29.03.320. Öö Pinsolarumis jätkub. Gibbous Moon.
Initsiatiivid:
- Robinus – 16
- NPC – 14
- Guddag – 14
- Margaret – 13
- NPC (Piiskopid) – 13
- Antonia – 13
- Trebonius – 10
- Tacitus – 9
- Hyacinth – 7
- NPC – 7
Kõik viskavad: Wits+Occult (Kõrvu pani teritama ühe piiskopi lause: See on matter of the force)
Selliste sõnade koos nimetamine tuletab meile meelde midagi, mida iga karja juht noortele huntidele räägib. Robinus ja Tacitus kuulsid seda juba Molvenumi karja juhilt, teised kas Creosotuselt või Tinteoselt. Mõned inimesed praktiseerivad tumedaid kunste ja sõlmivad väe saamiseks lepinguid kas tumedate või väga tumedate jõududega. See vägi jaguneb kaheks, matter, kus kokkuleppel vaimudega muudetakse aine omadusi, ja force, kus kokkuleppel vaimudega muudetakse loodusjõudude omadusi. Väga tume lugu. Sellistest inimestest hullemad on ainult Puhtaverelised. Nii palju kui me teame või oleme oma kogemusest teada saanud, on vampiirid lihtsalt monstrumid. Maagide eest on meid aga hoiatatud. Need on inimesed, kes on lepingud sõlminud võimsate deemonitega, nendega käib kaasas palju needusi, mis lohisevad neil järel nagu takjad hundi kasukas. Need inimesed on moraalselt täiesti ebakõlbelised, otseselt kurjad, deemonlikud. Maage või tumedate kunstide praktiseerijaid iseloomustab võidujanu, suurusehullustus, ekstravagantsus elukommetes, erinevas astmes hullumeelsus. Aga nad on ikkagi veel inimesed. Piiskopid siin on paremal juhul maagide fännid, halvemal juhul maagide käsilased, kõige halvemal juhul maagid ise. Oma kogemusest teame ka, et Lunacy neile ei mõju, Gaurut nad ei karda ja üldse on nad meie läheduses ebanormaalselt enesekindlad.
I voor
Robinus hüppab maja nurga taha varju (sinna, kus enne varjus Tacitus) ja peitub sinna.
Guddag otsib üles riidepambu ja võtab selle hambusse ning hakkab mööda teed meie küla poole tagasi lonkima. Saba on uljalt püsti.
Margaret käratab Guddagile: “Paigal! Ei lähe kusagile. [Kas meil kolhoosis tööd vähe on!?]” Püüab hõigetest aru saada, kui lähedal on Trebonius. Saab aru, et on päris lähedal.
Piiskopid itsitavad üleval: “No teeme neil sabaaluse tuliseks.” Maag 1 vehib sauaga. Kõik näeme ja tunneme, et maapind läheb kole kuumaks ja okkapuru hakkab hõõguma. Ka maja nurga taha varjunud Robinus tunneb seda. Guddag saab 1 p bash dam. Ja kuumus justkui kasvaks.
Trebonius üritab end edutult Daluks muuta. Liigub kiiresti mööda tänavat küla serva poole, jõuab piiskoppide selja taha ja uriseb Algkeeles: “Jätke mu kari rahule, muidu ma kütan teie sabaalused tuliseks!
Antonia jälitab õhku haihtunud vampiiri: tunneb, et paha lõhn on liikunud edasi. Liigub järgi. Jälg teeb väikese ringi ja jõuab tagasi majade juurde (piiskoppide selja taga olev maja, mille juures on ka Trebonius). Varjub – ja nagu haihtuks õhku otse Treboniuse kõrval.
Tacitus jookseb esimeste puudeni ja varjub sinna puu taha. Püüab aru saada, mis maagia see oli – aga ei saa.
Hyacinth küsib Treboniuselt: “Mis me teeme?”
Trebonius: “Võtke need maha. Need ülbajad. Näitame neile koha kätte”
Hüppamine: 1 ft vertically for each succes gained on roll (WoD, p. 66)
Hyacinth: “Kuidas sa täpselt kavatsed seda teha?”
Trebonius: “Kasuta oma võimeid”
Hyacinth: “Vaata nende kehasid, need on valged ja pekkis. Mis sa arvad, mida nad ilma oma saatemeeskonnata teevad? Kaugele nad leviteerivad. Ajame nende saatemeeskonna põgenema.”
Trebonius: “Just minu mõte.”
Hyacinth: “Tasuks hea idee eest tahan saatemeeskonnast ühte endale orjaks.”
Hyacinth jookseb inimese vormis, paljana, küla poole tagasi.
II voor
Robinusel on tunne, et jalgade all läheb jube kuumaks. Mõtleb, mida teha. Tahaks kuumast maapinnast eemale joosta. Hiilib tõtakalt ringiga ümber majade ja jõuab maja varju selle platsi ääres, kus on lohe.
Guddag astub vaatamata Margareti klähvatusele mööda teed meie küla poole tagasi, riidepakk peos.
Margaret käratab veelkord Guddagile, et see tagasi pöörduks. Ja kuulatab, kõrvalt eriliselt kikkis, ja kuuleb, et küla platsi poolt kostab segaduses hõikeid. Mitte paanikas. Enne oli melu, toimetamine, nüüd on selline: “Mõhh?” olukord. Paneb kaks jalga tugevalt vastu maad, toetab saba peale ja vaatab ülbelt enda ümber ringi.
DM: Margaret stamina + PU, 1 p
Saab 1 p lethal damage. Maa lööb tema ümber veel rohkem hõõguma – kõik asjad, mis ei ole muld, sh Margareti kasukas, kärssab. Seisab otsustavalt edasi.
Antonia vaatab teisele poole ja näeb, et seal puhub tuul. Siinpool maailmas tuult ei ole. Maapind hõõgub, puumajade nurga alt tuleb ka vaikselt suitsu. Vaatab, mis Trebonius järgmiseks ette võtab.
Trebonius muudab end Daluks ja hõikab, ladina keeles, lõriseva aktsendiga: Hei teie paksud jumalateenrid, mis õigusega te meid meie maadelt välja ajate.
Üks piiskop vaatab üle õla Treboniuse poole.
Trebonius: ma loen 60ni ja siis te peate siit lahkuma, teie kaaslased jäävad siia pantvangi.
Viskab: intimidation (WoD, p 80).
Piiskopid vaatavad Treboniust, üks ütleb: “Ah, räägib. Kurat, see on jama. Aga me… Aga me… Ei võta pantvangi! See ei sobi. See lihtsalt ei sobi. Mis me nüüd siis tegema peame?”
Teine ütleb: Hundi näoga mees räägib minuga, tee midagi.
Tacitus hakkab metsa sees hiilima, raginal ja hiilib end metsast välja piiskoppide külje alla. Talle tundub, et piiskopid näevad teda.
Küla poolt hakkab kostma karjeid – üsna hirmunud karjeid. On kosta kõikideni. Kosta on ka Hyacinthi karjeid, aga see on rohkem nagu pilkavalt ahviv. Trebonius saab aru, et Hyacinthi karjed on vähe kähedamad kui tavaliselt.
III voor
Robinus hiilib nii kiiresti kui võimalik karjete suunas. Hiilib üle platsi küla keskme poole, mööda lohe laibast. Kostab paanikat, karjeid. Robinus üritab kuulatada, mis toimub: kostab hirmu ja haavata saamise karjeid, teised karjed, mis neid ahvivad. Paljude inimjalgade müdin, metallikilksud, liikumise suund on kaootiline.
Kostab veel karjeid, ühelt inimeselt, väikest korinat. – Robinus kuuleb äkki veel.
Guddag vantsib edasi, otsides kivi, mille taha pamp panna. Leiab, paneb pambu kivi kõrvale maha. Püüab muutuda inimeseks, aga ei õnnestu.
Margaret käratab piiskoppidele, Algkeeles: Mina teid ei karda. Uriseb Guddagi ja Tacituse peale: Karja liikmed, kus on teie koht.
Piiskopid ütlevad: Mis, pagan, võtame nüüd asja ette.
Üks piiskoppidest kaob ühtäkki koos hobusega. Teine tõuseb 2-3 m kõrgemale, vaatab alla ja hõikab meile: Alamad olendid, minge koju. Minge koju, alamad olendid.
Antonia viskab Treboniuse väitele, et alamad olendid võetakse pantvangi, hirmutamist. Uriseb sedasama.
Piiskop: Oo, nagu areenil juba, metsloomad on välja lastud.
Antonia ei ole päris kindel, kas kardab või ei karda.
Trebonius hõikab Algkeeles: Kari, minu juurde, lähme külla ja hävitame selle piiskoppide karja. Ja Piiskopile ütleb: teil on aega 30 sekundit vabandust paluda ja inimese kombel läbi rääkida, aga senikaua võtame teie karja pantvangi. Viskab intimidationit ka juurde, aga ei olnud väga veenev.
Tacitus jõuab üle välja Treboniuse juurde. Püüab aru saada, millega lendavad – no ikka must maagia.
Hyacinth kappab Treboniuse juurde. Tema käes on jalaväemõõk. Ise on Dalu vormis. Natuke on verine, raske öelda, kas tema või kellegi teise veri.
Küla poolt kostab karjeid, paanikat, jooksumüdinat külast välja. Hääli: Põgenege: vaimud, koletised! Kaks tüüpi karjuvad: Hiidhunt, hiidhunt, päästke end, kes saab.
IV voor
Robinus hiilib küla keskmele lähemale, jõuab platsi äärde. Näeb meest, kes jookseb, nägu enam ei ole peas. Suured varjud liiguvad ringi. Inimesed jooksevad mööda tänavaid, suures ringis enam ei ole. Kuuleb, kuidas keegi ütleb Algkeeles: Harmoonia, see on nõrkadele, tapame edasi.
Kostab järjekordne karje ja Robinus näeb, kuidas vankrite vahelt jookseb välja 8-9 aastane laps, kellel on suurte inimeste riided, käes on rooma ratsaväe mõõk, mis on otsast punane, nagu hõõguks ja jookseb vankri vahelt välja jooksnud tüübile järgi ja lööb mõõgaga, talle jookseb järgi hiigelsuur hunt, kergelt läbipaistev, kelle turja kõrgus on 2 m, 4-5 m pikk, tal on hundi kohta eriti pikk ja natuke kongus nina, läheb otsast natuke teravaks. Ja see hunt naeratab. Ja Robinus tunneb teise libahundi lähedust – ja tunneb korraks surmahirmu.
Laps Robinust ei märka, lööb mõõgaga tema ees vankrite vahelt välja jooksnud mehe maha ja siis keerab kannalt ringi.
Guddag jätab riidepambu kus seda ja teist ja jookseb mööda teed tagasi, jõuab sinna, kus Robinus enne gaurus.
Margaret muudab end Urshuliks ja hakkab jooksma küla keskpaiga poole, Treboniusest möödudes kähvab talle: Hakkasid ka asjalikuks.
DM: Trebonius: Dexterity + PU
Taevas olnud valguskera kukub alla ja kinnitub Treboniuse tagumiku külge. Trebonius särab üleni, nagu 1000-vatine lamp. Küla lööb valgeks kohe. Aga mingit tunnet sellega ei kaasne.
Antonia muudab end Daluks ja veenab piiskoppi (kes keeras ratsu ringi ja hakkas liikuma küla keskpaiga poole) keerama ümber ja tulla tagasi meie juurde, et hakata läbi rääkima.
Trebonius hõikab teistele Algkeeles: lähme küla keskele, seal on kohalik tootem, ehk see lisab meie jutule veenvust – ja hakkab rahulikult minema.
Robinus näeb, et poiss pöörab tagasi vankrite vahele, aga hunt hüppab maja katusele ja just nagu langeks sinna sisse.
Tacitus vaatab, mis on Treboniuse saba küljes. Mardikas, kelle valgus on 1000 korda võimendatud.
Hyacinth tuleb Treboniuse juurde: mis me teeme
Trebonius: lähme võtame need külaelanikud kinni.
Hyacinth: need ei ole külaelanikud
Trebonius: kaaskonna. Kus sinu vang on?
Hyacinth: on leidmisel.
Rahvas jookseb, põgeneb, karjub, on hirmunud. Jooksumüdin. Hingeldamine. Meie ei näe kedagi.
Möödunud on järjekordsed 12 sekundit.
