiilib mööda seina koopasuule lähemale.
Margaret hiilib ka ukse st koopaava suunas.
Näeb, et koopasuu eest laskub nõlv ja seal näeb tükkideks rebitud tamme vaimu ja veel kohkunud hirmunud vaime: kivi vaim ja kuuse vaim.
Margaret nuusutab õhku: hirmu resonants, mäe, kivi, puude ja tugevuse kõrval, õhk on hullust täis, kuuse vaim on ka kergelt hull.
Geroplex ründab üht väikestest karudest, rebin selle rinnakorvi lahti ja maksa ribadeks.
Uriseb: Eest ära, minu essents.
Robinus on gauntletis.
Antonia püüab karu rahustada. Karu aga ei hooli.
Meges on rahus ja tasakaalus, kas saaks rahustada, püüab aidata selles Antoniat.
Tacitus püüab daluks teha: õnnestub – ja tal õnnestub ka karu veidi rahustada.
Väiksed karud said seetõttu Geroplexile korraks hambad säärde.
Trebonius üritamise jutt häirib ja püüab midaghi teha ei õnnestu ja siis teeb sammu.
Margaret püüab aru saada, mis seisus on viga saanud karu: ei ööd ega mütsi.
Trebonius: ärge võidelge.
Geroplex püüab lüüa Treboniust – teeb 6dam.
Robinus on Gauntletis.
Antonia püüab Geroplexi rahustada, aga ei midagi.
Meges hindab karu seisu, aga ei saa aru ja toetab Antoniat rahustamises.
Tacitus hindab koopa resonantsi, saab teada, et jõud on endiselt valdav, ja toetab karuga läbirääkimisega Antoniat.
Viga saanud väike karu läheb koopa tahanurka haavu lakkuma.
Ülejäänud viis karu ründavad Geroplexi. Üks saab isegi pihta.
Trebonius: plaani muutus – taganege, surnud hunt locust ei kaitse ja loodame vaid et karud kaitsevad.
Läbi Gauntleti minekut on võimalik segada, sõltuvalt väljaminemise tempost.
Trebonius: kes ei saa siit praegu tagasi, need jooksevad suure tamme juurde.
Trebonius ja Margaret lähevad läbi Gauntleti, Margaret kasutab selleks essentsi.
Geropleks lööb kergelt üht väikestest karudest.
Robinus hõljub Gauntletis ja kasutab essentsi läbiminekuks. Tunnetab, kus kari on: Tinteost ei tunne.
Antonia püüab Geroplexi rahustada: kõik on hästi, sa oled rahulik.
Geroplex: seni kuni essentsi ei saa, ei ole midagi hästi.
Meges toetab Antonia tegevust.
Tacitus vaatab, palju Geroplexil essentsi järgi on (wits + occult). Saab teada, et väga vähe, kui üldse. Teeb: Death site. Ghoste pole.
Väikesed karud: tulge appi, tulge appi.
Isegi nurgas olnud vigastada saanud karu läheb appi, aga keegi ei taba.
Trebonius jookseb kööki ja ulub hädakutse.
Margaret jääb koopasse ja vaatab teisele poole.
Suur karu lööb väikest karu.
Robinus jookseb välja, muutes end hundiks ja jõuab suure kivini. Äkki näeb majast 20m kaugusel kahte jahimeest ja üks neist näeb hunt Robinust.
Robinus jookseb võssa.
Trebonius on jõudnud trepile ja märkab jahimehi, ühmab neile: Vaata, vaata võsavillem.
Antonia püüab ikka veel Geroplexi rahustada, ei õnnestund.
Meges püüab lisapunkte rahustada.
Tacitus hõikab väikestele karudele esimeses keeles: hoidke teda kinni, tal ei ole essentsi, tehke talle ära.
Väikesed karud vastavad: Sõnad on õhk ja väävel pole vesinik ega need kooos.
Tacitus rahustab suurt karu. Väikesed karud ründavad (chance die), ei saa pihta.
Trebonius: ravib ennast ja muudab ennast inimeseks ja liigub aknale.
Õuel olevad jahimehed on juba tuttav Bibulus ja blond naine, kes hõiguvad talle: “Kurat sul jooksis hunt toast välja.”
Trebonius: Jah, kurat, köögis oli liha.
Margaret näeb.
Geroplex virutab väikestele karudele ja rebib ühel käpa otsast.
Robinus hiilib võsa vahel ringiga riiete juurde.
Antonia rahustab Geroplexi.
Geroplex ei rahune, vahkvihas asub hoopis ründama Antoniat: Aitab kutsikas!
Meges püüab karu tasakaalustada.
Tacitust häirib Geroplexi poputamine: Sa sitapea oled kusagilt vale essentsit saanud, isekatel põhjustel – sa pead arvestama tagajärgedega.
Väikesed karud: Sõnad on õhk ja see jääb ka sind jälitama.
Tacitus läheb essentsi kasutades läbi Gauntleti.
Väikesed karud hõikavad: sure raisk, jõud on elu, sõnad on õhk – ja rebivad Geroplexil kõhust tüki.
Trebonius kaob aknalt, läheb elutuppa ja võtab hõlsti õlgadele.
Margaret vaatab koopast Varjumaailma ja näeb kuidas suur karu põgeneb koopast.
Robinus jõuab oma riieteni.
Kuulatab: kuuleb, et inimesed on ikka maja ees. Püüab muutuda inimeseks. Ei õnnestu.
Antonia vaatab, kuidas karu põgeneb suure tamme suunas str+compos, rohekas-kollane ja must saba järel. Jookseb isegi urshulist kiiremini.
Antonia läheb välja.
Karud: jõu ja au. Minge lööge ta maha!
Antonia: me ei jõua talle järele!
Karud laskuvad tagakäppadele.
Meges vaatab ringi ja näeb, kuidas kolm karu lakuvad haavu ja korrutavad: “Sõnad on õhk. Sõnad pole jõud.”
Meges tuleb essentsi kasutades läbi Gauntleti tagasi.
Väikesed karud lähevad istuvad ringis maha.
IV episood – Tundub, et külarahvas läheb õhtupoolikul mägedesse alpikannikesi korjama
Trebonius naeratab uksel laialt: “Tere, miks siin?”
Jahimehed: Meil on üks pikem jutt.
Trebonius: istume sinna suure puu alla kividele.
Robinus: riietub ja plaanib tagasi tulla.
Antonia, Tacitus panevad riidesse ja muudavad end inimeseks, et asja arutada.
Meges muudab end inimeseks.
Kell on umbes 13.15
Trebonius räägib maja ees Bibuluse ja mingi naiskütiga.
Robinus üritab ka sotsialiseeruda ja saab teada, et naisküti nimi on Vargania.
(Margaret kus on keldri trepi välja tulek. Et kas paljalt või kuidas välja saab.)
Toast on kuulda sebimist ja uste paukumist.
Robinus ja Trebonius räägivad Bibuluse ja Varganiaga.
Treboniuse arvates tunnevad kütid end jube ebamugavalt.
Kütid: Imelik on üldse seda teile rääkida, aga Rebicculus soovis teile edasi öelda, et külas on ilge jama. Ma ei tea et miks ta arvas, et teile peaks rääkima, aga ta ütles, et rääkige nendele veidrikele, vabandust, et mingid reisijad tulid Pinsolarumist ja nõuavad midagi. On näost hallid ja üldse kuidagi imelikud. Nagu oleks keegi neid hammustanud. Ööbivad suures kõrtsihoones. 3 meest ja 1 naine, nad ei räägi peaaegu üldse. Tulid karavaniga, küsisid öömaja, nõudsid süüa. Pinsolarumist ei rääkinud. Samas mingeid asju neil ka pole üldse.
Bibulus ja Vargania tahaksid ära minna. Tütarlaps tagus kogu jutu ajal end ebamugavusest ribidesse.
Trebonius: oodake siin, me peame toas aru. Ahjaa, kas te Tinteost olete näinud?
Kütid: Rebicculus palus talle soovida tervenemist.
Trebonius ja Robinus lähevad majja, Trebonius kutsub kõik söögisaali.
Trebonius: mis all toimus?
Antonia: Geroplex põgenes Suure Tamme suunas.
Tacitus: Geroplexil oli essents üsna otsas.
Trebonius räägib karjale küttide loo ära: Tinteos küsiks, mis on meie plaan.
Robinus püüab leida Tinteost: Kahe miili raadiuses pole kedagi.
Antonia: me peaks Tinteose leidma.
Robinus: me peaksime koopasse valvama minema.
Arutelu: kuidas kaitsta locust rüüstamise eest, uue tootemi vajadus.
Trebonius küsib: aga mis jama siis nende inimestega on. Kõik mõtisklesid selle üle.
Trebonius: karu on sihiks küll, kuid esmalt tuleks leida põhjus, miks ta hulluks läks. Kuid infot tuleb otsida, ka külaliste kohta. Kaks jääb siia. 1 jääb koopasse, siiapoole ja vaatab Locusesse, 1 valvab õues.
Uksele koputatakse, ukse taga on Bibulus: tal olevat veel midagi. Rebicculus palus küsida, kütt vabandab, et see on nii veider: Kas peaks minema täna alpikannikesi korjama terve külaga või mitte.
Arutelu. Oletused.
Trebonius: Ütle Rebicculusele, et see on hea mõte. Ütle, et me tuleme peale lõunat külasse ja te võiksite minna alpikannikesi korjama. Rebicculusele ütle, et kui lähete kannikesi korjama, siis ärge sellest külalisi teavitage, parem kui need üldse midagi ei märkaks. Umbes kolmeks oleks hea lahkuda. Me käime külas siis, kui te lillekesi korjate.
Arutelu: Selge, et Rebicculus kahtlustab külalisi.
Tinteos peaks kohe jõudma.
Trebonius: puhake nii poolteist tundi. Margaretil ja Tacitusel lubati ka essentsi võtta. Trebonius läks esimesena ja võttis. Tacitusel enam ei õnnestunud.
V episood – Esimene tutvus raamatukoguga
Robinus uurib raamatuid: kroonikad, päevik ja veel. Rita päevik. Keegi on joonistanud papüürusele tindiga, sellel on võõrad märgid peal ja sees ümbruskonna vaated.
Rita päeviku viimane märge: Tamarendumi karjast ka keegi enam ei vasta. Läheme patrulli jahile.
Enne seda: ootan tagasi kelle saatsin uurima mis toimub, peaks juba tagasi olema. Enne seda Kusonagi hukkumisest, hukka saanud kohas nagu Kaarnamäe tipu lähedal idaküljel ja seal on Sepa järv. Langes apaatiasse ja Lootusetuse vaim sõi ta elusalt ära. Mainitakse veel Cumunus.
Sellele eelnev: saatsin välja pisikesed vaimud Tamarendumisse, Pinsolaariumi, Molveenumisse. Lexi, Laxi ja Zrexi libahunte otsima. Sõnumitoojad vaimud. Tulid tagasi aga ei leidnud midagi.
Rebicculus “kui tagasipöörduja”.
Margaret leiab ladinakeelse loomapiltidega raamatu.
Tacitus leiab paljude kivide piltidega raamatu. Käsitsi kirjutatud raamat: maagi otsija käsiraamat. Et sellise sellise kiviga võid leida sellist maaki.
Aeg hakkab läbi saama.
Meges on koristanud ja kogu maja puhtaks teinud.
Tacitus norib Robinuselt infot loetu kohta.
Kuus punkti lethali on paranenud.
Margaret vaatab külainimesi.
Maja trepi alla oli ämblik võrgu kudunud.
VI episood – Kivist külalised
Valmistume külla minema.
Margaret võtab kaasa mingeid unerohutilke.
Robinus tahab kirjutada Rita päevikusse, et läksime külla.
Kuna kirjutada ei oska, kirjutab Trebonius tema eest: lägsime küla; kahtlased tüübid, neli.
Varustus ja rüüd seljas, kellel on. Kokku on meil 3 mõõka, 3 nuga ja Tacitusel kaks kivi.
Jõuame külla, kuulatame: lambad, jõevulin.
Trebonius: mina liigun 10 m eespool ja kõik hiilivad. Tacitus ja Margaret lisaks Feet of Mist. Jõuame sillani ja liigume edasi. Näeme maja ja purskkaevu, pilguga perception. Imelik mees (Rebicculus) istub oma maja ees.
Trebonius läheb jooksuga suhtlema.
Trebonius: tere
Mees: ja jah, ja jah. Igale küsimusele vastab nii.
Trebonius: on nad seal?
Jajah.
Ja kannikesi korjatakse?
Jajah.
Ega pole kohanud kreeklast Tinteost?
Ei ole.
Folkloorist meenutus: lunacyle suudavad vastu seista väga tugeva tahtega inimesed või üleloomulikud olendid.
Trebonius ja kari hakkab minema. Mees tõuseb püsti, ringutab, istub tagasi, võtab liivakasti ja rehakese välja.
Suur maja, 30m suur, palktara 1meeter kõrge. Tee läheb selle koha peal laiemaks. Maja, selle kõrval aed ja lai värav, seal taga suur heinamaa, kus lambad näksivad ja selle tagumises osas hakkab mäenõlv, seal tammed ja pärnad, kivisemas kohas kuused.
Küsimus: Kas taga on ka uks.
Robinus ja Meges kumbki valvavad ühe maja nurga juures.
Trebonius läheb koputab uksele, alguses on vaikus, siis kostab mingit kolinat.
Lähme sisse.
Trebonius: tere.
Neli inimest kolde juures, kolde sees ja tuhas toimetavad.
Püüame aru saada, kes nad on. Saame aru, et on vaimust vaevatud.
Trebonius suhtleb nendega kreeka, saksa. Ladina keeles.
Antonia: kes need on. Saab teada, et
Kivi vaimude poolt kontrollitud inimesed, kivivärvi nahk ja puha, graniit hambad jms.
Trebonius uurib, mis võimalus oleks inimeste päästmiseks. Vastus: karu koksamine ühe hoobiga oleks lihtsam. Kivi vaimud, teavad inimeste mõtteid ja ajalugu … aga pole enam inimesed.
Trebonius: räägime kõigepealt.
Tacitus püüab arusaada vaimu iseloomust, naine.
Trebonius: räägib: nii mida te siin teete.
Nemad: kaotasime siia hinnalise asja, sõrmuse, otsime.
Kust tulite?
Lõunapoolt. Ühe inimese juurde.
Tacitus uurib nende pahatahtlikkust ja saab aru, et ei ole otseselt kuritahtlikud.
Trebonius: süüa said?
Räägivad kaotatud sõrmusest, on kividega, mitte madudega. Paekiviga sõrmus, kukkus näpust maha.
Trebonius püüab jutustama panna ja Meges püüab tru-false selgeks saada.
Vaimud valetavad täiega.
Trebonius kasutab oma jutustama ajamise võimet. Lobisevad täiega.
Trebonius: kas teil tervis niru või mis.
Nad: ei ole. Nad räägivad aeglaselt.
Trebonius. Kust te tulite siia, te ei tohiks siin olla. Kus kohast te läbi tulite?
Kivivaimud: me ei ole siia tulnud, me oleme läbikäigul.
Kust läbi?
Pinsolarumist.
Siin oleks pidanud minult, Treboniuselt, luba küsima.
Pinsolarumist tulime ja suundume itta, sest seal midagi tõmbab.
Trebonius: kust Pinsolarumist.
Kõndides ja kõndides.
Kaevu juurest tulime, suured ja karvased ja hammastega vaimud. Palju hambaid, käsi, suid jne. 25 küünt, suur suu.
Kas karu?
Karu see ei olnud, see oli sügava varjude maailmast ja neid oli palju. Nende vaimude nime ei tea. Üks vaim löödi maha. Igasuguseid vaime oli, üks oli nagu kotist peaga, suur suu. Ei sarnanenud hundile ega loomadele. Sarnanes väga suurele karvasele pesukünale. Kes veel tuli läbi. Kõik kivivaimud ja laviini vaimud ja küünte ja hammastega. Need hammastega vaimud jäid sinna. Kivivaimud ja laviini vaimud jooksed läbi ja korraga olime siin.
Int Occ. Lõunast põhja ja nüüd tahavad itta minna. Nad ei soovi halba.
Miks nad arvavad et sõrmus on siin?
Arutelu: Kas saab siin nendega diili teha, näib et nad tahavad ikkagi itta minna? Itta kutsub neid mägeded resonats.
Robinus: mis kivi sina oled.
Vastus: paas on parim. Pae kivist.
Päikeseloojanguni on kuni 5 tundi aega.
Trebonius: on jaht ja on infojaht. Üks lahendus on koopas.
Margaret tahab ka rääkida, privaatselt, aga Trebonius oleks nõus siingi rääkima.
Lõpuks lähevad välja ja Tacitus jäetakse valvama.
Paindliku ahimsaga kirikumees Robinus soovib kivivaimud ikkagi hävitada.
Margaret räägib ukse taga ära oma unenäo.
Lähevad sisse tagasi. Kivivaimud on parajasti tagaukse juures ja tõstavad puud eest. Trebonius ei luba.
Vaieldakse, kui õiglane see on ja Margaretil tekib õiglustunne nelja inimese huku teemal. Haua kivide sisse läinud.
Variant: lahti lasta, kui midagi näete ja tulete räägite, saate essentsi.
Tundub, et Väikese Rebase oja juures on Gauntleti katkestus.
Tinteos otsis probleemi ja sattus ise ka varitsusse.
Kaalutakse, kas vaimudega kokkulepet teha, hull häma.
Margaret harmoonia vise 0.
Tacitus mida me saaksime teha? Mäenõlva pidi alla.
Margaretil paha lugu, südametunnistus piinab Tinteose pärast, et ikkagi loo ära rääkis. Willpoweri kadu.
Võimalik valik lasta kusagilt läbi varju.
Treboniusel on idee, kuid itta.
Treboniuse otsus: on eesmärk lahendada jama gauntleti läbistamises. Gauntlet kahes kohas katki. Maha lüües tuleks nad mõne aja pärast uuest tagasi. Task rebenenud gauntletis auku leida ja siis meile sellest teatada.
Riitus vaimu baniseerimiseks on Antonial olemas. Ja suudab küüned ja kihvad meil heaks teha, varjus tegemiseks vaja. Blessing of the spirit hunt. Lähevad läbi küla, nad küsivad kas meil on halbu kavatsusi. Kogu jada inimhunte ja kivivaimud lähe defileerib Rebicculusest mööda.
Trebonius: kas on midagi.
Vanamees ei näita oma suhtumist ega olekut asja suhtes. Tacitus püüab emotsioone mõõta.
Alfa jälitus on Margareti kinnisidee.
Trebonius: jääte ellu, et me teiega teeme tiili, siit ära liikuma inimasulad pole hea mõte. Kui kohtate mägedes vaba locust, katkenud Gauntleti või halbu vaime, siis tulete meile ette kandma ja saate essentsi. Neid isegi rõõmustab väljavaade saada jõu essentsi. Lähevad mäe suunas.
Oht mis on.
VII episood – Hyacintia naaseb Tinteoseta
Margareti kinnismõte on alfa leidmine ja kohe, kui oleme Karukoopasse tagasi jõudnud, võtab Tinteose jälje üles. Liigub mäest alla põhjapoole, oru põhjas läheb jõe teisele kaldale. Kaotab seal jälje. Liigub vasakule piki jõe kallast ja leiab jälje piki jõge. Seejärel Karukoopasse.
Trebonius: toitume.
Seejärel vaadatakse alla locussesse: Adolfuse laipa all pole. Kas allikas taastub?
Söögisaali, veerand tunni pärast karude asja vaatama.
Robinus leiab et peaks koopa unenäos nähtu meelde tuletama.
Locused on: Kaarnamäe tipus, Karumäe tipus, Suur Tamm, Sepa järve ääres, Surnuaed.
Trebonius: Robinus läheb aktiveerib karjajuhi leidmise omadused.
Robinus tunneb Margareti ja tunneb Hyacinthi, kes tuleb Karumäe poolt ja kelle tervis on vilets.
On hämarik.
Robinus, Meges ja Trebonius jooksevad Hyacinthile vastu.
Antonia jääb kodu valvama ja jälgib Tacitust, kes läheb keldrisse locust vaatama. Kui on jama, siis peseb käsi.
Trebonius ja karja tuumik huntidena.
Tacituse jaoks locuse pilt endine.
Hyacinth liigub kõigest väest.
Trebonius ja kari muudavad ennast urshuliks.
Näevad Hyacinthi, kes on urshuli vormis ja põgeneb mööda mäekülge, vahetevahel kukerpallitades. Pole ühte kõrva ja saba.
Nõlvale ilmuvad ka pisikesed punased silmad, 4 tükki.
Jooksevad nüüd ühiselt kodupoole.
Trebonius uurib jooksu pealt, mis Tinteosest on saanud
Hyacinth hingeldab: Tinteos, varjus, lõks. Lõksus varjumaailma, saatis mu siia.
Silmapaarid tulevad huntidele järgi. Ämblike vaimud.
Joostakse edasi maja poole, vaimud kipuvad maha jääma.
Maja juurde jõudes hüütakse Antoniat ja Tacitust. Hyacinth variseb üle ukse sisse. Tacitus kutsutakse üles. Trebonius, Meges, Robinus ja Antonia peidavad end kivi taha ja trepi alla.
Tacitus lohistab Hyacinthi esikust elutuppa asemele.
Pool minutit hiljem kostab kitiini klõbinat.
Tacitus püüab Hyacinthi stabiliseerida. Saab kaks arterit kinni, stabiliseeritud. Kui kehv on olukord, ta on suremas. Peaaegu kõik aggravated.
Koopa õuele ilmuvad neli ämblikuvaimu.
Meges 17
Trebonius 16
Antonia 13
Tacitus 12
Ämblikud 11
Robinus 10
Kostab klõbinat ja sisinat. Ämblikud on mustad, suure koera suurused, 8 silma ja 8 jalga. Silmad punakad. Pööravad huntide peale.
I voor
Meges püüab tajuda resonantsi: ämblikud. Megesil on raske ämblike peale kuri olla ja ei tee midagi.
Trebonius ütleb Algkeeles: minge tagasi, kust te tulete või muidu surete. Ei liigu ka.
Antonia muutub inimesest urshulik, ei liigu ja püüab vaime veenda: taganege te pahad vaimud.
Tacitus vaatab Hyacinthi.
Ämblikud Algkeeles: andke meile hundiplika hind ja me lahkume sõpradena või me kisume takistajad lõhki.
Robinusest löövad kaks ämblikku mööda, Megest ka ei taba. Treboniust ei taba. Uksel on Antonia.
Robinus põikleb.
Meges kargab ühele kõrri – 2 dam.
Trebonius kargab kallale samale, keda ründas Meges. 2 dam: hammustas pea otsast.
Tacitus muudab end väljast kostvate helide põhjal urshuliks.
Ämblikud hammustavad ja liiguvad. Sülitavad huntide pihta venivat tatti, mis on nagu sipelghape. Trebonius 2 p let dam. Liigub ukse suunas. Meges 3 dam. Robinus 2 dam.
Robinus: mis teil selle printsessi hingega. ja kui ellu jääd siis ootan vastust! Hammustab – 3p
Vastus: tema hing lubati meile, kobi eest.
Meges: naksab ämblikku, mida hammustas Robinus. Ämblik pritsib kollast tatti laiali.
Trebonius: sisse pääs on praegu takistatud … aga kahju, sa pead suremisega viivitama (ei taba)
Tacitus: tajub esmalt kirbet hapu lõhna ja kostab klõbinat, naginat jne. Vaatab seinapraost välja: 2 ründajat on surnud ja kaks alles. Hundid on kõik püsti.
Ämblikud: Me tuleme veel tagasi.
Trebonius: te ei lähe kuhugi
Robinus jookseb järgi ja jõuab järgi, aga teha ei saa midagi.
Trebonius, Meges ja Robinus jälitavad kahte ämblikku.
Seljataga kostub köhimist. Üks ämblik põgeneb ära, teise saavad kätte.
Meges hammustab seda, kes kätte saadi – 2p dam
Ämblik: ah nii, häbi sul olgu ja saba sul olgu ja sülitab: 1p 1p
Meges hammustab mööda.
Ämblik hammustab käpast
Meges hammustab 1 dam
Trebonius hammustab 1 dam
Ämblik: plahvatab plasmaks.
Kõik lähevad majja tagasi.
Hyacinth on koomas, aga 15 min pärast teeb silmad lahti.
Hakkab vaevaliselt rääkima, mis toimus.
Hyacint:
Paha lugu. Läksime Tagaplatoo tagumise otsa. Tinteosel oli kokku lepitud kohtumine ühe naisega, Soomuse spetsialistiga, nad rääkisid läbi Algkeeles, ma väga hästi ei saanud aru, ainult, et mingi oli värk aukudega ja Tinteos püüdis kokku leppida, et tibin suleks Soomust siin ja seal.
Jahialadest räägiti ka.
Siis nad leidsid augu Soomuses. Seal olid vihkamise vaime erinevaid ja Tinteos, tädi ja Hyacintia lõid nad sealt minema. Leppe järel oli plaan Varjumaailma kaudu tagasi tulla.
Neid ootas suur kõrvits, julmuse ja salakavaluse vaim, kellel oli terve armaada kaasas. Nad ei hakanud võitlema, püüdsid ära joosta ja jõudsid raudväravateni. Tinteos jooksis ees sisse, aga siis karjus ja keelas Hyacintial sealt läbi tulla. Jooksis küll värava poole, aga langes üha sügvamale.
Rauast väravad vaimude maailmas, kuhu saab varjude maailmast. Rita jaoks olid need väga hämarad kohad.
Naise nimi oli Ulsa Kinomed.
Margaret tunneb Tinteost jälitades maja poole tagasi pöördudes vere, happe, ämbliku ja Hyacintia lõhna.
Hyacintia hiilis väravate juurest Karumäe locuseni, meie koobas oli Varjumaailmas peaaegu täielikult ümber piiratud, igasuguseid vaime oli noolima tulnud.
Karumäe locus oli ämblikke käes.
