10. aprill, AD 320, Gibbous moon (järgmine half)
Y 18
Tootem 17
Guddag 13
Tacitus 13
Antonia 11
X 10
Trebonius 8
Hyacinth 8
Robinus 6
Palvetajaritsika moodi elukaid on 4.
Üks tuleb Tacituse juurde, vaatab talle otsa ja ütleb: selle muinasjulle võtame me esimesena maha. Äsab. Tc põikleb. Palvetajamardika moodi elukas lööb õlga sügava haava. 2 lethal.
Teine osutab Antoniale tagareas: see gestaapolane saab järgmise laksu. Tema silmadest tuleb sakiline roheline juga, mis tabab Antoniat, kes tunneb end korraks kohutavalt halvasti ja siis läheb kõik tavaliseks.
Kolmas lööb Treboniust, kes põikleb. Ei saa pihta.
Neljas lööb Robinust, kes saab 3 pihta.
Tootem lööb ühte neist sauaga. Sau muutub elusaks ja kobra lööb pihta ühele, kitiin on suus ja lutsutab seda. Tootem küsib endale ka.
Guddag muutub urshuliks.
Antonia muudab end urshuliks ja hammustab ühte, teeb 1 viga.
Maa seest tõusevad kaks vaimu, väga veidrad, vana kreeka sõdalased, suurte ümmarguste pronkskilpidega. Terve nägu katvad kiivrid on peas, suured harjased on kiivril. Odad on käes. Tulevad ja pobisevad midagi kreeka keeles. Trebonius saab aru, et ütlevad: Kas mäletate Termopüüle (ritsikatele)? Virutavad ritsikatele. Väikese laksu, aga odad väga viga ei tee.
Trebonius ütleb ritsikatele: viimane võimalus teil ära joosta.
Ritsikad: täiskõhuga ei ole hea joosta ja kuna me kavatseme teid ära süüa, siis see ei ole hea mõte.
Trebonius: aga mulle tundub, et te olete ikkagi tühja kõhuga ärajooksmise vaimud.
Hyacinth hakkas muutuma.
Robinus muutub plaksti urshuliks ja hammustab kõige lähemal olevat ritsikat. Teeb ühele viga.
Robinus lõi sama, keda üks kreeklane ja Antonia.
II voor
Tacitusele pihta 4.
Treboniusele üritab pihta, ei õnnestu.
Robinusele 1 pihta.
Antoniale 4 pihta.
Tootem: kui ma nüüd õigesti aru saan, siis me asume ju peeglitagusel maal. Ja need asjad siin on ju päris asjade peegelpildid. Siis pole midagi teha, tuleb neile peeglit silma näidata.
Võtab peegli, näitab seda kõigile. Resolve + PU. Trebonius ja Robinus näevad, kuidas ritsikate varjud haagivad ennast lahti (neljast kolmel). Antonia näeb, kuidas peeglist astuvad välja kolm ritsikat ja lähevad neile kallale.
Kolmest kaks saavad pihta: oi-oi, kui palju neid vaenlaseid nüüd on.
Tootem vaatab maole otsa: aga kes on kelle poolt, seda saame teada järgmises raundis.
Peegel on tuttav. Ostsime Veronast. Või siis on väga sarnane. Taha on graveeritud R.K.
Guddag teeb nõrkuse äratunnetamise viset. Püüab aru saada selle ritsika nõrkusest, kellel on vari alles. Ei saa aru.
Tc ravib end.
Antonia püüab aru saada, keda enne ründas. Resolve. Saab aru oma hambajälgede järgi. 1 pihta.
Kreeklased löövad mättasse selle ritsika, keda Antonia ja Robinus on ka rünnanud.
Hyacinth läks Gaurusse: ütelge tere sipelgaõgijale. Hammustab.
Robinus ravib end ühe essentsiga. Hammustab kahega.
III voor
Ritsikad ründavad Robinust. Mööda.
Teine Treboniust, ei taba.
Kolmas Tacitust, kolm pihta.
Tootem: nüüd on asi segane. pole ju teada, milline ritsikas kelle poolt on.
Kõik viskavad Resolve + PU.
Tootem: segane lugu.
Guddag püüab aru saada, kes ritsikatest meid ründas. Saab aru ja ründab. Neljaga. Lööb ühe ritsika maha. Üks vari kadus ka ära.
Antonia saab aru, kes ründas. Muutub gauruks. Ründas, aga ei õnnestunud.
Kreeklased ründavad, verd lendab, keegi ei hukku.
Trebonius ei tee midagi.
Hyacinth teeb kahega viga.
Robinus hammustab. Kaks pihta.
IV voor
Üks ritsikas ründab Treboniust, ei saa pihta.
Teine Tacitust, üks pihta.
Tootem: kuidas meil seis on?
Trebonius: Tacitus hakkab surema, muidu on hästi.
See on okei. Hullust ei ole vaja korraldada. Järgmisel korral. Tegelikult ma olen ju tootem.
Võtab selle saua, mis tal on, keerab maopea allapoole nagu golfikepil ja lööb ühel ritsikal pea otsast.
Ja üks ritsikas lööb teist. Lööb maha. Siis vaatab meie otsa, vaatab tootemi otsa ja vajub mustaks suitsuks laiali.
**
Kreeklased pöörduvad meie poole ja ütlevad: siin ei tohi olla, see on valvatud ala.
Tr: teame, meie valvame seda.
Kreeklased: ei.
Tr: Jah, siin on valge kihva kari, nemad on maha löödud. Ja mis kuradi läbikäiguhoov siin kõrval on.
See ei puutu meisse, meie valvame allikat. Igasugu saamahimuliste eest varjumaailma poolelt. See on vajalik allikas, siin ei tohi käia. Te peate lahkuma siit.
Trebonius patroniseerib samal ajal.
Guddag vaatab nende nõrkust: bürokraatilised protseduurid. Annab Treboniusele teada.
Trebonius võtab välja krihvli ja tahvli.
Klassijuhataja võtab pooleteisemeetrise rulli. Näeme, et sinna on kanavarbaid, sõdureid ja maasikaid joonistatud. Vaadake, siin on parabooltähestikus kõik kirjas, me ei saa ilma lahkuda. Kreeklased hakkavad naerma: unusta ära.
Ei ole ikka veenev ka, seened, kuused, pornod.
Trebonius võtab vahatahvli: ikkagi nimed palun.
Kristofer ja andreas.
Lepingu sõlmimise aasta?
Eelmine.
Täpselt ikka. Kuupäev.
Panevad näo kätesse. Ei mäleta enam. Kuskil märtsi alguses eelmisel aastal.
Tr: paneme neljas märts.
Enne pööripäeva?
Neliteist märts?
Ega see algus pole nüüd nii tähtis ka.
Kuidagi peaks selle protokolli ikkagi vormistama.
No pange viies märts.
Kelle poolt?
Ühelt poolt meie omanik…
Nimega? Kelle isikus?
Ta oli sihuke paks mees, ta ei öelnud nime.
Tr kirjeldab Tinteost. Ei olnud vist see.
Ja teiselt poolt oli Valgekihva karja juht nimega Valge Lõvi.
Trebonius: See lepingu vormistamise tasu on 10 essentsi, aga me teeme üheksaga, see on protokoll, tuleb teha.
Teeb silmad märjaks: ega siis ilma protokollita ei saa.
Tootem: meie võime selle protokolli tegemata jätta, aga kui need, kellega te lepingu tegite, seda teada saavad…
Kreeklased: no pidime selle jama sisse sattuma, murtud mehed, ei saa enam aru mida teha.
Protokoll tuleb teha, teeme kaheksaga ära.
Meil pole nii palju. On kolm.
Võtame kolm ära.
Tacitus võtab ära kolm.
Antonia vaatab ümbrust. On imeilus. Maja on siinpool ka olemas. Kreeka motiivid. Väike terrass, kus oleme, kõrgema künka peal, mida teisel pool ei ole.
Guddag uuris kreeklaste käest ja sai teada, et nad esindavad läbi ja lõhki kukkunud kangelasi.
Tootem teeb ettepaneku minna klassiekskursioonile. Võime kohata palju haruldasi taimi ja loomi.
Guddag rõõmustab: äkki kohtab Adolfust. Tema entusiasm jahutatakse.
Trebonius: meil on selline probleem, et see värav tuleks kinni panna, kus see tunglemine käib, aga meie jõud ei käi veel üle.
Tootem: teie jõud mitte ei käi üle mitte sellest karjast vaid ei käi august.
Tootem kui vaim – kas üldse tahab auku kinni panna.
Tootem: mõelge, mida see auk siin teha saab.
Tr: Rahvast uurib liiga kaua.
Tr: kas me ei saaks sinna augu ümber teha peegelillusiooni.
Tootem: väga hea, teeme nii, et see on meie ekskursiooni teema.
Tr: et oleks nii, et kõik kes sinna tulevad, kohtuks oma teise poolega.
Tootem: kas te tahate seda sajaga saada. See peegel on olemas. Me võime ta siia tuua ja mutritega kinni kruvida. Üks väike matk tuleks teha. Kaugemale. Ühes kohas on üks loss ja seal on üks sell, üks hiiglane, ja tal ei ole vist seda peeglit vaja.
Tr: teine võimalus oleks üks kõva vaim siia palgata. Kõva vaim lööb kõik nõrgad maha ja saab tugevaks. Aga ta tahab ka muidugi putku panna. Kuigi läbituleku tung on kõva.
Trebonius küsib kangelaste käest: kas te olete sellist meest näinud – ja kirjeldab Kusonagit.
Jah on, mõned päevad tagasi.
Kas ta saab teiega hästi läbi.
Jah.
Robinus võiks teha karja liikmete asukoha tunnetust: kas Kusonagi on karja liige veel, kas ta tunnetab teda? Ei tunneta Kusonagit, aga saab aru, et Tc on pisut vigastatud.
Uurime tootemilt, kas võiks olla ohtlik siit poolt meie juurde minna. Kui hästi planeerida, siis kindlasti saaks nii, et oleks ohtlik. Põhimõtteliselt teab, kuidas minna.
Direction sense – saab siseneda tundmatule territooriumile ja tagasi tulla, orienteeruda põhja-lõuna suunal ilma referentsita. Tacitusel on.
Hakkame minema. Seitse libahunti ja tiiger. Vaimud tõmbavad kahte lehte laiali. Augu juures on täiesti tühi. Trebonius laseb ümber ava märgi maha. Perception. Saab aru, et keegi on veel märke pannud. See poiss, kes oli ka libahunt, kes läks läbi koos suure hundiga. Robinus laseb ka. Vaimud ei saa läbi, sest selline kusehais käib üle pea.
Arutelu: tegema ukse sulgemise generaatori. Vaja hüdraulilist puusepatööd. Hakkame tekitama sulgumise essentsi. Pikapeale tuleb siia ukse sulgemise vaim. Fotosilmaga uks, muidu on lahti, aga kui keegi ligineb, siis paneb vändaga kinni, fotosilm on vändamehe küljes. Seadeldisest parem on ikkagi ilmselt vaim.
Läheme ja läheme ja jõudsime külast välja. Vaime on palju. Teeme tähelepanekuid ja küsime kogu aeg tootemi käest, mis või kes on.
Näeme kolme sorti vaime. Üks seltskond: kohalikud – kivi-, kose-, allika-, kännu-, rohujuure-, seemnevaimud. Enamik jookseb minema meie eest. Teine seltskond: jõugud – hoiavad kokku, sageli on neil humanoidseid aspekte, mingi vägivaldse aspekti vaimud. Kolmas seltskond: liiguvad pigem üksinda, enamasti peale vaadates ei saa mitte midagi aru, kui okultsetes teadmistes sobrada, siis klassifitseeruvad mahajäetuse ja hääbumise vaimudeks, kontseptuaalsed olendid. Üsna naljakad, omavahel kisklevad ja eriti teistega ei suhtle. Selgelt kohalikud ja kohapealsed. Ülejäänud kaks seltskonda aga on nagu reisul kõik. Liiguvad.
Lähme edasi. Lähme oma küla servast läbi. Vaatame mäe pealt huviga, mis vaimud siin külas. Küla on, aga ta on natuke teistsugune. Osasid majasid ei ole, osasid teid ei ole. Väga paksult elu ei ole, võrreldes päris maailmaga ikka vähem. Jõudsime koju.
Astume karu koopasse sisse.
Järgmisel korral alustame läbirääkimistega.
On üks pärastlõunal, 10. aprill 320 AD.