AD 320 7.aprill kell 00.06
Kuusirp
1. Koerte haukumine läheneb
Majad suuremad väiksemad puust, dolomiidist, segiläbi. Pinsolarum jääb loodesse, surnuaed jääb itta. Selleks, et surnuaiast Pinsolarumi teele pääseda tuleb küla keskele tagasi minna. Sealt aga kostub õudseid hääli.
Initsiatiivid:
X: 16
Tr: 16
X2: 14
T: 14
M: 12
Tiv: 12
H: 11
A: 8
G: 7
R: 7
Jahivaimud: 3
Vankri juures:
Robinus rullib lahti oja lahti – vankri ja tulijate vahele – kangast on umbes 30m, oja laius on ca 1m.
Tacitus muutub daluks.
Guddag muutub urshuliks.
Trebonius paneb tõrviku põlema.
Margaret armoreerub ja varustab ennast vibu ja nooltega. M on dalu.
Tacitus tunnetab jahivaime.
I voor
Näeme, et pimedusest liigub meie poole 3 helendavat kuju. Nagu tagajalgadel sipelgad. Maast nii 80cm kõrgusel. Veidrad olendid, tunnaldega, talupoegade kübarad õlgedest.
Nad vaatavad meid, silmad helendavad kollakalt. Neil on käes võrgud ja kolmhargid. Võrgud on üsna suured. Vaimud on erutatud. Kui kohale jõuavad, näeme juba nelja. Kui jõuavad oja kaldale, hargnevad.
Tr. võtab oma pasuna ja puhub sõjahüüdu. Tr. võtab pistoda ja lõikab Tividiusel köidikud lahti ja ütleb talle: Meid rünnatakse, kaitse ennast.
Vaimud hüppavad ojast üle.
Tividius muutub urshuliks.
Vaimud ütlevad meile primalis: Visake pikali, näoli maha ja teie elusid säästetakse.
Tr: Te olete vales kohas. Minge tagasi ja teie elud säästetakse.
Vaimud: Tapame nad!
Perseptime.
Alfa pasuna abi: gaurusse ei lähe niisam lihtsalt, gaurust äratulek on kergem.
Tr võtab teise kätte pistoda (tõrvik on ka käes), ei ründa, keksib ühelt jalalt teisele ja teeb bondilikke liigutusi.
Tacitus muudab end urshuliks.
Margareth laseb terasest noole lendu, aga läheb mööda.
Üks sipelgas karjatab – nad lasevad meid, teine lohutab – ära karda, läheb mööda.
Tividius läheb ja hammustab sipelgaid.
Ütleb primalis: Etturid olete te kõik.
Ja hammustab ühe puruks.
Hüatsint, karvad püsti, ütleb: Kus mu mõõk on?
Tr: Tupes
H haarab mõõga: Ironmasterid ei karda!!!
Näkid human vormis, punased saapad jalas, mõõk käes.
Ründab sipelgat. Edukalt.
“Hüatsint tapab majas ja aias!”
Antonia uurib vaime. Need on jahi- ja tagaajamisärevuse vaimud. Antonia vaatab, kas järgnemas võiks olla kedagi kõvemat, aga ei tunneta täpselt.
Guddag uriseb primalis, et lähenemas on kaks ülimat olendit – koera. Suund pole täpselt selge. Sööstab ja hammustab sipelgat. Verd lendab, sipelgas karjub.
Robinus muutub daluks.
Sipelgad: üks viskab G pihta võrku ja sai võrguga pihta. G käppapidi ja peadpidi võrgus. Tividius hüppas eest ära ja Hüatsinti ka ei taba.
II voor
Tr sipelgatele: Kuulge nublud, nüüd on aeg pidada lahingut, aga mitte meie vastu, vaid meiega koos, sest nüüd läheb jahiks! Rünnake neid koeri! Essents on garanteeritud.
Ja Tr puhub pasunat.
Aga vaimud ei kipu vedu võtma.
Tr lõikab Guddagi võrgust lahti, aga päris lõpuni ei lõiganud läbi.
X2: Kuuleme pimedusest suitsetaja köha. (Ähimist.)
Tacitus kuulatab, kes võiks ähkida – kuuleb koeri surnuaia poolt kummastki küljest lähenemas. Annab meile teada.
Ründab üht räsitud sipelgat ja tapab ära.
Margaret laseb noolega üht sipelgat ja tabab.
Tividius ütleb: Maitske mu kihvu, sandid!
Aga sipegad hüppavad tal eest ära.
Hüatsint: Võrgutate siin, jah, te ei tea võrgutamisest midagi!
Lööb ühe maha.
Antonia võtab maast võrgu ja viskab ellujäänud sipelgale peale.
Guddag üritab võrgust lahti rabeleda ja saab vabaks.
Robinus võtab maast võrgu ja valmistub koeri vastu võtma.
Sipelgas: Ma tegelikult ei tahtnudki teid rünnata. Auka. Hõkk… Üritab välja rabeleda ja saabki välja, aga oma kolmharki kätte ei saa. Hakkab taganema.
Tr: Kuule, sul on mingi tatt stigmas, vaata!
III voor
X: Meie eest maa seest tõusevad umbes 1,6m tünnisuuruste peadega, kitsa äärega sügavale pähe tõmmatud kaabudega, kõverate suude ja halli välimusega mingisse hõlsti mähitud, piitsade ja ahelatega vööl, võrkudega käes, kollaste natuke helendavate silmadega olendid. Kui nad liiguvad, jääb maasse küntud vagu – mutimullahunnikute moodi jälg. Nende käed on maani ja rusikad on suured. Näha on kolm sõrmenukki. Teises käes on põlev tõrvik. Nad ütlevad: Andke alla, kohe.
Tr: Kas te lähete turule sibulaid ostma või? Milleks need võrgud? Naiste relv… Hähh
Tr puhub uuesti pasunat ja kutsub rünnakule.
X2: Pimedusest tulevad punaste silmadega koeralaadsed. Nende nahk helgib tõrviku vaguses metalselt, aga on musta värvi. Keha on kaetud plaatidega, ka jalad on samasugused. Saba asemel on 3m pikkune väga liikuv rotisaba laadne aga ilma karvadeta asi. Sellel loomal on koera pea, aga neid päid on 2. Üks neist haugub ja lõriseb, teine on vait.
See, mis haugub ja lõriseb, ütleb primalis: Nad on siin, nad on siin, me leidsime nad!
Nad tulevad meile kallale, aga ei hammusta vaid löövad ja seovad meid sabaga.
Ümber Robinuse kaela 3 ringi ja Antonial ka. Mõlemil hing kinni krõpsti.
Tacitus vaatab “koeri” ja saab aru, et need on jahi ja verejanu vaimud. Vaatab maa seest tulnud kolle ja saab aru, et need on maa vaimud, aga neil on ka ülemvõimu aspekt.
Margaret laseb noolega lähimat koera, aga ei taba.
Tividius: Algajad, teil on kahte pead vaja, et lahingusse tulla! Normaalsed koerad võitlevad ühe peaga!
Ja läheb lahingusse. Rebib kõrist tükke välja, nii et verd pritsib.
Hüatsint: Käed eemale minu sõpradest! Loeb üki-kaki-kommi-nommi ja lööb hundi saba pihta, mis on ümber Antonia kaela. “Väiksemaid ei tohi rünnata” Lööb vere välja, aga saba pooleks ei löö.
Antonia muutub gauruks. Vabaneb ja hammustab seda kutsat, kes teda ründas. Hammustab väikese tüki küljest.
Guddag üritab hammustada, aga ei saa hästi hakkama.
Robinus tõmbab mõõga tupest ja vihistab läbi saba. Lõikab saba otsast ära.
Sipelgas on läinud.
IV voor
Maa seest tulnud trollid vaatavad hukatusliku pilguga Treboniust, kes ironiseerib endiselt turueitede ja sibulavõrkude üle. Keerutab võrku pea kohal. Iga keerutusega läheb võrk järjest suuremaks. Võrgu otstes on mustad pealuud.
Õhus on essentsi.
Tr sai võrguga pihta, võrk mässub ümber tema ja ta kukub pikali. Teised võrku ei näe, näeme ainult seda kuidas Tr pikali kukub.
Teine mees ründab Guddagit. G näeb läbi võrgu, näeb, et see võrk on tegelikult illusioon ja seepärast ei toimi.
G ütleb: Shamaanid
Tr muutub gauruks, võrk rebeneb ja Tr on vaba. Tr on väga vihane ja ründab ühte muldmeest. Viga teha ei suuda.
X2 – koerad. Üks ründab Robinust, aga ei taba. Teine ründab Tacitust ja teeb 3 surmadämmi.
Tacitus ründas seda koera, kes teda ründas. Kaks vigastust.
Margaret võtab vankrist 2 tõrvikut ja jookseb Tr tõrviku juurde neid süütama.
Tividius: Kahe peaga on sohk lahingusse tulla. Võtame vähemaks. Hammustab.
Hüatsint (Tr hüüab vahele: Näita sellele purele!) tahtis susata, aga ei saanud pihta.
Antonia hammustas koera.
Guddag hüppab kallale mullamehele, kes talle võrgu peale viskas. Hammustab 2 ampsu, suu sai paekivi täis.
Robinus ründab, aga ei saa pihta.
Mullamees viskab Margarethile võrgu peale ja mässi ta võrku. Teine viskab Tividiusele, aga ei saa hakkama.
Tr hammustab augu mullamehesse=paemehesse. 3 dämmi.
Paemehed koertele: Hoidke nad eemal.
V voor
Koerad hammustavad nüüd Treboniust ja Guddagit. Ühe peaga hauguvad ja teisega hammustavad, aga Treboniusele ei saa pihta, Guddag saab 2 surmadämmi.
Tacitus läheb gaurusse ja ründab nõrgemat 5 dämmiga. Paemees murdub keskelt pooleks, kukub maha toss väljas.
T: “Koerad sellega juba hakkama ei saaks”
Margaret läheb gaurusse ja ründab nõrgema koera lärmipead, aga paneb mööda.
Tividius ründab koera: Mis kinni ei jää saab kinni löödud.
Hammustab pea otsast. Punast verd pritsib. Koer kukub surnult maha ja pea muutub ussisarnasteks sabadeks ja vingerdavad minema.
Hüatsint virutab koerale ja ütleb: Teeme siis ristpistes.
Torkab 2-punktise torke.
Antonia hakkab gaurust välja tulema, aga avastab ennast koera rappimas. Koer kukub surnult maha.
Tacitus: Nüüd ometi võib selle koerakummardamise lõpetada.
Guddag hammustab kivimeest kolmega.
Robinus lööb mõõgaga 2 dämmi.
VI voor: lööme natuke omavahel ka
Paemees ütleb: Ma olen meelitatud. Teie väärtus on palju suurem kui ma arvasin. Me veel kohtume. Turg ootab teid.
Tõstab kaabut, kui selle pähe paneb, vajub maa sisse.
Tr ründab Margareti käpaga. “Kurat, ma kahtlustan su arvepidamist! Sa teed sohki”
Teeb 3 bashingut.
Tacitus muudab end inimeseks ja jookseb natuke eemale.
M läheb ja virutab ühe dämmi Guddagile vastu kõrvu.
Tividius eemaldub rahulikult kerges sörgis.
Hüatsint vaatab: Einoh, normaalne. Ja läheb ka natuke kaugemale.
Antonia dalustub.
Guddag kräplib Margareti, aga ei kräpli eriti midagi.
Robinus hüppab oma ojja. Ujub daluna.
Antonia uurib vaime: maavaim, domineerimise, orjastamise, kauplemise ja kurjuse vaim.
Trebonius muutub daluks. Ütleb Margaretile: See on ettemaks.
Tacitus mõtiskleb ülemaailmse rahu üle.
Margaret maadleb Guddagiga.
Teised samal ajal märkavad, et Tividiust ei ole.
Margareth muutub urshuliks.
Robinus muutub hundiks.
Tr on dalu, Tacitus inimene, Guddag on urshul. Antonia dalu.