Jätkuvad sündmused Pinsolarumis.
On uus kuu.
I voor
Trebonius ütleb vampiiridele: Jah, oleme kokku leppinud.
G: Sense weakness, teisele maagile – ei saa aru, tundub lihtsalt vähe segi.
M teatab vampiiridele: tehing tuleb, aga mitte minuga. Mina olen oma ja karja au kaitsnud, nii et vähe pole.
Kuuleme küla teisest otsast eemalduvaid samme: piiskoppide meeskond põgeneb.
Tacitus: Jaa-jaa, ma võin teile verd anda küll, aga see, kuidas te selle kätte saate, on teie asi. Mina siit ei liigu.
Hyacinth: Kill me softly, paljastab kaelaveenid ja palub pärast musi ka teha.
Üks vampiiridest läheb H juurde, hammustab kaela ja võtab verd – 4 lethal.
Teine vampiir liigub Treboniuse juurde ja imeb verd – 2 lethal. Kirtsutab nina ja ütleb: toksiline on siin.
Trebonius: jah, tule mulle ütlema.
Vampiir: siin on selge, et üks alkeemiline protsess on tuksi läinud
Robinus lamab rahulikult edasi ja vaatab rahvateaterlikult, mis toimub.
Kõik näeme, et ka vampiiridele lähevad nõelakesed naha sisse, see läheb katki, tossu-tolmu tuleb välja, aga midagi ei juhtu.
II voor
Guddag püüab aru saada ühe piiskoppe saatva vampiiri nõrkusest. Saab aru, et ta on äärmiselt tundlik päikesevalguse suhtes.
Trebonius ütleb: jaa-jaa. Kas te tunnete neid mehi, kes sealt tulevad?
Vampiirid: Kahjuks küll.
Tr: Kas teil on mingi kana kitkuda.
Vampiirid: Meil nendega mitte.
Tr sügab kaelaveeni. Siit võib veel nii palju tõmmata küll. Näitab sõrmega.
Margaret seisab maja nurga juures ja vahib ringi. Mitte kedagi peale meie ei ole, valguse ja kahe tüübi, kes näevad selles valguses eriti kahvatud välja. Ja kergelt tolmavad neist aukudest, mida hõbenõelad jätsid. Verd voolab suust. Hundi kohta haledad, aga inimese kohta päris suured kihvad. Püüab aru saada ühe vampiiri nime.
Saab teada, et ühe nimi on: Scipius Septus Julius.
Tacitus: kuidas tunne oli.
Trebonius: Jumalik, õige asja nimel alati.
Hyacinth lakub haavu.
Üks vampiiridest ütleb: jätkame spirituaalse seansiga.
Trebonius juhatab ta Tacituse juurde.
Vampiir läheb hoogu ja Tc saab 7 lethal damage. Ja vampiir liigub Guddagi juurde, võtab – 4 lethal dam ja ütleb: sellega loeme laada avatuks.
Teine tüüp võtab Treboniuselt – 2 lethal dam
Robinus harjutab üks haaval silma looja laskmist – vaatab ühe ja teise silmaga.
III voor
Guddag saab teada, et teine piiskoppe saatev vampiir kardab kasse. 1 essentsi enda ravimiseks.
Trebonius kasutab ühe essentsi ja ravib end. Ei tee midagi
Margaret ei tee ka midagi.
Me näeme kõik, et küla tagumisest servast paistab tulekuma ja tossu. Tuul liigub sealt poolt meie poole. Põlev puit.
Tacitus on jahmatusest keeletu, katsub, kas tal pulss on alles ja ravib end ühe
Hyacinth lamiseb omaette: peaks kõrgemale ronima, muidu jääme etendusest ilma.
Üks vampiir imeb Treboniuselt veel 1 let dam.
Me näeme, et see, kes läks eemale, justkui viipab kedagi või millegi peale metsa poole. Ja maja tagant kostub kobinat. Ja ütleb midagi mingis veidras keeles.
Sõnadest oskame järeldada, et see on mingi eriti nilbe akkadi murrak – põhiliselt Robinus, kes küll öeldust aru ei saa. Tc, Tr ja G ja M said sõnatüvedest aru, et midagi tegemist nälja, metalli ja meeldimisega. Ja selle peale maja tagant kobinat kostuski. Tundsime ka surma essentsi üleloomulikku voogust sellest viiplejast lähtuvast. Ja siis ütleb täiesti labases kesk-itaalia murrakus teisele mehele: davai, lähme nüüd.
Robinus harjutab ühe kõrva liigutamist.
IV voor
Guddag üritab pihta saada vaenulike vampiiride kohta
Trebonius parandab 1 leth dam.
M ei teinud midagi.
Maja tagant astub välja ja varjutab küla serva poolt kumava valguse suur vaim, suured tiivad avatud, 2,5 meetrit pikk, tiiva siruulatus 4 m, tiivad on katki. Silmis pole sädet, meist kedagi ei vaata. Kuni jõuab pilveni. Siis pistab pea pilve sisse ja siis ahmib sealt õhku: suulagi läheb kidasid täis. Nahk on täis hõbedast kidasid.
Guddag näeb, et piiskopid ja nende saatjad on jõudnud küla esimese majani – mis põleb. Üks tüüp vehib kätega ja tulest astuvad välja kaks 2 m meest, üleni tulest. Kui tulevad välja, siis ragistavad naerda.
Hyacinth ei liigu ka kuskile.
Vampiirid sosistavad oma hobustele midagi kõrva. Guddag ja Robinus üritavad kuulatada, mida täpselt: R eristab üksikuid sõnu: tuli, raev jne.
Hobused tõusevad selle peale tagajalgadele ja panevad minema. Vampiirid jäävad maha.
Robinus vaatab kahe silmaga läbi Gauntleti: näeb, et teisel pool hunti ja poissi mägede poole jooksmas. Hõikub teistele: poiss ja hunt jooksevad koos mägede poole teisel pool.
V voor
Guddag üritab aru saada, mis teisel võlurite vampiiril viga on: saab teada, et sel vampiiril on väga imelik haigus: neitsivere joomine põhjustab agg dami.
Trebonius: oh, pagan, ühed tulid, teised läksid. Katsume vastu pidada. Parandab ühe lethal dam ära.
Margaret mõtiskleb nurga taga ja vastab Tr: on küll põnev!
Guddag näeb, et need tulest tüübid hakkasid meie poole tulema, kui jõudsid ca poole tee peale, siis näeb, et üks tuleb edasi, aga teine ei saa, sest paistab, et tal on jalalabast nool läbi lastud. Ja paistab, et noolt see ei sega, et ta on üleni tulest.
Teine mees kõnnib veel kaks sammu ja kukub siis pikali: temal on nool läbi pea läinud. Aga Guddag ei näe, kust nool tuleb. Noole teraviku suuna järgi on võimalik otsustada, et see on võimalik.
Metalli sööv lohe lükkab tiivad laiali ja me näeme, et need on hõbedast rasked, kogu keha kattub hõbenooltega.
Margaret pomiseb: tunnen sugulashinge ära.
Näeme kõik, kuidas tõrvikud, nagu saluut paiskab taevas 30-40 m kõrgusel laiali, aga ei haju, vaid jääb paigale ja nüüd on hästi valge. Maagid liiguvad lähemale.
Tacitus proovib vaikselt liigutada – veel ei ole väga mugav. Tc harjutab vaimude tundmist ja püüab aru saada, kes see suur tiibadega olend täpselt on. Saab aru, et on segavaim, kes esindab ahnust, julmust ja kontseptsiooni, kel jõud, sel õigus. Aga need on nagu essentsi jäägid. Bash dam paraneb ära.
Hyacinth ütleb: tasa lesid, kaugele jõuad.
Robinus: ma aplodeerin teie tarkusele.
Hyacinth: ma õpin oma vangide pealt.
Näeme, et vampiiride hobused lendavad maagide ja piiskoppide juurde ja vampiirid tõmbuvad eest ära. Meie liitlastest vampiiridest üks kaob ära ja teine läheb lihtsalt sirgelt piki tänavat: “Valmis või mitte, siit ma tulen.”
Kõik näeme, kuidas Guddagi juures mees tõmbas mõõga ja samas tundus, et mõõk jäi vöö peale. Siis lükkas kätega ettepoole ja mees justkui jäi kohale ja tõmbus nurga taha.
Robinus proovib liigutada: torgib ikka.
VI voor
Guddag: 18
Trebonius: 17
Margaret: 16
NPC: 13
NPC: 10
Tacitus: 9
Hyacinth: 8
NPC: 7
Robinus: 6
Jacob laseb püssi ja laseb augu seina sisse.
VII voor
G parandab end essentsiga ja vaatab edasi.
T paranab veel ühe.
D
M liigub plve poole ja läheb serva mööda, et näha keskel toimuvat.
13 jätkab järamist ja on juba rak, t edasi liikuda. Sädelus on vähenenud.
Näeme suure peaga meest, kõrvad ka, jooksmas.
10 ülalt kõrvat on täitsa valge, G kuuleb “keisri nimel andke alla ja te pääsete pea maharaiuisega”.
Meie vampiiri piht lööb tohutu välk, sellest kerast, mis on Tr saba otsas.
Vampiiriga ei juhtu mitte midagi.
Hobused võitlevad maagide hobustega.
Tiibadega lohe liigub aeglaselt.
Tacitus proovib liigutada, aga ei ole väga hea.
Hyacinth küsib: kus need vampiirid kadusid.
Trebonius: jooksid laia rinnaga peale.
Vampiiri vari jõuab kohale ja asub võitlema. Ja näeme, et teised vampiirid ikka kõvasti teevad häda talle.
Robinus proovib liigutada, tundub, et saab. Püüab end püsti ajada. Saab liigutada, aga valu on. Näeb igal pool palju hundikarvu ja leiab ühe laiba. On käeulatuses, tal on kirves, müts, saapad. Tuunikad. Hakkab teda lahti riietama. Võtab kirve.
VIII voor
Guddag kulutab ühe essentsi ja ravib ennast.
Trebonius teeb end Daluks ja siis pöördub algkeeles metalliõgija-lohe poole: oo suur metalliõgija, kas ma tohin küsida, mis on sinu nimi. Minu nimi on Trebonius.
Lohe on jõudnud Treboniuse juurde ja hingab muuhulgas sisse valguse Treboniuse saba otsast. Ja kui see juhtub, siis käib tuhm ja väga kõva pauk. Ja kogu hõbe, mis tema sisse on kogunenud, lendab laiali ja Tr, R, G, Tc saavad ühe leth dam. Lohe koha peal ei ole enam midagi alles. Kogu õhk on jälle hõbedatolmu täis.
Margareti kõrvad kumisevad ja ta hõigub: kas te olete elus, sõbrad.
Mitte eriti, vastab Trebonius.
Tolmu lendas ka Margaretist mööda.
Tulemehed muutuvad sinist värvi tuleks, millest tekib kaar, mis tabavad korraga vampiiri. Selle peale kukub pikali ja mõõk kukub käest. Tulemehi pole näha. Vampiir on maas. Ja need maagid, kes seal lähedal on, löövad kohe suure vaia südamesse. Näeme, kuidas ta kiiresti kõduneb ja lõpuks pudeneb tolmuks.
Maagide poolt kostub spontaanne emotsionaalne võiduhüüatus.
Tacitus katsub näpuga: ei tee häda, sirutab ettevaatlikult, ikka pole häda, astub ettevaatlikult kaks sammu, ikka ei midagi, teeb võidukaid liigutusi ja liigub ümber vankrite ringi Guddagi juurde võitlusele lähemale.
Hyacinth: kuhu need vampiirid kadusid?
Trebonius: saatsid varju peale, ise kadusid nurga taha.
Hyacinth: ma lähen vaatan, kuhu need vangid said.
DM: Kõik peale Tacituse ja Hyacinthi viskavad PU + Resolve
Guddag, Trebonius, Margaret ja Robinus minestavad hirmust. Tacitusel on hirmukramp, aga tal õnnestub teadvusele jääda. Sest enne minestust näevad need kes näevad: paksus õhus seisab hiigelsuurte süsimustade tiibadega see vampiir, kes surma sai. Ta silmad hõõguvad, üle silmade pikad tulipunased tulekriipsud. Ta ütleb: Juliuse nimel, surelikud värisege, tundke tema võimu. Pahad vampiirid viskavad pikali ja värisevad. Piiskopid kukuvad minestunult hobuste seljast maha. Näevadki seda kõike kukkumise pealt.
Viimane episood Pinsolarumis: Lahing on läbi
Tacitus pistab nina nurga tagant välja. Vampiirid joovad maagide hobuste verd. Korralikult, hobused juba vaaruvad. Isegi selles valguses on näha, et hobused muutuvad kahvatuks. Seovad vaenulikud vampiirid ja maagid kinni, suud kinni, silmad kinni. Panevad need kõik ritta, üks jääb ootama, teine läheb majja, toob miskid kardinad, mässivad sisse, viskavad üle hobuste, enda ja maagide omad.
Tulevad meie poole. Jõuavad Guddagi juurde. Üks võtab tal rinnust kinni, paneb ilge laksaka vastu nägemist, nii et Guddag tuleb teadvusele. Peksavad kõiki lahtise käega jalule.
Hyacinth laekub ka maja nurga tagant kolme palja mehega ja pahandab: tehke puhtaks ennast.
Vampiirid ütlevad: teil oli siin vist mingi suvila kuskil läheduses. Viime vangid sinna.
Trebonius: eks see on ainus koht jah, kust keegi küsima ei tule. Aga siin see, et me peaks ka süüa saama.
Vampiirid: ja-jah, 10 minutit. Siis kohtume siin põleva maja juures.
Hakkame locust otsima: Tacitus hakkab minema ja leiab ühe suure villa, kust tuleb essentsi lõhna. Läheme sisse. On küttide maja. Siin on tegeletud sellise teadusega nagu taksidermia. Seintel on erinevate loomade rinna-topised. Maja tagaosas ühes suures saalis on lumivalge karvaga karupea, hiigelsuurte kihvadega. Ja see on see, mis õhkab.
Tacitus on endaga väga rahul ja ei ole üleliia solvunud, et teda jälle ei lasta essentsi juurde.
Trebonius on esimene julge, seisab 3 min ja saab 3 essentsi.
Robinus saab 4 essentsi.
Järgmisena saab Margaret 3 essentsi.
Trebonius ütleb, et jookseb kohtumispunkti ja ütleb, et meil läheb natuke aega.
Tacitus ja Guddag essentsi ei saa.
Margaret ja Robinus otsivad maja läbi: relvi ja väärtuslikke asju. Ei leia midagi sellist. Margaret otsib kööki – pealiskaudsel vaatamisel kööki ja toidupoolist ka ei leidnud.
Trebonius vampiiridele: me leidsime selle koha, natuke läheb veel aega.
Vampiirid: me ei tahaks siin üldse olla, moonavoorud tulevad tagasi.
Margaret: praegu midagi ei leidnud.
Tr: 20 minutit aega. Kõik tõrvikud. Robinus ja Guddag rüüstavad moonavooru ja korjavad relvad kokku. Margaret, Tc ja Tr võtavad tõrvikud ja lähevad majja, teevad wits+investigation.
Relvasid on lademetes. Turviseid on ka, aga need on meeste seljas.
Guddag ja Robinus leiavad süüa, kaks jahivibu. Leiavad ühest vankrist ilutulestiku kastid. Üks kukub Robinusel käest maha, lahvatab põlema, aga õnneks ei süüta teisi. Poolvedel, põleb kiiresti ära.
Meie majas leiame, et üks suur söögilaud on põranda küljes kinni. Laud tuleb ära koos põrandaga, mille küljes ta kinni on. Laud tõuseb üles ja siis pöördub kõrvale. Avauses on trepp. Seal on raamatukogu, kaardid locustega. Seal on ka altar suure hundiga. Ilus, kivist tehtud. Kiviraidumisstiil on meile tuttav, on samas stiilis kui meie küla veesüliti. Kaardid on suurte pärgamentide peal seintel. Seal on kaks raamatut, mis on teistest eraldi, ladina keeles, täiesti ära loetud. Trebonius vaatab pealkirja: “Tridentumi piirkonna kes on kes”, teine: Lombardia klannid. Mõlemad käsitsi tehtud raamatud.
Teeme vankrile mõõduka laadungi: turvised, kõik relvad, söögi, sõltuvalt kaalust ja väärtusest. Meestelt raha ei leitud.
Läheme tagasi.
Vampiirid ütlevad: let’s go. Vampiirid on vahepeal ühel laibal nahk maha võetud, millele on kirjutatud “Ärge siit põhja poole liikuge, kui teile elu armas on.” See nahk on tõmmatud kahe maja vahele seal põlenud maja juures.”
Hakkame minema. Ja jõuame koju.
Tee peal võtsime oma riidepambu ja külaservast veel pistodad.
Jõuame ilusasti oma pessa, kui on veel öö.
Vampiirid lähevad keldrisse ööbima ja ütlevad Hyacinthile, et ostaks tema vangid ära.