40. lugu: Õpime selgeks kivi tõstmise ja asjade sidumise riituse.

Kardame, et oleme oma kullast ilma jäänud ja tõstame Robinuse paika pandud keniaalse ja teadusliku plaani järgi kivi üles. Selgub, et kuld on alles. Matame osa sellest Karukoopa põrandasse ja Trebonius jätab pikanäpurebastele ka peenramaasse peibutise. Õpime selgeks asjade sidumise riituse ja seekord erilist uurija vaimu üles näitav Robinus püüab välja selgitada, kas 4 minutiga upub libahunt tema ojja – Guddagi abiga. Kõik, k.a. Guddag hoiavad hinge kinni ning ta jääb ellu.

320 AD 9.aprill kell 00.30, Poolkuu

I stseen: Tekib kahtlus, et kuld on kadunud

R läheb kivi juurde pissile ja tunnetab muuhulgas M palvel pada. Aga pole seal miskit. Kuld läind kuivad ilmad 😛

Tr näeb kõike ilusas valguses.

Mida kõike me pole juba saanud: varustust, külmkambri, punased lakksaapad…

Margaret on tagantjärele tark – poleks olnud vaja kulda sinna jätta. Aga mis see tagantjäreletarkus ikka maksab.

Treboniusele see ei imponeeri. Mis sa oled varustaja kui õigel ajal oma ettepanekuid ei tee.

Robinus teeb ettepankeku siiski kivi alla vaadata.  Tekib kiviveeretamise projekti arutelu. Robinus hakkab konstruktsiooni välja mõtlema. Trebonius ja Margaret lähevad Robinusele appi.

G tahtis minna peenramaale, aga Tr ei lubanud. Nüüd istub G kivi juures ja nutab. Kõige pärast. Peenraid ei saa teha, rebane läks ära, kulda ka ei ole enam… Hakkab ulguma. Tr keelab, G läheb metsa ulguma.

II stseen: Lihvime käelisi oskuseid (kivi tõstmine)

R mõtleb ja mõtleb ja mõtleb süsteemi välja. Asume tööle. Võtame varustuse ja hakkame tööle.

Trebonius hakkab kahemehesaagi avastama. Kõik on abiks, aga Tr saag jookseb kogu aeg puusse kinni. Häbist ülesaamiseks annab Trebonius saagimise järje edasi Robinusele. Aga õpetab kõrvalt ja puhub entusiastlikult pasunat. Margaret, Tacitus ja Trebonius on abistamisest juba higised ja lõpuks Robinus ikka saab aru, kuidas see saagimine tegelikult käib. Pika punnimise peale saame ühe läbi saetud. Õnnestumine annab hoogu juurde. Saeme, laasime. Oleme väga entusiastlikud.

Viime kõik kivi juurde ja Robinus hakkab konstruktsiooni ehitama. Tacitus toob hobused.  R ja Tr hakkavad gauruks. Guddag kästakse ka gauruks. Tacitus manipuleerib hobustega. M jageleb tugikontsruiga.  Gaurud on Tr, R ja G, M on dalu, T on inimene, H läheb ka gaurusse. Gaurud vahivad vihase näoga ringi, kõrvadest tuleb tossu, aga kuidagi saavad kõik oma viha kivisse suunatud.

Projekt läheb käima. M hüüab “korraga!”, Tacitus tõmbab hobuseid ja gaurud lükkavad kivi.

III stseen: Kuld on alles. Viime osa sellest karukoopasse.

Hüatsint lükkab ka, aga nii suure väega, et kivi plopsatab pealt ära. Hüatsint teeb ajalugu ja visab 10st 10. Kõik on impressitud ja Trebonius märgib, et enne selle tüdruku reite vahele jäämist peaks kõik korduvalt järele mõtlema. Ja mida me näeme kivi all? KLUD-KLUD-KLUD. Tekib küsimus Robinuse krattimisest. Ja ühiselt ollakse õnnelikud teistkordse kullalaadungi omanikuks saamise üle. Gauru läheb üle.

UUDISSÕNA: Perseen – per stseen.

Trebonius läheb liiga lahkeks ja jagab igaühele veel 2 kulda.  Guddagil tekkis idee salvestada kuld hantlitena. Margaret arvab, et nt 100 kulda võiks siiski kusagile mujale tallele panna. Robinus pakub, et viime laisa mehe kätte hoiule. G arvab, et võiks Enerabe pessa viia – olevat palju salajasem koht ja G valvaks hea meelega. M ja ka Tacitus arvavad, et karukoopasse võiks 100 kulda panna ja M paneks veel 10 kulda sibula-amforasse.

Tr: Nii teemegi. 100 võtame välja, 10 läheb sibulate alla, 90 karukoopasse – aga kuhu?

Tekib arutelu, et kuhu see 90 ikkagi peita. Arutelu on pikk ja mõttetu. Jõuame selleni, et Robinus saaks ehk kulla sirgeks. Lõpuks jõuame selleni, et Robinus rullib oja lahti, viskab sinna ühe kuldmündi ja rullib oja uuesti kokku. Guddag limpsab kähku ojast lonksu enne kui R jõuab oja kokku rullida.

Patta jäi 535 kulda. Laseme kivi tagasi ja kustutame kivitõstmise jäljed. Kõik pissisid kivi vastu.

Palgid viime kusagile trepi alla. Siis lähme Treboniuse juhendamisel veidi kaugemale, kaevame sinna sügava augu. Augu põhja paneme amfora, amora põhja ühe kuldtüki, täidame amfora kividega. Ajame augu kinni, peidame jäljed hoolikalt, aga palkide lohistamise jäljed “nagu unustame” täielikult ära kaotada. R kuseb augu peale.

Seejärel:

Trebonius läheb augu juurde tagasi, kaevab selle üles, võtab taskust kulla, õõrub kullaga augu servi, seejärel ajab augu jälle kinni ja peidab jäled veel hoolikamalt. Kogu tegevust saadab totter endaga rahulolev naeratus.

Tr võtab 89 kulda. Paneme selle karukoopasse, õigemini küll käiku enne karukoobast. Kaevame muldpõrandasse augu ja sinna kulla panemegi. Kõiksepealt aga vaatame teisele poole ka. Ei näe midagi. Tr kamandab kogu seltskonna välja enne augu kinni ajamist, ja kaotab peaaegu kõik jäljed. Peitmine õnnestub 10-ga (kiiruga ei ole leitav, nõrgemad otsijad ei leia jne).

Samal ajal:

Väljas ahhetab G kõmbib rõõmsalt põllule. Robinus läheb pissile ja kasutab kohana viimast “kulla” peidupaika.

Trebonius tuleb üles. Guddag hüüab kaugelt “Töö teeb vabaks!”. Kaevab, valmistab peenramaad ette.

IV stseen: õpime selgeks asjade situmise riituse

Margaret läheb täisvarustuses vibu harjutama. Teised hakkavad leegionäre tegema. Tr karjub Margareti leegionäre tegema. Ei tule kedagi (M teeb metsas vaikselt ise need neetud leegionärid ära) ja harjutab märkilaskmist edasi.

Tacitus kutsub peale mammona kummardamist meid kõiki üles vaimsele tegevusele – s.o. Riitust õppima. Muuhulgas vilistab Margareti kohale. Viimane saab kohe aru ja tuleb rõõmuga.

Minnaksegi riitust õppima. Antonia õpetab meile asjade kaasaskandmise riituse selgeks.

REEGEL: kui esimese sidumisega ei tule “exeptional sucess” , siis ei kehti see exept. (5!!!) õnnestumine edaspidi enne kui renown pole tõusnud.

REEGEL: Kotti mahub asju tükki 4 x pr.urge.

Lisaks lepitakse kokku, et Antonia õpib koos soovijatega renowni tõstmise riituse selgks.

V stseen: Guddag peaaegu upub Robinuse ojja

Robinus tahab oja lahti rullida. Kontrollib üle, et kulda maas ei ole ja rullib oja lahti. Sukeldub ojja, proovib münti leida, aga ei leia, üritab edasi, lõpuks leiab üles. Guddag hüppab ojja, Robinus rullib oja kokku. 4 minuti pärast rullib R oja lahti. Ja nüüd vaatame, kas G on uppunud või ei. G on urshuliks pööranud ja ellu jäänud. (vt lk 49 WOD raamat). Tuleb välja ja gaurustub, aga gauru aurustub.

Vesi on ojas ca 80 cm kuni 1m sügav.

Lõpetame sellega, et Tacitus on toas, Margaret kuulatab küla suunas ja kutid on oja ääres. Ja kell on 11 ennelõunal.