320 AD 10. aprill kell 9 enne loojangut, kõverik kuu
Dispuut jätkub.
Robinuse seisukoht on see, et kogu org on meie kodu ja karud lähevad lihtsalt teise tuppa.
Arutame, milline on kosetagune koobas teispoolsuses. Üsna samasugune nagu siinpool.
Resonants on täiesti teine. Janu resonants. Huvitav, kuidas käib resonantsi muutmine. Antonia mõtleb. Üksinda seda teha ei saa. Peab saama kohapealsed vaimud koopereeruma või tuleb ära ajada või ka leida uus kodu neile. Muutusi tuleb teha ka pärismaailmas. Keegi, kes seda resonantsi loob, tuleb kohale tuua. Teha saame: olemasolevat essentsi tekitavate olukordade muutmine – näiteks koske kuidagi muuta, teha tamm vms. Vesiratas sobib (Tacitus just seda ütleski). See asi ei loo siiski lühikeses perspektiivis resonantsi (pikemas küll). Veel võib sinna asustada loomi, kellel jõu resonants. Arutelu sipelgate üle ei vii eriti kaugele. Kahjuks sipelgad ei sobi. Esindavad muid resonantse (nagu töökus, kollektiivsus jne).
Karud sobiksid, metssead kah ju.
Tr arvab, et peaks kusagilt mesipuud tooma. Ja karusid kohale meelitama.
Peale mesilas-arutelu leiab Guddag, et tema hakkab hoopis mesilasi pidama.
Klassijuhataja kiidab heaks – teiste arvelt rikastumine sobib.
Trebonius mõtles eriti keerulise jõul baseeruva vesirataste ja ratashobuste süsteemi välja.
Üldiselt on leiutajatel lõbu laialt. Jõuresonantsi pritsib kohalikku kaevu nii et vähe pole.
Või siis hoopis intelligentsi.
Treboniuse aju lihtsalt pritsib geniaalseid mõtteid. Näiteks meega vett magustada.
Tacitus korrutab juttu jõujaamast.
Hyacint arvab, et kose juurde võiks veeretada mõne suure kalju, mis meenutab mõnd suurt musklit. Või rusikat.
Tacitus üritab vahepeal suurt pilti vaadata.
Trebonius: Me peame oma territooriumil kõik vaimud kontrolli alla saama. Augud kinni ja mingit läbikäimist siin ei ole.
Vat see ongi meie suur ülesanne.
Veel mõned mõtted: karu kuju, karukujuline jõujaam.
Või hoopis sepikoda. Pinsolarumis on sepikoda, aga seppa pole. Robinus meil siin vana sepp. Kuna meie külas sepikoda ei ole, on see küll hää idee. Ja Pinsolarumi sepikojast toome riistad siia.
Tacitus tahaks meie koosoleku kokku võtta ja homsed tegevused paika panna.
Trebonius: Homme hommikul lähme oma vankri ja hobustega oma külla. Võtame saekaatrist lauad, et ehitada kose juures midagi. Suunata vett jne… Guddag teatab, et hoopis tööjõudu palkame külast, kes rassib terve päeva. Huvitav, kes seda tööjõudu seal järele vaatab. Haa, Robinus, tema sobib hästi – viskab pikali ja haiseb.
Guddag ütleb, et tema otsib kimalasepesa ja hakkab nende elutegevust jälgima.
Arutelu jätkub. Jõuame selleni, et mida öelda külameestele, kes tulevad jõesängi kohendama.
Guddag õpetab, kuidas kuulujuttude levitamine käib.
Lõpuks arvab Tacitus, et ütleme neile, et me hakkame riisi kasvatama.
Guddag paneb ette, et ütleme hoopis, et kalatiigid tulevad.
Treboniuse lõplik otsus on, et teeme sinna kilupõrgu.
Loba jätkub.
Lõpuks annab Tr korralduse teha valvetiir ja minna magama.
Tiiru teeme kose juurde. Vaatame, kuidas seal olukord on. Guddag juba sumiseb vaikselt.
Liigume ja uurime ümbrust. Tacitus tunneb, et kose juures on palju ämblikke ja Ulsa Kinomedi lõhna. Liigume kose juurde, aga ettevaatlikult.
Varjume, hiilime. Jõuame koseni. Koses peseb ennast üks punaste juustega naisterahvas. Tuttava lõhnaga.
Trebonius muudab end inimeseks ja läheb tervitab UK-d.
Ulsa: Mul on rõõm teid näha. Mul oli äsja väga põnev õhtusöök karudega. Ma usun, et on aeg, et teie kari saab teada, kuidas siin orus asjad tegelikult käivad. Ühtlasi tervitan teiega kaasasolevat vale-prohvetit. Mida iganes te ei tee, tehke nagu ta soovitab. Pured panevad teile selle eest küünla.
