I episood – Karukoopas, ettevalmistused retkeks Pinsolarumisse jätkuvad
On umbes südaöö, saabunud on uus päev: 29.03.320, salapärased külalised on lahkunud, kingitused on lahti pakitud ja ära pandud. New Moon.
Antonia ütleb Alfale, et tal on kaks essentsit
Ma kardan, et ma ei saa väga aidata, aga meie kaev on tühi.
Me võime käia seal kaevu ääres võimlemas.
Margaret meenutab ka Alfale, et meil on jätkuvalt jänes kotis.
Tacitus meenutab, et tegelikult me pidime kõrvalkülla minema.
Trebonius soovitab, et M läheks vaataks jänese üle ja viiks talle õuna.
Jänes: Palun lase mind vabaks.
M: Iga asi omal ajal, me teeme su elu siin kotis nii mugavaks kui võimalik. Ära kaota lootust.
Jänes: Ma olen vangis vastu enda tahtmist. Äkki me lahendame selle kuidagi ära.
M: Ma ei saa sind praegu vabaks lasta, ma saan anda sulle ühe õuna.
Jänes: Asi seegi.
Peaksime kõik võtma: Rite of Dedication – lk 150, 1 punkt.
Ritesid peab keegi õpetama.
Kui võtame üldse kõige esimese rite, tõenäoliselt õpetavad luned. Aga õpetavad ainult sellel hetkel, kui võtad punktid. Ülejäänud peavad kõik teised õpetama.
Rited maksavad: punktid korda kaks.
Rituals leveli tõstmine: punktid korda viis. Selle viie punkti võtmiseks peaks kuu paistma. Täna on uus kuu – ei paista.
Trebonius soovitab:
Hakkame minema. Käime Antonia järel ja kuulame suu lahti, mis see Rite on, kuidas tema sai selle ja kuidas seda üldse saadakse, kuidas tuleb kummardada ja koogatada ja palju ohvreid.
Meil on kaks varianti: kas täies riides ja täies relvis või võtame sellised kotiriided, mida pole kahju maha jätta.
M: aga äkki võtame riided pakina ja lähme hundina.
R: teeme rakendi ja paneme sinna peale.
M: seda pole vaja, väikesed riidepambud ju.
Tr: see tähendab, et meil pole relvi.
Tc: pole ju mõtet neid võtta, pärast peame ikka need kuskile põõsa alla loopima.
R: aga asjad võtame ikka kaasa.
Tr: ei.
Tc: no me võime ju kuud ka oodata, aga pole otstarbekas – luurele võime vast ikka minna.
Tr: hea küll, teeme pambud ja lähme.
R: aga need asjad ikkagi.
Arutame: Viime tühja amfora koopasse, paneme oma kingitused sinna sisse. M viib kattevarjuks õunte amfora ka.
Seome R ja Tr selga kõige lihtsamad riided. M pakib ja teeb sellised sõlmed, et kui peaks kuju muutma (suuremaks), siis jooksevad sõlmed ise lahti.
II episood, kus taevast valgustavad tulekerad ja Robinus jääb lõksu
Hakkame minema, liigume nii kiiresti kui võimalik. Mõnus minna, ainult allamäge, tagasi tuleme kaks korda kauem. Lähme mööda teed.
Jõuame külast juba mööda, kui näeme juba teist küla, on paari km kaugusel. Tuled põlevad. Lõke, aru ei saa, kas üks või mitu, kui mitu, siis üsna lähedal. Meie külast siia enam tulesid ei paista.
Tuul on meie selja tagant, põhjatuul.
Pärituult lõhn ja kuulmine -3 rollid.
R ja Tc kuulatavad: kostub mingit hirnumist, ei oska öelda, kui kaugelt. Võib-olla tuleb hoopis seljatagant.
Tc, R, Tr, M näevad huvitavat fenomeni: peale Tr ei ole midagi sellesarnast ilmselt keegi näinud ja tema ka tõenäoliselt pole näinud. Kui me oleme natukene lähemale läinud külale, et see on suur lõke ja see lõke vist plahvatab ja sealt lendab 5-6 tulekera taevasse. Natukene erinevates suundades. Ei lenda väga kõrgele, 30-40 m ja siis nad plahvatavad. Ja siis langevad mingid põlevad tükid alla.
M ja R eriti hea õnnestumine: kuulevad primal tongue’is karjet: Ai, põletab! Tc ja Tr kuulevad niisama kriiskamist. Kriiskamine tuleb lõkke suunast. Silma järgi praegu lõke ca 600 m kaugusel.
Tr meenub, et midagi Idamaadest pidustuste puhul. Et kui uued imperaatorid, siis tehakse, aga väga ebatõenäoline, et siin toimub. Ja teab, et see pole varjumaailmaga seotud.
Tr annab märku: hiilime läheme.
Tc, Tr, M hiilivad lähemale. R ei õnnestu.
Näeb välja, nagu üksik hunt hiilib (enda meelest) lähemale.
500 meetri pealt kuulatame.
Tc ja Tr ei kuule midagi, M kuuleb ainult okaspuude põlemise üksikuid prakse. Üks orav tassib oma poegi meie eest peitu. Oru parempoolsel ehk idanõlval mingi müdin paneb kaugemale.
Tähed paistavad, õrnad pilved on.
Lähme lähemale.
R ja M tunnevad hullu kärssamishaisu. Liha kärssab. Ei ole metssiga, ei ole uluk. Huvitav lõhn, pole enne tundnud sellist.
Tc kuuleb öökullide huikamist ja lõkke praksumist. Öökullid huikavad taevas meie kohal.
M vaatas läbi Gauntleti: hämarus, enamus vaime magavad.
Tc näeb kakulise kogu, mis lendab taevas. Ei tuvasta, kas samad, kes eelmisel ööl.
Jõuame küla esimeste majadeni. Majad on pimedas. Soojust neist ei õhku, koldeid pole ammu köetud. Lõkkest praegu 200-250 m.
Hiilime maja serva mööda lähemale. Teised hiilivad edasi.
R ei saa midagi aru, aga korraga paneb kõmaki käbla ja kui hakkab püsti ajama, leiab, et talle on võrk peale visatud. Korralik metslooma võrk. Teised on mõned meetrid edasi läinud.
R saab aru, et kuradi kurat, et see on üks metslooma püüdmise võrk. Näeb, et on pimedas on üks inimesekujuline olend: kaks kätt, kaks jalga, on püsti. Lõhna ei ole, üldse mingit lõhna ei ole. Lõhn on, seesama majade lõhn, ühes kohas natukene tugevam.
Teised kuulevad: mürts ja üsna ärritunud urin.
Võrgust välja rabelemiseks: Dexterity+Larceny
Pöörame ümber ja näeme, et Robinus on kummuli maas ja ulukivõrk on talle peale pandud ja silmus kinni tõmmatud. Nööri teises otsas on üks mees. Lõhna ei tunne. Nagu seesama mees, kes hobustegi seljas oli.
M saab Know name teada: nimi on Trusus Alpicus.
III episood, kus Pinsolarum üllatab meid kummaliste nähtustega nii siin kui sealpool Gauntleti ja Robinus saab vere maitse suhu
Initsiatiivid:
Tacitus: 17
Antonia: 17
Tundmatu: 14
Trebonius: 12
Hyacinth: 11
Robinus: 9
Margaret: 8
R uriseb ärritunult, aga ei tee midagi, enam ei siple.
Tc: stealth
Tc: püüab mehest aru saada, lõhnaga. Ei tule mingit lõhna. Aga oma eriliselt empaatilise ninaga või siis varjudest ja kuidas ta seal seisab või liigutab või siis veel millestki, mida ei ole võimalik kirjeldada – et ta on ärevuses ja võib-olla natukene üllatunud.
A varjub viiega ühe koha peale.
Antonia: two-world eye – 3
Jaanuse käsul:
Antonia: wits+composure+primal urge
Antonia: wits+occult
Antonia näeb muidu halli maailma, aga näeb, et sellel tüübil on varjumaailmas vari ja varjul tuleb silmadest välja hall sädelev niit, mis läheb kokku ja siis taevasse. Ja ei saa aru, kuhu see taevas kinnitub. Aga taevast see niit läheb veel kuskile kaugemale alla. Taevast läheb maa erinevatesse kohtadesse veel niite – kokku viis. Ja näeb, et selliseid punkte on taevas veel kaks.
Tundmatu hüüab selges ladina keeles: Hõi, sain ühe kätte! Tulge siia! Ta on üksi. Ütleb Robinusele: tule siia, oi, hea naha saab sinust.
Me näeme, et ta võtab pika tömbi eseme. Mingit vastuhäält küla pealt ei tule.
Me oleme küla alguses. Külas u 30 maja, aiad ümber, seda teame, lõke küla teises otsas.
Trebonius hiilib lõkke poole ja otsib tee pealt jälgi.
Leiab hobuse jäljed, leiab metsloomade jälgi. Ka tee lõhnab majade järgi. Isegi tee pealt tuleb majade lõhna. Tee ei lõhna tee järgi, vaid siit-sealt natuke majade järgi. Ja ei kuule mitte midagi peale R rabistamise. Ja eestpoolt ainult paar praksu, hobusehirnatust enam ei kosta. Ka alalises jooksuajas hundi lõhna on tunda.
Hyacinth varjub ja jookseb Treboniusele järgi.
Robinus muutub Gauruks.
Tüüp katusel kiunatab, laseb nööri peost, midagi kukub veel – ja jookseb röökides metsa. Lunacy. Võrk läheb ribadeks ja on täiesti kasutu. Kõik nöörid on lahti jooksnud ja riided on R ümber maas. R ründab tüüpi ja hammustab 4-ga läbi turvise: verd lendab, alustab rinnust, peast läbi. Soe inimene, aga lõhn on ikkagi kolle ja seinavahe hallitus. Mees elab veel, rebenes lahti ja jookseb edasi – elu eest. Robinuse suu ütleb, et tegemist on inimesega.
Margaret tunneb lõhnast, kus keegi asub tema suhtes ja väga palju vere lõhna. Hiilib Treboniusele järele.
Tacitus jääb varjatult vaatama, mis toimub edasi – mida Robinus selle mehega teeb.
Antonia teeb uuesti Two-world eye’d: kuhu jõuavad maa peal teised kolm niiti: kõige jämedam läks küla keskele ja kaks tükki tõusevad veel küla keskelt kõrgele. Aga need kolm niiti on liikunud lähemale kui enne.
Ulub: tulevad lähemale, mitu veel. Ei ole enam varjunud.
Tundmatu jookseb, teeb looma häält.
Trebonius hiilib edasi küla keskme poole ja katsub märgata, kus on või kust tuleb. Näeb, kuidas temast lendab mööda kaks hobust, kellel on ratsanikud seljas. Lisaks sellele jookseb keegi temast mööda, väga kiiresti, ei saa aru, kes. Hobuste seljas olevad ratsanikud on kentsakalt riides. Nad oleks nagu preestrid: kiriku preestrid, tundub olevat rikas kirik, kulda on palju. Hobuste kabjad on vist hõbedast, päris kindel ei ole (libahuntide vastased kabjad?). Ja kui nad on mööda läinud Treboniusest, siis kuuleb, et 100 m tema ees käib ilge action, relvi täristatakse, keegi karjub: püüdke hobune kinni. Seal on laager, ikka mingi 80-100 inimest. Sel hetkel, kui hobused mööda läksid, oleks justkui kõrvad lukust lahti läinud. Metalli kõlksumine, hobune on lahti kuskil, keegi karjub: lähme-lähme. Lõhnad läksid ka lahti: inimesed, hobused, koerad.
Esimeses keeles karjumist enam ei kosta. Ja tunneb ikkagi väga hästi väga veidrat kõrbemise haisu. Suuna suudab hinnata – majade vahelt, sealt, kust meie tulime. Ja kuuled ka karjet: hundid, hundid, nüüd on hundid. Ratsanikud läksid traavis, mitte galopis, preestrid jutlesid rahulikult.
Ja Tr nagu ei saa aru, aga tundub, et seal laagris on probleem hobustega. Aga need hobused, kes üle lendasid, ei teinud üldse välja – või oli nii hästi varjunud.
Aga kes olid tagapool – nende jaoks oli kõik vaikne. Trebonius hiilib kõrbehaisu suunas. On järgmise maja taga. U 20 m kaugusel – on ilge suur jurakas, ca 3 m pikk ja tal on tiivad, ta ei liiguta ja ta tossab ainult. Mingi lõkkepeegeldus annab kontuuri kätte.
Hyacinth teeb midagi, mida me ei näe.
R jookseb tüübile järgi ja hammustab pea otsast ära. Suur verejuga purskab mehe kaelast, neelab verd, nagu oleks kaua kõrbes olnud ja nüüd saab juua.
Margaret jälitab hiilides Treboniust lõhna järgi.
Tacitus on varjunud esimeste majade vahel.
Robinus on metsa servas, teist vooru Gauru ja tema ees lebab ilma peata mees, kes purskab veel verd – ja nüüd lõhnab juba nagu inimene.
Antonia on samuti sealsamas esimeste majade juures (järgmises ringis tahab Two-world eye’ga vaadata, kuidas vaim kehast jalga laseb).
Trebonius ja Hyacinth on kõige ees majade vahel.
Margaret on ühe vooru võrra Hyacinthist ja Treboniusest ühe vooru võrra maas üksinda hiilides majade vahel.
Kõik peale Robinuse on huntidena.
