AD 320 10 aprill kell 2 öösi kõver kuu
Pinsolarumis väravavalvurite manu.
Robinus: Andke ise essentsi või ma viskan initsiatiivi.
Trebonius ulub meile: Räägime Tinteose keeles nende vaimudega
Tr ütleb: Laske meid läbi, me oleme rauavaimude külalised.
Vaimud naeravad. “Kõik on külalised, essentsi tuleb ikka anda”
Muutuvad kannatamatuks. “Kui essentsi ei anna, kaduge minema.”
Tr: Me läheme siit jõuga läbi.
Initsiatiivid:
Guddag 14
Tacitus 13
Margaret 12
Antonia 11
Hyacint 10
Trebonius 10
Robinus 8
Vaimud 8
I voor
G muutub urshuliks.
Tacitus muutub daluks ja lööb vikatikäega vaimu, saab pihta.
Margaret urshulistub ja ründab hammastega vikatikätt. Käsi ragiseb, aga ei murdu.
Antonia muutub urshuliks ja hammustab vikativaimu.
Hyacint muutub daluks ja purustab vikativaimu. Uhkeldab: Inimlikult tasub asjadele läheneda… Ja muidugi jõud. Noh, tehke ka midagi.
Trebonius muutub urshuliks ja hammustab kirvekätt. See ütleb Tr-le peenikese häälega Pinocchio pederast ja jookseb metsa (oh neid aegu).
Robnius muutub urshuliks, jookseb järgi ja hammustab kirvekätt. Pilpaid lendab, aga vaim liipab ära metsa. Robinus hammustab uuesti, vaim lendab pindudeks.
Trebonius kommenteerib, et vahi kus kotipoisid siia valvesse saadetud.
Koguneme kokku ja lähme külla.
Robinus juhatab vägesid. Paneb kõik paari ja hakkame minema.
Saame mõned sammud astuda kui näeme tänaval umbes 3m kõrgust kaart. Okstest.
Kaare peale on ladina keeles helendavas kirjas kirjutatud: Mis on sinu soov? (Quid vis?)
Midagi okultset me ei tunne selles.
Trebonius teeb vahepeal eriti nüri asja.
Läheme kaarele lähemale.
Tacitus vaatas lähemalt ja selgus, et fosforse värviga on kaarele lihtsalt kirjutatud.
Guddag viskab koha resonantsi. Asukohal on endiselt mahajäetuse ja hüljatuse resonants.
Robinus läheb kõnnib väravast läbi, jääb seisma ja kukub istuli.
Guddag sitsib ja plaksutab.
Margaret vaatab halvakspanuga, et seltskonnal on oma tola olemas.
Tacitus mõtleb harmony viske peale.
Tacitus hõikab Robinusele ja küsib: kuidas on?
Trebonius: Mis juhtus, Robinus?
Robinus: Nagu konn.
Keegi aru ei saa, aga Robinusel on väga diip.
Robinus hõikab meile: Tehke oma soov kindlaks.
Tacitus: Ja siis?
Robinus: Ei tea… tulge siia.
Antonia uurib, kas meil on tark tulla. Robinus noogutab.
Antonia läheb väravast läbi. Soovib vaimuvaegust.
Näeb teist väravat, mille kohale on kirjutatud: Infirmus petunt fortis vult. /Nõrkadel on soovid, tugevatel tahe./
Ja siluett, mis küla keskel, on kuusepuu, mille külge on väikesed paberist laternad riputatud.
Robinus soovib, et Pinsolarumi keskel olev auk, mille suur hunt rebis, läheks kinni.
Margaret soovib aru mõista kõiki keeli nii kõnes kui kirjas.
Tr ja Tac lähevad vaidlema, kumb ees. Tr lükkab Tacituse väravasse.
Tac on pahur ja tahab, et tal oleks rohkem jõudu.
Guddag soovib Adolfit surnult või elusalt kas siia või tarkade juurde, kes ta A otsima saatsid.
Hyacint soovib lühidalt rohkem mehi.
Tr mõtles mis ta mõtles, aga mõtles välja. Tema soovib seda, et peatselt oleks meil taas oma tootem.
Kõik lähevad läbi ja kuuleme imelikku heli. Aisakella helin. Ja näeme, et kuuse all on vaim, kes koosneb pillidest. Iga kord kui ta liigutab, tuleb heli ja kuna ta vehib käte ja jalgadega, kostab paljude pillide heli. Lisaks on kuuse all kaks tüüpi. Üks on sinise mantliga, kerge kehaehitusega, moodsas riietuses, hundimaskiga. Teine on tugeva kehaehitusega, tema istub. Punane riietus, hundimask, ilus pikk valge habe. Punasel on idamaine peakate. Ashjaa, sinisel on ka habe.
Tr nuusutab, ega kuskil ei ole Julianuse haisu. Libahundi hais hoopis.
Guddag perseptib jõulumehi.
Margaret teeb end daluks.
Tunnetame, et nende primal urge ei ole kõige väiksem. Tr ja A ei teki mingit tunnet, ülejäänutel tekib imelik tunne, et tegemist ülemate huntidega.
Trebonius teretab, küsib: Mis teid siia toob?
Teretavad vastu, küsivad: Kas siin karjas ka häid hunte on? Me oleme tulnud väga kaugelt siia.
Arutame, kas me oleme Maximus Robinust näinud. Ei ole keegi.
Nad teatavad, et nad tulid meile külla.
Robinus arvab, et no siis on küll siin ikka häid hunte.
Tr igaks juhuks korrigeerib neid, et veel ei ole see meie küla.
Robinus hakkab juba innukalt kõla laiendama.
Tr teatab, et me kontrollime oma ääremaid.
Tacitus uudishimutseb, et kuidas nad meid siin oodata teadsid, nemad vastu, et päkapikud rääkisid.
Nad ütlevad, et on väsinud.
Tr tahab essentsi pakkuda.
Nad ütlevad, et kui me neile tantsiksime, siis aitaks see neil puhata.
Tr ütleb külalistele, et ta on vana essentsimeister ja küsib Robinuselt, kas tal on riistad kaasas. Tr: Oodake natuke.
Tr on idee vankrirattast essentsi väntamiseks. Vaja vänta, vankriratast, pärgamenti.
Jaotame töö ära. Tacitus võtab pärgamendi, muutub inimeseks. Joonistab tähtedest ja numbritest kujukesi. Kõik aitavad. Antonial palutakse vänta kaunistada ja sellele väge anda. Guddag maalib ruunid ratta peale.
Kui teistpidi keerutada, siis on kiri: tantsi-tantsi, keeruta-keeruta
Külalised on väga liigutatud.
Sinikeebike kiljub tütarlapselikult ja teine mõmiseb tunnustavalt.
“Meile luned rääkisid, et olete terve aasta tublid hundid olnud, tõime kingitusi, et seda premeerida. Aga neid ei anna me kätte niisama. Kõik urathad tulgu ükshaaval meie ette ja andku teada, mis on kõige parem asi, mis nad on teinud.
Trebonius.
Tr arvab, et kõige parem tegu on see, et ta on karja kriisist välja toonud ja andnud karjale ühise hingamise.
JV: Ahhaa, väga tubli.
Annab Tr pakikese.
JV: Aga see ei ole veel kõik, luned ei pannud kõigile kingitustele nime peale. Seepärast pista käsi kingikotti, ära tee väikesest hammustamisest välja.
Tr pistab käe kingikotti, tõmbab välja hobuseraua – kulunud, roostetanud, katki.
Ütlevad, et tegelikult ei tea nad, kellele see on, ei pruugi üldse Tr olla.
Kutsutakse Hyacint.
H: Usun, et uut tüüpi orjuseliigi tutvustamine roomlastele on tema selle aasta suurim saavutus, katsun seda viljelema hakata.
Talle antakse ka üks väga pisike pakk ja palutakse midagi kotist ise võtta.
H tõmbab välja vääriskivist palvehelmed (tiger eye).
Järgmisena Robinus.
R mälu ei ole eriti pikk. Tal on meeles, et viimane kõige parem asi, mis ta tegi oli ämblikuvõrgu teiselt poolt eemaldamine.
Tallegi antakse väike, kuid raske pakk.
R tõmbab välja kullast amuleti. Siukse suure.
Siis tuleb Tacituse kord.
Tacitus on sel aastal tundma õppinud vaimumaailma ja supernaturaalse looduse saladusi ja tänu sellele pälvinud ka lunede kiituse ja tunnustuse.
Väga tubli, pane palun käsi kotti.
Kotist kostub nämm-nämm, Tacitus jääb kahest näpust peaaegu ilma. Kingiks on imelik pea, ei tea kelle oma.
Antonia astub ette.
A arvab, et on sellel aastal palju haavu ära ravinud.
A palutakse ka käsi kotti panna ja midagi välja tõmmata. A tõmbab välja inimese pea suuruse maski – värvilise ja väga vinge.
Guddag ütleb, et on teinud kõik, et parandada oma vaimu, ja selleks on kaevanud üles peenramaa.
G võtab kotist kuubiku, mis on väga raske. See tahab G käest lahti hüpata – üles – G hoiab kinni, kuubikust tuleb välja keradjakellad.
Margaret arvab, et tema suurim saavutus on vibulaskmise selgeks õppimine.
Saab paki, pistab käe kotti. Sobrab ja sobrab, aga nagu mitte midagi enam ei ole.
JV ütleb, et otsi-otsi, kindlasti on seal midagi veel. Lõpuks leiab M peenikese paela. Tõmbab välja, on pikk hõbedane traat (40cm), mille otses on halliks-mustjas udu ja teises otsas sinine udu.
Punases riietuses tegelane teatab, et ta tõesti ei tea, milline on kellegi oma, sest luned unustasid peale kirjutada. Aga luned ütlesid seda, et iga asi aitab teid teie soovide täitumisele lähemale.
Veel palusid luned edasi öelda, et need ühesugused karbikesed on lõhnaõlid. See on jõu lõhn.
Arutame, kuidas neid leide oma soovidega siduda.
Snegurotshka ütleb, et tunnetusega ei ole vast midagi teha, puhta loogikaga tuleb soovid asjadega siduda.
Hakkavad lahkuma, tänavad meid.
Trebonius ütleb, et võtke aga ratas ka kaasa.
Hakkavadki minema.
Palju karju vaja külastada.
Tr küsib, kas Purede juurde ka lähete,
JV-d et ei, pured saavad vitsa.
Ronivad puu otsa. Puu kõigub. Kui jõuavad tippu, tõuseb puu juurtega maast lahti ja tõuseb taevasse. Koos laternatega. Väga ilus pilt. Pillivaim hüppab ka puu peale.
Kõrgelt ülevalt kostub tilinat ja hohootamist.
Häid jõule!
Antonia uurib oma maski. Maskil on paljude deemonite näod.
Tr ütleb Tacitusele, et võtku A mask ja pangu pähe. Tacitus paneb pähe. Tr hakkab kreeka keelt rääkima. Samal ajal hakkab mask Tacitust pooma. Antonia karjub stop. Hakkavad maski T peast kiskuma. Tacitus tõmbab ja tõmbab, saab peast ära.
M sama häda, aga ei jõua maski ära tõmmata. Mask hakkab M keha hõivama.
Korraga teeb M silmad lahti, keha katavad tätoveeringud. Tr räägib kreeka keeles, M saab aru ja sõimab kreeka keeles vastu nii et tolmab. Tätoveeringud on demoonilised.
Margaret õnnelik. Kuigi lugeda ei oska ja ei tea, mis keeled need on, mida ta oskab.
Tr otsustab minna auku vaatama. Auk ikka alles.
Tr ütleb Hyacindile, et ta katsuks palvehelmeid. Katsub, ei juhtu midagi.
Antakse talle amulett. Hoiab seda käes. Vaatab amuletti. Mõtiskleb, soovib mehi, ei juhtu midagi. Palvehelmestega soovimise peale ei juhtu ka midagi.
Järsku kuuleme väga imelikku häält. Trebonius kuuleb kerget, umbes kohordisuurust auksillaaria häält. Liiguvad kiiresti.
Tr teatab Hyacindile, et tema soov on täidetud. “Pane ennast kepivalmis.”
Ülejäänud lähevad maja nurga taha ootele. Muutume inimesteks.
Sõjasalgal on tõrvikud, kotkad, aga kõik on luukered koos hobustega.
Kõik tulevad H ette. Hobused laskuvad põlvili. Mehed võtavad peast kiivrid, silmades sinised tulukesed, südame kohale hõõgub sinine tuluke. Sajakonna ülem ronib hobuse seljast maha. Paneb oma roostes mõõga H ette maha, paneb kiivri koos peaga kaenla alla ja annab au.
H: Vähe kõhnad ei ole või? Mis ma teiega nüüd peale hakkan?
Tacitus püüab pahatahtlikkust haista, aga seda ei ole neis tüüpides.
Tr hõikab H-le, et las sõjasalk ootab värava juures.
Kasutatakse luureks, kiireteks rünnakuteks, taktikalisteks manöövriteks ja maa-ala hõivamiseks.
Standard ei ole rooma sõjaväe oma.
Guddag annab kuubiku Robinusele, R läheb värava juurde, paneb selle sinna maha.
Kuubik läheb kohe käima, rattad tööle.
Vaatame läbi gauntleti, tundub, et gauntlet on udune.
Jätame aparaadi sinna.
Tacitus annab pealuu Treboniuse kätte. Tr vaatab, ega see karu pealuu pole. Mitte päris. Müstiline. Kindlasti mitte selle maailma asi.
Pealuu antakse Antoniale. A vaatab pealuud, pealuu vaatab vastu. Tunnetab, et silmakoobastest vaatab keegi vastu. Varjatud teadmised keelatud asjadest, mis ajavad A kergelt hulluks, A püüab mitte vastata.
Guddag vaatab ka pealuu silma sisse. G hakkab värisema. Hakkab silmadest ja ninast verd voolama. A katab pealuu kinni.
Tr annab hobuseraua Tacitusele. Tavaline roostes hobuseraud. Teeb igatsorti võimlemist, aga ei midagi.