Blog

16.06.2012

Aeg möödub. Kord seatakse jalule. Elu linnas pöördub tavapärastesse rööbastesse. Paljusid olulisi ametiposte täidavad uued vampiirid. Naaseb Primogen, naaseb Magister.
Meie ametid on taastatud, Silva Sexicus on Ala Peregrinorumi eest vastutaja.
Meil kõigil jutuajamine Magistriga. Teeb korralduse püstitada Metropolisesse Luculluse büst.
Kuna tema read on hõredad, siis ta lojaalsuse eest arvab meid oma lähikonda. Meil kahtlus, et see ka selleks, et me temast liiga kaugel ei oleks. Oleme tihedasti tema isiklikud külalised.
Primogen ja magister on läbi lillede teinud ka soovitusi, et me rohkem oleksime tema käsutuses. Magister usub, et linna arhitektuur on väga hea.
Primogen ja Magister annavad Foorumi ees aru oma äraoleku kohta.
Magister esimese asjana kuulab üle palgamõrvarid – vampiirid – ja teeb Foorumis ettepaneku nende surmamiseks.
Palgamõrvarid olid saanud korralduse Calimachose käest, kes oli Stryxi poolt üle võetud.
Surma mõisteti nad selle eest, et ilma Foorumi otsuseta teist vampiiri tappa on seadusevastane.
Lancea et sanctumi pühakud kõnelevad hukkamise vastu.
Silva Sexicus hääletab viimase päikesetõusu poolt.
Lignus soovitab neid elus hoida, et neid võiks kasutada teaduslikes eksperimentides Verona Senexi hüvanguks.
Sertorius toetab eelnenud ettepanekut.
Scabiolus: päikesetõus on neile vähe. Mul ei ole L&S vastu midagi, aga viga on viga.
Foorum hääletab. Tasavägiselt.
Magister kutsub kokku Senexi nõupidamise. Primogen kannab ette otsuse: arvestades Verona Nekropolise tahet me mõistame need vampiirid surma päikesetõuse läbi 20-päevase viivitusega. Juhul kui selle aja jooksul tuleb ette midagi, kus nendele antav ülesanne on nii ohtlik, et tõenäoliselt kaasneb sellega surm, on võimalus asendada surmanuhtlus missiooniga.
Maagid lastakse lahti. Nad saavad sooja ja sõbraliku vastuvõtu Vidici valdustes: Pertius Plexinarium, Titus Albus Praxus.
Eraviisiliselt saab Magister pärast tagasitulekut meiega kokku. Kutsutakse peole. Räägib, mis juhtus.
Tulid mingid tüübid, korraga ihukaitsja hakkas rapsima, nad põgenesid. Neile andis teada Scipio Agrippinus, et asi on väga halb. Andis teada, et kirjad on omavahel vastuolus. Avaldas, et kardab nende elude pärast. Cato Julius Gracchus – said ka kokku. Magister ja Primogen rääkisid neile, et lähevad ära ja vihasid, et neil vana projekt, mida arendavad edasi. Avalik saladus, et see puudutas põhjapoolseid mägesid ja Longinuse hauda, kes torkas Kristust odaga.
Uurisid Longinuse haua asukohta ja said teada, et see ei ole tõsi: Longinuse haud ei asu Oblituses. Oblituses ei ole kahjuks, vähemalt nemad ei saanud teada, et oleks L&S otseselt seotud… Said teada hoopis midagi muud: miks Nosferatud on nii tugevad või niivõrd hästi toimetavad või miks Oblitus on nii suur või võimas.
Väga ammustel aegadel oli Verona asutatud Nosferatude poolt. Kuigi allikad on segased, võib arvata, et Nosferatud olid siin varem, kui peaksid ajalooliselt olema – on väga arusaamatu.
Said ka vihjeid, et teatud kohas Oblituses on ala, mis on varjatud maagiaga, kus peaksid olema mõned väga vanad “pesad”. Esimesed Nosferatud elasid Oblituses, mida sõid või jõid ei ole teada.
Scabiolus: jalga laskmiseks on nõrk vabandus, et elu on ohus.
Magister: Roomast tuleneb palju probleeme, mis seotud L&S võimu kasvuga. Longinuse haua tuvastamine oleks aidanud saada pseudoreligioosseid teemasid päevakorrast maha ja nende võimu vähendada. Oluline Camarilla stabiilsuse seisukohast.
Ei osanud kuskilt otsida, läksid vihjete järgi otsima mägedesse põhja. Said teada, et Longinus oli küll Raetiast, oli vampiir, kuid ei ole Raetiasse maetud. Jõi Kristuse verd, kuid ei muutundu sellest vampiiriks. Oli juba enne vampiir, kuid selle vere joomine muutis midagi tema vampiiriks olemises. Tema vampiirilik needus oli teistsuguste omadustega. Said teada, et Longinus ei olnud Julius, ei olnud Nosferatu, ei olnud Gangrel, variant: Mekhet või Daeva.
Kõige tõenäolisemalt Daeva, kellel kalduvus enda ümber kultuseid luua.
Lignus küsib: kuulujärgi on nad suured Oblituse uurijad. Ma oleks ka väga kõva Oblituse uurija.
Magister: see on kõige väiksem probleem. Oblitus on sinu.
Lignus: Kas teavad ühendusi teiste linnadega.
Magister: teame ühendusi Roomaga. Kiirem. Üks päev.
Nosferatud ei ole akuutne probleem, aga see on oluline, sest Nosferatud oleks justkui vanemad kui Senex.
Silva: et need stryxid, et kuidas nendega on ja kas on karta nende naasmist?
Lignus ja Sertorius: kirjeldavad Oblituse paika, emahunti.
Lignus: kas nad ei arva, et mingi segane info võib nende suu läbi levida.
Magister: neil on keelatud Veronast lahkuda. Nad on Vidicide perekonna aukülalised.
Lignus: Kelli näitas end heast küljeas, kas me võiks edaspidigi temaga koostööd teha.
Scabiolus: pigem kahtlane: miks? Väga tavatu.
Ka magister jääb reserveerituks.
Rooma seaduste järgi on need vampiirid, kes ei ole Camarillas, lindpriid. Ei ole kuidagi organiseerunud. On olemas Rooma ala ja on barbarite ala.
Mekhetite vanus ei ole teada. Usaldusväärsete rooma allikate järgi ei ole nende vanus suurem kui Juliustel.

***

Elu stabiliseerub, majad ehitatakse üles. Constantinil on lisaks uus hobi: libahundid. Kütib ka neid. Tema kätte sattus hiljuti dokument, mis kirjeldab müstilisi kuritegusid, mida on sooritanud libahundid. On leidnud küüne- ja hambajälgi kuriteopaikadelt. Peab libahunte ohtlikumaks kui vampiire.
Ainus asi, mis on segane: Roomast tuleb ikka väga imelikke teateid: erinevad korraldused magistrile. Nt tuleb valvet suurendada: kahekordistada, kolmekordistada. Magister peab läbi viima Roomast saadetud küsimustiku alusel järelepärimised suhteliselt ilmselgete küsimuse osas. Vampiire tuleb küsitleda päritolu kohta ja kes ei tea, tuleb eraldada. Magister kontrollib Milanost ja Veneetsiast: saavad samuti neid kirju. Lõpuks tuleb Roomast teade: 6. kohort tuleb A.S.A.P. Rooma saata.
Scabiolus: lõhnab uue klanni järgi.
Oblitusse saadetud 5. kohordi meestest saabub tagasi kümme, kokku saadeti 40: kindlust rünnati ja 30 meest said surma. Nemad tulid tagasi, barrikadeerisid sissepääsud hallist maailmast Oblitusse.
Neid ründasid vampiirid, kes ei kasutanud distsipliine, kellel olid hallid silmad. Neid kõige rohkem häiris see, et need tüübid ei teinud mingisugust vahet: sina ei ole Julius, astu kõrvale. Neid oli üle 100.
Oblituse kindlust rünnati 3 kuud pärast seda, kui 6. kohort läks Rooma.
Lisaks tulevad teated teistest linnadest: ametisse on määratud uued magistrid, primogenid, šerifid.
Selgelt on mingi jama Verona Nekropolises, sest igal õhtul, kui ärkame, on mõned vampiirid maha löödud. Mitte ainult Ala Peregrinorumis, vaid ka Nekropolises. Ka suhteliselt asjalikud tüübid: Havenis on pead otsast ära löödud. Enamasti on selleks surmatu sõber. Suhteliselt ruttu läheb probleem suureks, sest surma saavad olulised inimesed. Täiesti valimatult.
Kolme päevaga läheb asi nii hulluks, et magister kutsub kokku Foorumi: viimase kolme päevaga on maha löödud üle 100 vampiiri. Järelpärimised teistesse linnadesse näitavad, et samuti on palju vampiire tapetud ja kõik suuremad linnad on pidanud panema inimesed oma kambreid valvama. Roomas on tapetud üle 1000 vampiiri.
Tundub, et taaskord on kõik alguse saanud Roomast. Selle nimi on Stryxi probleem.
Roomast tulnud kiri, milles viidatakse meie suurele kogemusele Stryxide vastases võitluses ja Rooma on tänulik ja kõike muud ka, et me püüaks sellele probleemile lahendust leida.
Kuulujutud on veel palju hullemad. L&S tüübid räägivad seda, kellel on ka ilmalik võrgustik: Roomas on nt Haven, kus magab 10 vampiiri ja hommikuks on auk maasse kaevatud ja ruum ära valgustatud.
Scabiolus: kas tagasitulnud leegionärid võitlesid vampiiridega. Miks nad nii arvasid? Kuidas aru said? Kas nad nägid kunagi, et nad oleks verd joonud või vere peale frenziesse läinud.
Magister: ei üht ega teist, aga lahinguärevuses ikkagi kihvad paljastusid. Ja neil olid hallid silmad.
Lignus: kas olid pealikud või oli amorfne mass?
Magister: olid pealikud.
Scabiolus: kes oli see vikatiga mees?
Viimase nädala jooksul ei ole Veneetsiast tulnud ühtegi vastust kirjale ja ka kaks kullerit ei ole tagasi tulnud. Milaneumist tuli viimane kiri: kas te teate, kus on Eduard Kelli.
Kui ründasid kindlust hallisilmsed vampiirid, siis ütlesid: Häda Roomale! Väga halb oli ka see, et lahingu käigus õnnestus neil Stryxid mõne seest välja lüüa – võtsid üle uued vampiirid, kes olid oimetuks löönud.
Ei olnud meile tuntud Stryxide moodi. Olid küll läbipaistvad, kuid ei olnud hallid, oli igasugu värve.
Ettepanekud foorumile: usaldusväärsed perekonnad lubada Nekropolisesse.
Magister: kui on paremaid ettepanekuid, siis ootan teid pärast koosolekut enda ruumis.
L&S: meid see kindlasti ei puuduta, meile Rooma needus ei päde. Aga neid Veroonas on ikkagi surma saanud: 20-25. Kõige vähem on tapetud Senexit, Legio Mortumit ja Nosferatusid – neid küll käputäis.
Magister: väga lähedal sellele, et lubada Vidici relvastatud mehed Nekropolisesse. Lisaks kaalub kõigile relva kandmise käsu andmise.
Magister: asi on halb, oht on nii arusaamatu ja segane. Halb on ka see, et see ei ole lokaalne.
Scabiolus: millal need kümme leegionäri jõudsid? Täna? Nad tuleks ikkagi korralikult üle kuulata. Nende jutt ei ole loogiline.
Magister: viimane mees, kes tuli, nägi seda, et keegi hakkas neile ikkagi järgi ka marssima. Neile tundus, et kindlus ei olnud nende eesmärk.
Lignus: kas meie Oblituse väraval on valve peal?
Magister: jah.
Magister: teen ettepaneku, et kõik kannaks relva – ja Legio Mortum annab relva.
Scabiolus: kas me teame, et kõik surnud on tõesti surnud või on nad lihtsalt kadunud. Võib-olla tuleb Styrx, võtab üle, ärkab – ja kõnnib relvaga minema.
Enamasti on pea maha löödud, aga tugevamad on ka püsti tõusnud ja päevasel ajal minema kõndinud.
Magister kutsub oma lähikondlased oma ruumidesse, ootel on ka need 10 leegionäri.
Lignus: all oli probleem, et tavalised relvad ei võtnud. Me võiks omale saada võlumõõgad.
Scabiolus: kaitse hea, aga võib-olla peaks seda kaitset tugevdama libahuntidega. Inimesel on vaimude vastu raske saada. Ja siin võib olla vaimude maailmaga tegemist ja meil ei ole võimeid nendele vastu saamiseks.
Magister: see on väga hea mõte.
Lignus: tuleks otsida hallisilmsete kamba keset, see emahunt.
Sertorius: ja see oli ju ka vaim.
Scabiolus: ja praegu mul ei tule meelde, kes meil siin Maximus Romanust tundis.
Primogen: MR ilmus millalgi siia Veronasse ja temaga suhtles Tiberius Julius Sirius. Cato: rääkisid maailmade vahel rahu sõlmimisest ja ligipääsust vampiiride rahvustele. Palve oli, et neil oleks rohkem vabadust tegutsemisesk. Meie jaoks puudus põhjendus sellest. Tahtis seda, libahundid saaksid rohkem Raetia kandis liikuda, vihjas mingile sõjale. Suuri linnu ka ei puudutanud.
MR soovis, et libahundid saaksid siseneda linnadesse ja öösiti toimetada, ilma et Legio neid tülitaks. Seda luba nad ei saanud, nad käisid ja toimetasid küll ja eks neid jälgiti ka. Kuna kontrollimatud ja organiseerimatud olendid, siis meie jaoks ei ole nad suur oht. Kuna aga iga indiviid väga võimekas, siis võib olla mõistlik kasutada.
Scabiolus: emahunt rääkis Stryxide ja MR koostööst.
Magister: jah, kui nüüd selle mehe kätte saaks, siis läheks nende pesasid raadama küll.
**
Ellujäänute ülekuulamine
Osa sõduritest olid meiega ka lahingus kaasas.
Scabiolus: mitu halli vampiiri te maha lõite? Öelge täpselt.
Iga mees lõi 1-3 tüüpi maha. Kokku lõid maha 60-70 tüüpi.
Scabiolus: iga mees vastab, kas ta lõi maha hallisilmse, sinisilmse, jne.
Kõik olid hallisilmsed, stryxid erinevad.
Kõige rohkem oli kollaseid, natuke rohkem, teisi oli e-v ühepalju, kõige vähem oli tavalisi halle. Kollane, sinine, roheline, punane, hall. ja nad jõid küll ka verd, ka teiste vampiiride verd.

Scabiolus: selge kõik: minna vanade Nosferatude juurde ja küsida, kuidas siis ikkagi oli täpselt sel ajal ja kuni selle ajani, kui Juliused ja Styrxid tekkisid.
Kui palju on libahuntide klanne? Ja kui vanad on libahundid?
Legendi järgi: emahunt oli kaotanud pojad ja siis võttis kaks inimest endale kasvatada.
Sertorius: teab libahuntidest teavad kahte klanni: tõelised ja neetud.
Lignus uurib viimast kirja Veneetsiast, sisu: palun saatke kiiresti abi, Veneetsias käib masside kiire mõrvamine päevasel ajal.
Sõdurid vaidlevad: osad ütlevad, et neil oli juht, osad ütlevad, et neil ei ole juhti. Teiseks ei suutnud otsustada, kas pärast vampiiri vere joomist lahkus Stryx vampiiri kehast või pooldus: osad ütlesid, et uus Stryx, osad, et mitte.
Uurime Clavia käest, mis ta peegli kohta on teada saanud. Selle jaoks, et seda kasutada, on see vaja aktiveerida. Aktiivseks oleku ajal peaks seda saama kasutada kõik. Selle aktiveerimise viis ei ole teada. Sisse on vaja panna mingit võlujõudu. Seda, kuhu viib, pole teada. Clavia arvab, et on olemas eksisteerivad musta vere maagia praktikad, mille abil seda saab aktiveerida, aga seda meil ei praktiseerita, Senex on selle ära keelanud. Ja me ei oska ka – kuigi Lignus selles osas peale käib.
Primogen Nosferatute kohta: kunagi elas siin Veronas väga vana ja võimas tüüp Nosferatu, kes oli siin läinud tuporisse Rooma riigi alguspäevadel.
Scabiolus: aga millest selline väide, et Verona juures on mingi tohutu Nosferatude linn.
Primogen: täpsustus: Nosferatude linn oli siin enne. Ja see vana Nosferatu ärkas iga paarisaja aasta tagant ja tõmbas end täis ja läks torporisse tagasi. Aga ei käinud kunagi väljas: kaduma läksid vennad tõugud. Ja ega nad ikka päris üle pole loetud.
Scipio Agrippinus ütleb: on osad, kus on vanemad vampiirid, aga kahtlustab, nii nagu ka Magister ja Primogen ütlevad: meile ei pruugi meeldida, mis sealt välja tuleb.
Lignus vaatab Scipio aurat, näeb 4 värvi: tumesinised, helesinised, mustad veenid on sees, lavendlilillad. Rahulik, kahtlustav, mustad sooned – diablerist,, s.t. imeb teisi vampiire, konservatiivne.
Lignus teeb Scipiole ka telepaatiat. Saab aru, et kahtlustuse põhjuseks on Scipio sees olev kogemus sellest, kuidas vampiirid üksteist reedavad, ka teda ennast on reedetud, kahtlustuse põhjus on reetmine. Neid reetmisi on olnud palju erinevaid, mitte ainult see, kui teda on reedetud, vaid ka teiste reetmine, millest ta on teadlik.
Idee: kõik käigud ja Havenid valgustada maagilise valgusega: võiks uurida, kas maagiline valgus halvab ka Stryxid.
Primogen ja Magister teavad, kus asub selle Nosferatu koht Oblituses. Saata Legio Mortumi leegionärid ette ja minna ise järgi.
Lähme Oblitusse
Jõuame Nosferatu piirkonda. Tavaline kitsas pikk tühi madal käik, mis ühendab saale omavahel. Scipio: selles kandis kuskil peab olema. Ja siis konkreetses kohas Magister torkab näpu seina sisse. On näha, et näpuotsast on verd läinud. Seina seest on verd läinud. Magister tilgutab enda verd talle keelele. Siis näeme, kuidas 20 m lai ja 3 m kõrge nagu Rai kala end lahti pakib. Tema ongi see käik. Jääb õhku hõljuma, on sama värvi nagu maapind, aga kui meie tuleme, muutub veripunaseks. Käikudes on totaalne pimedus, tõrvikud ka ei põle seal. Magister: vasakpoolne, kobamisi, 66. ülemine orv. Saadame Legio Mortumi mehed äratama. Lähevad, vessel kaasas.
Ootame, 9 minutit läheb mööda.
Lignus näeb, kuidas käigu suu ees seisab väikest kasvu tüüp, ka inimesena on olnud vana, pea on ebaproportsionaalselt suur, pikad juuksed, silmad mustad ja auku vajunud ja rinnaesine on verine.
Lignus vaatab aurat: aura puudub.
Lignus teretab ja sotsialiseerib. Scabiolus hakkab ka selle peale vaatama. Ütleb midagi hästi veidrat. Lignus saab aru, et see on mingi väga arhailine vorm, aga mitte ladina keelest. Aga paljud sõnad on tuttavad. Saab aru, et pöördub isiklikult tema poole, on ärritatud, refereerib midagi egiptlaste suunas ja siis viitab Veronale.
Mida te egiptuse koerad siin egiptuses teete?
Selle peale Secunda Julia Vedici vastab talle täiesti tundmatus (egiptuse) keeles ja ütleb midagi vabandavat. Nosferatu ilmub nähtavale ja pühib rinnaesist.
Primogen Juliale: tõlgi. Noh, ta ütles, et wtf, egiptlased on vallutanud Verona ja mekhetid on lastud katakombidesse. Ja ma seletasin talle, et mekhetid on kõik meie kontrolli all.
Magister ütleb talle aeglaselt ja konarlikult midagi: ole tervitatud rahus Verona Nekropolisesse kõikide Nesiitide isa Labarnus.
Kõik teame, et nesiidid on müütiline rahvas, keda pole tegelikult olemas olnud ja kes on pärinud Pontifexi steppidest ja kes on kunagi asustanud Väike-Aasiat. Lignus teab, et hesiidid olid võimas rahvas, kes elas samal ajal assüürlastega II egitpuse dünastia ajal ja asustasid sellist maad nagu Kapadookia.
Vana Nosferatu ütleb jälle midagi egiptuse keeles.
Julia: ta vist ütleb midagi, et miks te mind äratasite.
Scabiolus ütleb ühe sõna: stryx.
Julia: proovige egiptuse keeles. See on tuut.
Lignus teeb tuut tuut, lehvitab käsi ja püüab õhku tõusta.
Nosferatu ütleb hapupu.
Lignus saab aru: väike-aasia tüvi, mis tähendab mingit lindu.
Hapupu akkant hapina ekuna.
Primogen: nüüd on aeg tuua see ahvikari sealt Vidici mõisast kohale.
Lignus saab aru, et adresseerib seda küsimust, aga aru ei saa, mida vastab.

17.07.2012
Meie seljatagant kostab hõikeid. Senexi mehed hõikavad: relvile, relvile!
Scabiolus uurib oma relva: Copesh.
Lignusel on Gladius.
Silval on suur torkemõõk.
Hakkab kostma tärinat, kostab hõikeid: Stryxid.
Tormame tärina poole.
Vampiir juba langeb, ruumi tormavad teised vampiirid.
Initsiatiivid
1. voor
Silva paneb Vigori peale, tõmbab käe rusikasse ja lööb esimest hallisilmset. 1 vigastus.
Labarnus ütleb midagi tundmatus keeles.
Scabiolus ja Lignus saavad nii palju aru, et tegemist on halvustava märkusega.
Vastased hüüavad: surm vampiiridele, tapke nad kõik!
Scabiolus lööb copeshiga sama meest, keda ründas Silva. 6 vigastust.
Scabiolus teeb kiire kõrvalpilguga kindlaks, et kokku on 5 tõrvikut, 1 on Leda käes, 1 on maas,
Lignus kulutab Vitae ja hakkab Celerity abil virvendama. Lööb sama meest, keda Scabiolus ja Silva.
Vampiir kukub maha, tema seest tõuseb õhku natukene määrdunud öökull. Pole päris hall. Pole ka värviline, hea tahtmise korral võiks öelda, et kollane. Nagu väävlisuits.
Sertorius kulutab Vitae, Celerity, võtab maast tõrviku, püüab Stryxi tõrviku pihta visata: Strength + Weaponry -1, kaitse maha. Saab Stryxi tõrvikusse kinni.
REEGEL: Stryxi saab liigutada ainult siis, kui on üleni tule sees.
Leda toob tõrviku Lignusele. Annab üle.
1 vampiir suunab mõõga Sertoriuse poole ja käsib tal tõrviku kustutada.
Sertorius ja Lignus viskavad: Resolve + BP, mõlemale hüüavad vampiirid, et kustuta.
Sertorius peab tõrviku kustutama.
Järgmine hüüab Lignusele uuesti: kustuta tõrvik.
Lignus peab tõrviku kustutama.
Magister liigub ja lööb. Primogen liigub ja lööb sama. Löövad kahe peale ühe maha. Sellest vampiirist tuleb välja hall, samuti määrunud, hea tahtmise korral võib öelda, et sinakashall.
Labarnus hüüab: hupupu, hupupu! Ja siis lisab sinna midagi väga emotsionaalset otsa. See on hingestatud ja südame põhjast tulev ropendamine. Scabiolus ja Lignus saavad aru.
Juliused tulevad kolmekesi, aga ei tee eriti viga (ründavad kahte eri vampiiri).
Labarnus ütleb meile: Hapina ekuna, ergutavalt ja julgustavalt, justkui juhtnööre andes.
2. voor
Silva paneb küüned peale, resilience peale, lööb küüntega, 1 aggravated damage.
Koer lööb samale hambad sisse.
Labarnus hakkab naerma, kõnnib. Tõmbab omal küünega peopesa ja veeni lõhki. Kogub oma vere peopessa, keerutab seda ja viskab. Kui veri tema käest lahkub, süttib see põlema, aga leek on elektrisinine. Sertorius tunneb, et see ei ole üldse kuum. Veri ei lenda tema käest minema, jääb püsima ja leegid jäävad põlema. Kolm vampiiri oleks nagu steigitud, nagu see kiir oleks neist läbi.
Ütleb: hapupu.
Lignus püüab maha löödud vampiiri mantliga tõrvikut ära kustutada. Mantel süttib põlema.
Scabiolus lööb kahega. Hõikab: tooge tõrvikut!
Sertorius hõõrub tõrvikut mööda maad. Kustub ära.
Labarnus hõikab suurema erutuseta: hulla hapupu!
Üks vampiir lööb koera. Mööda.
Üks vampiir lööb Silvat, 2 pihta.
Üks vampiir lööb Scabiolust, 2 pihta.
Üks vampiir lööb Lignust, ei saa pihta.
3 tüüpi leegi sees nihelevad. Kolm vampiiri kukuvad maha. Stryxid tõusevad õhku. Kõik on hallid, üks on täitsa helehall, teised on tumedamad. Eelmises raundis välja tulnud styrxid hakkavad üles tõusma ja maa sisse imbuma.
Magister ja Primogen ründavad kahekesi ühte vampiiri. Löövad kahe peale maha. Sealt tõuseb soemat tooni hall lind, justkui punast on hallis sees.
Kolm Juliust löövad ühte vampiiri, ei saa pihta.
3. voor
Silva võtab võlumõõga ja lööb ühte lindu. Sulgesid lendab. Pauk käib. Aga lendab edasi.
Koer hammustab, ei saa pihta.
Labarnus naeran ja ütleb: ekuna pahhur, annari hulla. Laseb veel verd, muutub külmaks leegiks. Leek on nüüd öökullidest läbi.
Lignus ütleb: annari hulla!
Labarnus vastab: hulla, hulla!
Lignus virutab ühele vampiirile Gladiusega. 3 pihta.
Scabiolus lööb vampiiri pikali, 8 pihta. Vampiirist tõuseb öökull, väävlikarva.
Sertorius lööb võlumõõgaga lähimale noole küljes olevale Styrxile pihta.
Kaks uduse silmaga vampiiri lähevad käigusuudmesse, neli stryxi tõusevad lakke ja kolme hoiab Labarnus kinni.
Magister ja Primogen jooksevad käiku järgi ja löövad kaks põgenenud vampiiri maha.
Kaks stryxi tõusevad veel lakke.
4. voor
Silva saab tulehirmust üle, lööb mõõgaga lahtiselt lendavat Stryxi, ei saa pihta.
Labarnus ütleb: Hei huntarias, hulla hannari. Hoiab kolme laes edasi.
Lignus hüüab: nottige maha kõik põgenikud.
Labarnus vaatab otsa, silmad suured: hapina ekuna.
Scabiolus lööb mõõgaga ühte põgenevat lindu, 11 õnnestumist. Lööb linnust läbi, sulgi lendab, vajuvad põranda sisse.
Lignus püüab sama teha ja enne annari hullab, 2 pihta.
Sertorius ei saa pihta.
Esimesed lahtised stryxid lähevad lakke ära.
Magister ja Primogen ründavad käigus olevaid linde.
Mantlist on tuli levinud ka vampiirile, vampiir süttis.
Tule tšekk. Silva, Sertorius, Lignus – teevad ära. Scabiolus – ei viska ära.
Silva lööb ühte lindu mõõgaga – 2 pihta.
Koer hammustab, aga ei saa pihta.
Labarnus: istanza akkant. Istanza annari akkant.
Scabiolus viskab tulekontrolli. Lööb lindu, 3 pihta.
Lignus, ei saa pihta.
Sertorius on hirmust halvatud ja ei tee midagi.
Stryxid üritavad oma elu päästa. Neli stryxi lahti, tõusevad selle vooru lõpuks lakke. Kaks käigus, järgmise vooru lõpuks lakke. 1 saalis üsna katki.
5. voor
Silva lööb varda otsas olevat lindu, 1 pihta.
Labarnus: annari hulla. Ei saa aru, mis toimub.
Scabiolus võtab käigus oleva linnu. 6 pihta, sulgi lendab, lööb maha.
Lignus lööb ühele käigus, ei saa pihta.
Sertorius on ikka hirmust halvatud.
Stryxid koridoris kerkivad läbi lae.
Juliused: kustutage see põlev vampiir ära.
Magister ja Primogen löövad veel ühe varda otsas oleva linnu maha.
6. voor
Silva lööb linnule pihta, 1 viga.
Lignus võtab tõrvik, paneb selle alla, kus see lind on.
Labarnus laseb linnu lahti, lind on nüüd Lignuse hoitava tõrviku sees.
Sertorius on ikka hirmust halvatud.
Labarnus ütleb: gallar uttar.
**
Secunda Julia Vidici küsib temalt midagi egiptuse keeles: küsib annari hulla kohta – mida see tähendab.
Labarnus hakkab naerma ja ütleb selle peale midagi egiptuse keeles: annari tähendab ‘vaimu’ ja hulla tähendab ‘mättasse lööma’.
Lignus võtab mõõga ja ütleb Scabiolusele: küsitle teda.
Scabiolus võtab oma mõõga ja võtab stryxil kukla tagant mõõgaga kinni: räägi kõik ära.
Stryx kõigepealt sisiseb, siis ütleb: kuidas te aru saa, teie aeg on lõppemas.
Scabiolus: kes seda määrab?
Stryx: seda määrab aeg.
Lignus: see on ümmargune jutt, torka teda kõvemini.
Scabiolus: kes sul käskis siia tulla?
Stryx: me oleme oma valikutes vaba, mind tõi siia sisemine tund.
Labarnus hakkab naerma ja küsib temalt midagi oma keeles, stryx vastab.
Vidici ei tea, mida räägivad, sest räägivad veidras keeles.
Lignus tungib pähe ja saab aru, et see, mida Nosferatu talle ütleb, jätab teda külmaks. Saab teada, et Nosferatu võrdles teda öökulli sümboolse saaklooma rotiga. Stryxil ei tekkinud mingeid tundeid.
Scabiolus küsib küsimusi.
On vampiiride hukatus, ei tunne end vanana, aga ei tea kui vana on, pealikku ei ole. Pea on. Elu on armas.
Scabiolus: mis siis saab, kui kõik vampiirid on maha löödud?
Styrx: siis on korras.
Palju teid on?
Mitukümmend.
SS: Mida sa oleks valmis tegema, et oma elu säästa.
Sc: kust sa tulid? Kus sa enne Veronat olid?
St: olin hallidel aasadel. Seal sündisin. Ema ja isa ei tea, sündis hiljuti.
Sc: nimeta veel mõni olend peale vampiiri.
St: teistsugused vampiirid, pikemad. Neljajalgsed vampiirid.
Sc: Kas sa oled kuulnud lõvist? Kirjelda mulle lõvi. Või hobune. Milline on hobune? Kui ta kõnnib kahel jalal, kas saapad on jalas?
St: jah, juuksed on ka kammitud.
Lignus: mida sa edasi teed, kui me su lahti laseme?
St: ei tea.
Lignus: kas jumal on? Kas jumal on looja? Kirjelda.
St: jumal on, kirjeldada ei oska, jumala suhtes on imelik tunne.
Scabiolus ja Lignus vaatavad Styrxi aurat.
Labarnus vaatab meid nagu imeasju.
Lignus näeb: mustad veenid (diablerist), värvid on määrdunud ja vahelduvad (segaduses), heleroheline (kinnisidee), pruun (kibestunud), erepunane (vihane), oranž (hirmunud) ja purpur (agressiivsed). Tugev aura – tähendab, et ei ole kontrolli all.
Lignus torkab ta surnuks.
Scabiolus: esimene küsimus on, mis juhtus linnas. Lähme tagasi.
Scabiolus: Julia Vidici peaks küsima, kas Labarnus tuleks meiega kaasa.
Julia ja Labarnus vestlevad natuke aega. Julia: tuleb meeleldi, ei ole probleeme. Tingimusi ka ei ole. Kahjuks on paha lugu see, et ta isegi ei tea, mis Camarilla on.
Julia: Labarnus ütles, et ta ei saa aru, miks me aega raiskame. Miks raiskame aega rottidele.
Kõik vampiirid peale ühe on normaalses seisus, saame võtta kaasa ja üles toibutada. Võtame kaasa.
Lähme üles.
**
Esimene asi, mida me näeme, on see, et Oblituse väravad on pärani ja meie poolt sinna jäetud valvureid ei ole.
Lignus uurib ust. Tajub, et on käinud läbi sealt vampiirid, näeb, et ukse ees on toimunud võitlus, mille tulemusena pärast võitlust ei ole mitte kedagi. Lignus saab aru, et uks avati linna poolt. Võtit pole ees.
Koer ütleb: ründajad tulid Oblitusest, pärast lahingut läksid kõik üles, ca 20 vampiiri, Oblitusest tulijad lõhnasid imelikult, kõik üles läinud lõhnasid ka imelikult. Oblitusest tuli ca sama palju kui läks üles. Kaks valvurit on kaenlas, neli kadunud. Võitlejaid on olnud 2-3 rohkem kui üles läks.
Lignus on neljakäpukil ja kontrollib koera väiteid. Scabiolus laskub ka neljakäpukile, et ei arvataks, et Lignus on kõige rumalam.
Võtme lõhn läheb ülespoole.
Silva laseb koeral jälje üles võtta, lähme ülespoole.
Näeme igal pool vere jälgi. Kuskilt kostab relva tärinat, kuskilt kostab karjeid. Lähme aga lõhna järgi edasi.
Jõuame Foorumisse, juba eemalt kuuleme, et seal käib lahing. Relvatärin, hüüded.
Scabiolus viskab vampiirid hunnikusse ja jookseb sinnapoole. Ülejärgmise käänaku taga näeme, kuidas üks vampiir imeb teist tühjaks. Scabiolus ähvardab, aga see ei takista teda. Vampiir joob teise tühjaks, näeb L&S tüüpi, keda isegi tunneb, silmad hallid. Imes ka L&S meest.
Labarnuse suust kostab halvustavat hääletooni. Omaette.
Labarnus: dankui tekan. Kalla ruttar. Hulla huntaria.
**
Silva lööb, aga ei tee viga.
Sertorius lööb, 1 pihta.
Lignus lööb, 2 pihta.
Scabiolus lööb, 5 pihta. Kukub pikali, verd lendab. Lind kerkib välja. Labarnus hoiab peast kinni ja ohkab.
Labarnus ei tee midagi.
Styrx tõuseb õhku ja ütleb: teie aeg on läbi.
Silva lööb mõõgaga, aga ei saa pihta.
Sertorius lööb, teeb 1 viga.
Lignus lööb tõrvikuga. Ei õnnestu.
Scabiolus lööb, 3 pihta
Labarnus laseb verd, seob sinise tulega.
Scabiolus lööb maha.
**
Tühjaks imetud vampiir laguneb laiali. Imenud vampiir on torporis.
Scabiolus läheb võtab maha jäetud laibad üles, Silva võtab viimase kaenlasse, jookseme Foorumi poole.
Paar käänakut edasi näeme, kuidas üks endine Ala Peregrionorumi liige hoiab kahte vampiiri käes, üks on tühi, hallid silmad ei paista.
Labarnus ütleb: harsar.
**
Scabiolus jookseb kohale ja lööb, 3 pihta
Lignus lööb, 2 pihta
Labarnus, ootab.
Sertorius torkab, 3 pihta
Silva lööb, 5 pihta. Keha kukub pikali.
Labarnus hüüab: harsar.
Styrx ilmub.
Scabiolus lööb, 2 pihta
Lignus annab Scabiolusele tõrviku, lööb Styrxi, 3 pihta
Labarnus ütleb: hoek hapupu
Sertorius püüab torgata
Silva torkab, 4 pihta, vajub sulgedena laiali
**
Vampiir on torporis, Silva võtab kaenlasse, teise kaenlasse eelmise mehe.
Labarnus ei saa aru ja küsib: hapina ekuna. Secunda Julia Vidici küsib, mis see tähendab. SJV: külm tuli.
Lignus küsib (et õpeta): hapina ekuna ja sitsib.
Labarnus raputab pead ja ütleb: hai hupalla. Alvanzatar mehur? Alvanzenas? Lignus ja Scabiolus saavad aru, et küsib millegi kohta. Tankui tekan. Sertorius saab aru, et vandesõna. Ütleb uuesti: Ekuna Hapina, hai hupalla. Annanu.
**
Jookseme edasi foorumi poole. Jõuame foorumisse välja. Foorumis on palju rahvast. Rahvas seisab. Jääme ka seisma. Scabiolus vaatab ukse pealt: esimene, keda näeb, on hallid silmad, teisel ka. Foorum on poolenisti täis. Mõned hüüavad: vampiiride lõpp. Hallide lõhna on palju. Valguvad meie peale. Scabiolus lööb ukse kinni. Otsib välja õlipurgi. Tõrvik on ka tema käes.
Teame, et foorumist on kolm väljapääsu, meie oleme peaukse juures.
Võtmelõhn läks kindluse poole.
Scabiolus valab õli maha, tõrvik sisse, tulehirmu vise ja jookseb minema. Jookseme kõik minema.
**
Lähme uuesti võtmete järgi, võtmete lõhn läheb Gastrumisse.
Magister: peame nõu, lähme magistri lossi.
Lähme sinna. Magistri lossi valvavad leegionärid. On selgesilmsed. Ütlevad: jube jama on Nekropolises. Karjed.
Jõuame kohale, Magister palub vesselid kohale.
Labarnus plaksutab ja ütleb: valkisara.
Võtame verd.
Cassius Julius Pravus: midagi tuleb ette võtta.
Lähme kogu seltskonnaga maagide juurde.
Laibad jäävad lossi, Legio Mortum saavad juhendid valvata. Neil on tõrvikud.
Scabiolus muudab meid nähtamatuks. Labarnus küsib midagi Julia käest egiptuse keeles. Vestlevad omavahel. Labarnus mõmiseb heakskiitvalt.
**
Jõuame Vidicide juure. Marius Vidici on näos valge. Kogu rahvas saadetakse minema. Julia Vidici on näha, koeraga. Ütleb, et on vaja meestega rääkida. Üks Vidici valvuritest kukub maha. Ilmub lambist põrandale ja on juba maha kukkunud. Tühi.
Oleme maagidega toas. Maagid vaatavad ja vaatavad. Julia räägib, et pantvangis hoidmise aeg on lõppemas. Küll palju võlgu Verona magistraadile, aga saate minema. Aga meil on vaja tõlki. Pertius Plexinarium: pole probleemi. Räägivad Labarnusega natuke. Proovib ühte ja teist keelt ja tundub, et saavad jutule – teine keel on sarnane, aga mitte sama.
Keel on luwian, aga Labarnus ei ole luwian, on nesiit. Nesiitide vampiir – selle lähem uurimine on võimas panus teadusele. See nõuaks küll süvitisemat uurimist. Plexinarium teab, et Nesiidid elasid Kapadookias, mis oli müstiline koht, mis väidetavalt asus Väike-Aasias. Ei saanud visata õhku ühtegi kivi, ilma et see oleks tabanud mõnda maagia. See oli väga must maagia – surma maagia.
Labarnus muutub jutukaks. Räägib maagidega, arutab. Alvanzatar mehur. Hai hupalla. Jne. Siin on mingisugused rotid linna peal, kes on ülekäte läinud ja keda tuleb nuhelda. Pole õpetatud siinkandis rahvast, rahvas on algeline ja huntariad ehk peerukotid. Valkisara annannu – eksperdid õpetavad. Tuleb minna hai hupallade ehk pealuusse uskujate juurde. On väga imestunud, et keegi neid ei tea. Joonistab verega laua peale märgi, mis näeb välja nagu Windows Clipboardi ikoon. Hantuschas elavad alvazenased, kes oskavad ekuna hapinat ehk külma tuld. Plexinarium kirjutab üles nagu segane.
Scabiolus laseb küsida: kuidas me sinna saame?
Labarnus: valkisara annanu – eksperdid õpetavad. Oblitus.
Silva küsib: kust hapupud tulevad.
Labarnus: hapupud on kogu aeg olemas olnud, on kahjurid.
Scabiolus: viimase tuhande aasta jooksul olnud ainult ühte liiki hapupusid.
Kuidas vastu saame?
Hall maailm.
Scabiolus kirjeldab vikatimeest all hallis maailmas. Palub küsida, kes see on.
Labarnus: selle nimi on Innara Valkisara. Innara Annari Valkisara – kaitsevaim, kes tunneb asju.
Annanu ekuna hapina – õpetavad külma tuld.
Maagid tuleb kaasa võtta. Julia küsib, kas me peaks neile kaelarihmad panema.
Maagid tunnevad kaasa meile, et ajad on rasked. Küsivad, kas mujal on ka keeruline.
Lignus: Roomas on täitsa perses.
Vaatavad aurat, Lignus näeb: maagi aura, ärevus, rahulolu.
Scabiolus: pakume teile diili, et enne lõplikku vabastamist saavad nad võimaluse meiega kaasa tulla.
Paluvad ühte päeva ettevalmistuseks.
Vastutasuks saavad teada seda, mida nad teada saavad.
Ohutusmeetmed päevaseks ajaks: Labarnus: nõidus aitab. Valguse maagia.
Albus Praxus võiks tulla ja ära kruntida kindluse. Uksed külma valgusega ära kindlustada.
Jookseme kindlust kindlustama. Plexinarium jääb ettevalmistusi tegema.
Tingimuseks on: peavad saama tagasi sauad ja võluesemete kotid.
Võivad mõlemad tulla, võivad saada sauad, räägime magistri ja primogeniga läbi.
Kui tagasi jõuame, siis juba järgmises käigus käib madin. Lähme praegu edasi, kõigepealt magistri juurde, siis raamatukokku, siis kindlusesse.
Magister: asi on halb. Suurem osa vampiire on üle võetud ja kui vampiir on tühjaks imetud, tekib uus stryx.
Scabiolus: me oleme välja töötanud kava: kindlustame lossi ja varakambri külma valgusega. Maagid väidavad, et neil on selleks sauasid ja muud nodi vaja. Lähme koos Praxusega varakambrisse. Praxus lisaks: kahte suurt küünalt on vaja. Iga uksega läheb pool tundi. Isegi ühest küünlast piisab, aga ta peab põlema 12 tundi. Varakambrisse võtame pundi küünlaid kaasa.
EXP
Scabiolus varjab meid, jookseme varakambrisse. Kui jookseme läbi linna, näeme diablerismi siin ja seal. Jõuame varakambri ette. Ust on igatepidi püütud lõhkuda, aga tundub, et on ikka lukus. Lignus keerab luku lahti. Ust on nii palju vigastatud, et ei avane. Scabiolus tõmbab.
Koer ütleb, et lõhkumas on käinud hallid. Sertoriuse teadmine ütleb, et organiseerimata pätid.
Uks avaneb, käepide koos tükikese uksega jääb talle pihku. Maagid parandavad ukse ära. Saab uuesti lukku panna.
Lignus: äkki teile meeldiks veel midagi võtta.
Labarnus nüüd näitab enda peale ja ütleb: valkissaria – ja näitab meie peale: huntaria.
Scabiolus maagidelt: kirjeldage, mis puudu on. Kirjeldavad.
Läheme sisse. Maagide kotid on seinal, kotte pole isegi avatud. Sauad on alles. Aga pistodasid ei ole. Võib asendada. Võivad osundada. Osundagu.
Labarnus käib ringi ja uurib ja näpib, pigistab, vaatab. Lignus kõnnib kaasa, Plexinarium tõlgib.
Käib ja vaatab, paneb tagasi: Saknia – pask.
Ühe asja leiab, kiidab heaks – verevaim. Assu sak. Õpi. Scabiolus paneb taskusse savikuke, mille nokk on pronksist.
Vaatab jälle asju – ikka palju paska.
Vaatab jälle: assu – hea. Roostes täiesti kasutuskõlbmatu sirp, mille vars on tehtud mädanenud puust. Ise on õhuke plekk ja roostetanud, kui lööd, siis lööd tükkideks. Hasatar – perekond, suguharu.
Kukk ja sirp – teab, kelle omad need olid.
Võtab ühe kirjarulli: assu. Innara – kaitsevaim, vikatimees. Lignus pani selle endale põuetaskusse. Kalla ruttar hulla – sellega saab kurja vaimu mättasse lüüa. Lignus andis kirjarulli Scabiolusele.
Leiab ühe kaelaehte, kullast, nagu poolkuu, ketiga. Alvanzatar. Halb nõidus. Või ka lõks või kavalus või konspiratsioon.
Vaatab edasi, leiab palju paska.
Leiab kirjarulli, kus on palju mustreid peal. Azupant – vana. Uus pärgament on sees, suvalised hieroglüüfid on peal. Vessapant. Vana. Arhaep – võtame kaasa.
Uks on valmis. Küünal on maas keset põrandat, küünlaleek läheb laiaks, peaaegu nähtamatuks. Kerge kollane võbelus. Nagu keegi oleks võtnud leegi ja selle laiaks venitanud. Leek on lapik ja täpselt ukse suurune. Et välja saaksime, siis võtavad eest ära.
Maag paneb küünla, keerame ukse kinni ja läheme kinni.
**
Lähme magistri lossi. Palume maagidel kindlustada kõik sissepääsud. Teevad kahe küünlaga. 12 tundi peab. Teevad ühe toa, kus kindlustavad lae, põranda ja seinad.
**
Magamine.
**
Ärkamine.
Loss on kaitstud, aga välisukse taga ootab hallisilmne, kes üritab kohe lüüa.
Magister: asi on halb, ma pean kirjad saatma.
Lignus: me ei peaks kirja saatma, meil ei ole seda kirja ju kellelegi saata.
Scabiolus: informeerimine oleks ikkagi tore. Aga mida.
Magister: et seis on halb ja ukse taga on styrxid.
Scabiolus: aga miks me inimeste posti ei kasuta.
Scabiolus küsib magistri ja primogeni käest: mis me nüüd teeme Labarnuse jutu peale? Minna Väike-Aasiasse?
Magister: ma arvan, et see on hea plaan. Aga oluline on Vesselid kaasa võtta.
Magister: jätame Nekropolise maha, laseme inimesed sisse, las võitlevad. See on küll tohutu Camarilla seaduste rikkumine. Päevasel ajal on vampiirid ikkagi torporis.
Scabiolus: täna olid meil ukse taga – kas ikka tõesti on torporis?
Küsime Labarnuse käest: kas hapupu on päeval aktiivne?
Vastab jaatavalt.
Magister: meil on vaja korjata üles vennad tõugud, kes on veel siin kuskil, ja vähemalt ühte maagi, kes hoiab valgust meie ümber, ka siis kui neid on tuhandeid. Saadaksin väikese seltskonna koos Plexinariumi Labarnusega Hatusasse.
Plexinarium vahepeal mõtles välja, et Labarnus räägib hetiidi keelt.
Küsime Labarnuselt, kaua meil läheb sinna minekuks ja kaua seal.
Naeratab: alvanzatar mehur. Maagia aeg.
Küsime: kas vesselit on vaja kaasa.
Huppar issar. Anum veri.
Palju?
Issar huppar – ei. Kallar uttar issar. Põrguverd on vaja selle jaoks. Vampiiri verd.
Magistriga arutame: võib-olla peaks sanktsioneerima. Teeme nii, et diableriseerida ei tohi. Aga pärast tuleb vessel hävitada.
Alvanzatar mehur – nõidus, aeg. Issar huppar – vere anum.
Naeratab ja ütleb: alvanzatar – nõidus – miahuvandatar – iidne.
Maag: viitab mingile vanale ajale, ei saa aru täpselt.
L&S mekhetid võiks kaasa võtta, läheme veename ära. Mekhetil magus veri.
Primogen: väga paljude L&S havenid on täiesti teadmata.
Magister kirjutab kirja: eriolukorraga seoses palume abi L&S liikmetelt – eesmärk püha missioon pühale maale. Soovitav kaasa võtta omad vesselid.
Labarnus väidab: retk on lühike, vesselid teevad meid aeglaseks.
Läheme obfuscate’i all välja. Linnas näeme kahte kõndivat laipa, kes on iseennast retsinud. Silmad on hallid. Käivad ringi ja lõhuvad aknaid. Lähme kirikusse. Peakiriku ees on Constantin, käes pikad ridvad, viieharulised tulerehad.
Lähme sisse, sees on Demetrianus püha. Tere tulemast. Scabiolus annab kirja: Senex palub teilt abi. Me oleme suuremeelsed ja anname Senexile abi. Öelge Magistrile: küsi ja sulle antakse.
Kutsub kümme munka, neil on armorid, kilbid, odad. Pruunid pikad mantlid kapuutsidega, ristid. Näevad välja nagu kõige tavalisemad pätid ja kaabakad. Silva tunneb ära endised kõvemad löömamehed.
Kõik obfuskeerivad, kohtumispaigaks magistri kindlus. Lignus haarab ikkagi kaks inimest kaasa. Teeb ghouliks. Kaks litsi, üks 40 ja teine 60. Saadab nad koju toitu pakkima. Neil läheb pool tundi. Tulevad tagasi, kaasas väikesed kotikesed võileibadega ja nad on täiesti üles löödud. Kummalgi liitrine amfora veiniga, mida nad hoiavad käes. Jalas on rihmsandaalid, seljas siidist lühikesed kleidid, mis paistavad läbi. Ja mütsid.
Nekropolise sissepääsud on valla, uksed on vigastada saanud. Juba esimese nurga peal joovad ühed hallisilmsed teiste hallisilmsete verd. Paistab, et hävitavad niimoodi kehasid: kus vampiir hävineb, tõuseb styrx – ja läheb uuele ringile. Naised hakkavad kiljuma, kui seda asja näevad.
Jõuame kohtumiskohta. Ka seal toimub nagin: kindluse juures on mingisugused Legio mehed, kes on haavatud. L&S mehi pole näha. Küsime Legio käest, mis toimub. Styrxid möllavad, kaks kohta on veel meie käes: kindlus osaliselt ja magistri loss. Kõik muu on läinud. Neid ründasid vampiirid, nad on valgusest eespool. Ega me vesseleid ei toonud. Kuus meest ja kõigil on väga halb. Lignus ei võimalda.
Kui arutame, ilmuvad välja 10 munka. Näevad, et Legio Mortum on hädas: anname verd. Lasevad põlvitada. Kuuleme, kuidas sosin tuules ütleb: huntaria.
Jõuame tagasi Magistri juurde. Magister: selline lugu: kuna Gastrum on ühesuunalise sissepääsuga, siis hakkavad Gastrumist uusi käike kaevama. Scipio on vennad tõugud kohale kutsunud ja Maag hoiab keskkonna puhtana.
Ilmub nähtavale Labernus, ütleb: Huntaria istantai. Valkissara leania – ekspert hakkab raevu minema.
Plexinarium tutvustab – see on Labarnus, väga vana Rooma kodanik.
Kaasas: maag, Labernus, 10 munka, 2 litsi.
Scabiolus: 5 tõrvikut, 10 küünalt, 6 steiki, 12 õli.
Litsid võtavad 2 küünalt kaasa.
Silva võtab: 6 tõrvikut, 6 küünalt, 6 õli
Litsid saavad kumbki 1 küünla ja 1 steigi.
Sertorius: 4 vaia, 4 tõrvikut, 10 küünalt, 5 õli
Lignus: 5 õli, 2 tõrvikut.
Hakkame minema.
**
Lähme obfuscate’i all Oblitusse välja.
Labarnus teeb mingi hulga meist kohe ja mingi koguse meist pusserdab. Vennad on eraldi.
Hakkame läbi Oblituse minema. Lignus joonistab kaarti. Ühes kohas pistab näpu seina sisse. Käik muutub, viib nüüd teisele poole. Läheme edasi. Vahepeal istub maha ja mõtleb, läheme natuke tagasi ja siis uuesti edasi. Mõnes kohas tuleb ka neljakäpukil minna. Jõuame jälle kõrgetesse kohtadesse, isegi sambad on seal. Läheme veel. On suur jäme must sammas, kus ta lükkab näpu samba sisse. Sammas avaneb ja seal on puust redel. Viib alla. Ütleb, et see on sal al halt umari – hall maailm. Sammastega saal on meile tuttav – vähemalt sarnane. Halli maailma eelsaal.
Lignus: on veel sissepääse.
Labarnus noogutab. Hattusa malinku. On lähedal.
Läheme alla ja satume mingi hästi suure puu võrasse. Puu on raagus. Tuleme justkui puu õõnsusest välja. Puu ei ole väga kõrge, ca 15 m.
Ronime puu otsast alla. Labarnus vaatab ring, mõtleb natukene, ütleb: alvanzenas taiasilas marsatar – maagia varas pettus. Naeratab ja ütleb: hai hupalla. Maag tõlgib: pealuu uskujad, kurjad vaimud, peerukotid. Lähme.
Hakkame minema. Iga natukese aja tagant ütleb malinku. Aga läheme kuus tundi ja lõpuks jõuame naljaka maja juurde.
Nelinurkne, nagu oleks hallist savist tehtud, tasandid. Üks tasand, trepp läheb üles ümber tasandi, selle otsas järgmine – justkui savist püramiid, tsikuraat.
Hai hupalla.
Läheme sinna. Ees kaks sfinksi. Sfinksid räägivad temaga. Sfinksid vaatavad meid, silmad on kuldsed, justkui valgusvihud langevad. Kurdab talle oma muret. Sfinksid kuulavad teda ja hakkavad naerma. Pealuu-uskujad on eksperdid ja kuri vaim ehk tema ise on peerukand – ütlevad sfinksid. Saknia – ütleb Nosferatu. Hapupust räägib. Sfinksid nõuavad: kuvas – suudlus. Labarnus tõmbab end lõhki ja laseb neile verd. Siis sfinksid lasevad meid läbi. Hakkame üles minema. Labarnus: lamasu – sfinks – innara – kaitsevaim. Hai hupalla hinnara kapadokia huntaria.
Läheme üles. Seal näeme suurt pronksist ratast. Peal piktogrammid. Ratas toetub põranda sisse ja koosneb väga mitmest rõngast. Piktogrammid kujutavad peal erinevaid asju. Ajab meid ruumist välja. Mõne aja pärast hakkab kostma särinat. Ja on kuulda, kuidas mingit suurt asja nihutatakse. Kutsub meid uuesti sisse. Ütleb: Halsi Hattusa – Hattusa kindlus. See asi seisab paigal, selle sees sinine valgus, selle sees membraan, mis on hõbedane. Maagil on silmad pärani: ajamaagia. Ajavärav. Maagilise jõu allikas.
Labarnus: lähme.
Selle asja nimi Hurki mehur – ajaratas.

18.07.2012
Ajatunnelis
Enne väravasse astumist selgitab Labarnus midagi maagile pikalt. Maagil lähevad alguses silmad suuremaks ja siis jälle väiksemaks: Labarnus arvab, et te peaksite oma välimuse korda tegema. Kõik peaksid tegema traditsioonilise hetiidi meigi: nägu valge, huuled punased ja juuksed üle pea. Me ikkagi oleme külalised tulevikust, me peame head välja nägema.
Maag valmistab meigi ette.
Astume läbi ja näeme väga pikka saali. Saal on pime, seda valgustavad piktogrammid, mis on seintel 180-190 cm kõrgusel, meetriste vahedega ja läheb kauguses kokku. Ruum on ca 4 meetrit kõrge, 6 meetrit lai, tagaosas läheb kergelt ülespoole. Piktogrammide read lähevad ratta taga seinapeal kokku ja moodustavad aasa. Keskkond kõik vibreerib. Vibratsioon vaikselt kaob.
Mungad on meigitud, meiega kaasas. Oleme kuulnud, kuidas arutavad omavahel, et Senex on mingi ahvi palganud. Aga seisukoht on, et väeteid aidatakse. Aja juttu ei usu.
Labarnus pöördub jälle maagi poole. Räägib palju mehurist, lahha, miahu vandattar tuvala hurki mehur, mehur arabanni. Kalla rutar mehur aravanni – kuri vaim, ajast vaba. Maag kuulab ja noogutab, ütleb: te ei ole enam mehur supisara ehk ajaneitsid. Nüüd te olete mehur lahiala ehk ajarändurid. Te peate nüüd paari asja teadma: teil on oma tabuaeg. Tabuaeg on 100 aastat enne teie sündi inimestena. Tabuaeg on sellest hetkest kui te tegite esimese reisi. Sellesse ajahetke, kust tulime, saab tagasi pöörduda. Võib tekkida ükskõik kui palju hüppeid, aga alati peab naasma sellesse hetke, kust me lahkusime. Kui me oleme mingis ajas aasta või kauem, siis see aeg ise muutub tabuajaks, soovituslikult ka aasta enne ja pärast. Ajarännakule ei tohi tuua kaasa veel sündimata lapsi. Ei tohi saada järglasi ajas, ka mitte ghoule. Samuti ei tohi kedagi vampiiriks hammustada. Idee poolest kaasa võib võtta, aga iga eseme kohta, mis sa kaasa võtad, on võimalus: teisest ajast pärinevate esemete liigutamine läbi ajavärava võib kaasa tuua katastroofi. Nullpunktist võib esemeid kaasa võtta, võõraid asju nullpunkti tagasi nihutada on ohtlik. Võib asju võtta, aga riskid on olemas. Ja võib ka olendeid kaasa võtta, aga jälle on riskid.
Ajaratta käimapanemise jaoks: ootab meid kolme päeva pärast siinsamas. Ütleb, kust leiame õpetajad. Võime tema nimel pöörduda. Ja veel: selliseid naljakaid kombeid nagu meil, siin ei ole: amaranth on lubatud. Igaüks ei või, aga kui valitseja lubab, siis võib. Valitsejal endal on alati lubatud.
Osa munkadest jääb väravaid kaitsma. Kahest piisab. Teiste kohta ütleb ta, et see on pjat. Et see on meie pjat – ehk kingitus. Ishartiu mekhet. Magus veri.
Selgitab: läheme välja, see on sal, salist läheme hoone taha otse ja selle väljakäigust vastassuunas läheme, kuni jõuame liivakivimägedeni, sealt läheb otse kanjon ja kanjoni lõpus on koobas. Koopast läheme sisse ja koopast tuleb minna 12 korda iga teine käik vasakule, 12 korda iga teine käik paremale. Tekib 8 – ehk lõpmatuse märk. Siis te satute mägedesse ja mägedest juba linn paistab. Lähete linna, linnas lähete lossi juurde ja lossi juures küsite Mutallu Kappuwai’d. Soovitab tekitada kiiresti kontakte surelike seas. Mutallu Kappuwai on algkontakt, aga selleks, et vältida probleeme, tuleb kontakteeruda Illuyankas Asanzasega. Kui temaga saame normaalselt läbi, siis võime paluda kuninganna audientsi. Kuninganna on tegelikult meie probleemide lahenduse võti. Külma tule õpetus: Mutallu Kappuwai oskab juhatada. Meil on vaja havenit, meil on vaja verd – ja selleks peame end kuningannale esitlema. Soovitab esitleda end etruski saadikutena. Labarnuse nime peame ütleme Mutallu Kappuwai’le, teistele pigem mitte. _note=Teekonna juhised.
Praegu oleme hallis maailmas, kanjonis jõuame Oblitusse.
Scabiolus: kas need asjad, mis meil seljas on, kiirgavad aega?
Maag: no ikka tilguvad.
Scabiolus: Et Illuyankas vaatab peale ja ütleb, et kahtlased tüübid.
Labarnus: kui probleem on suur, siis tuleb rääkida nagu asjad on.
Vältida tuleks suhtlemist kuninga meestega ja kuningaga. Kuningas ei ole vampiir. Tema jaoks on see kõik üks must maagia, mis on selles riigis keelatud. Eriti ohtlikuks tuleb pidada kuninga venda. Kuningas on visionäär, aga tema on praktiline mees, kes küsib ebamugavaid küsimusi. Ka temal on nõunik, ka tema ette ei tohiks ilmuda. Kui me suudame Mutallu üles leida, siis võime talle öelda, miks me tulime. Kui kuninganna on suuremeelne, lubab linnas olla. Aga peame Mutallu ära veenma, et see on õige asi, miks me siin oleme. Hapupu. Kingitustega käia ringi säästlikult. Tema ei tea, kust leida hai hupallasid, aga tõenäoliselt Mutallu teab kedagi, kes võib teada. Hai hupallad on pealuu-uskujad.
Võime kohe otsida kas Mutallut ja Illuyankast. Ei soovita iseseisvalt jahtida kuni ei ole rääkinud kuninganna või kuninganna nõunikuga. Hea uudis on see, et kuningas on religioonide suhtes leplik.
Aega meil nüüd kolm päeva.

Teekond linna
Hakkame minema. Kanjon, koopasuu, käigud.
Kanjon: kaljud on kõrged, kanjon on metsane: tammed, kased, paplid.
Näeme kauguses linna. Näeme mäenõlva, paistab läbi oru, sinna on linnulennul 4-5 km. Järsk mäenõlv, poolkuukujuline suur linn, valgustatud. Ilusad sakilised tornid, näha kaks müüri, üleval kindlus. Praktiliselt iga kvartal teisest müüriga eraldatud. Ümberringi on põllumaad. Hilissuvi. Oder, nisu. Meie taga lähevad 70-100 m kaljuseinad üles, kanjon läheb alla orgu, oru teises otsas on linn. Org hargneb. Linn on Veronaga võrreldes väike, 10 korda väiksem, st ca 40 000 inimest. Veel näeme, et see, kus oleme, on omakorda kõrgem: org ise on nagu platoo. See, kus oleme, on oru kõige kõrgem koht. Oru otsast ei lähe uuesti üles, vaid läheb allapoole. Vaatame taevasse: paar tundi päikesetõusuni. Obfuscate peale ja tõttame linna poole.

Linnaväravas
Kui jõuame linna juurde, siis kuuleme, et väike ööelu on. Linnalõhnad. Koer tunneb. Jõuame linnaväravateni. Linna valvavad suured kivist sfinksid. Linnaväravad on ise lumivalged. Puust, reljeefidega, väga ilusad, 10 m kõrged, müürid ise 12. Sakiliste servadega. Müürid 4-5 m paksud. Tornid on mehitatud. Väravad otseselt ei helenda, aga on kuidagi eriti hele. Lubi, helendab taustvalguses.
Maag: väravat valvavad sfinksid on nõiutud. Ca 3 m pikad, ca 2 m kõrged.
Linnal ei ole vallikraavi, kuid 400 m enne linna ei kasva mitte üht asja. Väravapostid on ca 4 m laiad monoliidid, 12 m kõrged, alt laiemad, ülevalt kitsamad, natuke hoiavad kokkupoole. Näeme palju monoliite. Müüride tagant läheb otsekohe… On kahekordne müür, ees madalam ja taga kõrgem, meie vaatame kõrgemat. Madalam müür ees, selle taga käik, käigus monoliidid. Madala müüri eest läheb veel mäesein alla ja selle ees veel 100 m laiune ja 20-30 sügav veel müüriga ümbritsetud platoo. Väravale ei saa otse peale joosta.
Päikesetõusuni on ca 40 minutit.
Lignus vaatab sfinkside aurasid: on aurad – ja skulptuuridel tavaliselt ei ole – väga huvitavad. Aura on leekidest. Leegid on värvilised: helesinine, ereroheline, tumesinine. Lisaks leegid sätendavad: maagia. Kinnismõtte küüsis, kahtlustav ja rahulik. Sätendavad – kasutatud maagiat. Leegitsevat aurat pole olemaski.
Saadame koera sfinkside juurde vampiiride lõhna otsima. Kui jõuab sfinksi juurde, siis tardub.
Sertorius loeb mõtteid: on väga suures segaduses, kardab hirmsasti, tunneb kellestki väga puudust. Lihtsalt seisab paigal.
Maag ütleb: ma võin teha ühe katsetuse. Valvuritega ei ole probleem, sfinksid on probleem. Tal on üks idee, aga ta ei tea, kas neil olenditel on mälu. Nagu te teate, siis kui asjad on juhtunud, siis on nad olemas. Et küsimus on: kas mäletamine võib olla enne, kui asjad on sündinud. Aga et kui see välja tuleb, siis võib sellest tulla suur jama.
Nüüd on paha lugu, keegi peab testima. Scabiolus on nõus minema.
Scabiolus ja Lignus lähevad testima, litsidega.
Kuulevad oma peas häält: oi, teie siin.
Scabiolus: jah.
Lignus: oi, näed, meie kadunud kutsa on ka siin. Teised tulevad ka kohe.
Astuvad edasi.
Me näeme: räägivad, astuvad edasi. Lähme järgi mõõduka ja viisaka sammuga.
Jõuame väravate juurde. Väravad on suletud. Kostab hääl: kes tuleb, miks tuleb. Lignus ja Scabiolus näpistavad tütarlapsi, räägivad omavahel. Müürilt hüütakse: lala. Ei saa midagi aru. Lignus: hapupu. Valvurid: nepis lukk, instatai. Lignus: annari hulla. Keegi ütleb veel midagi. Ütleb Scabiolusele: hunteria. Scabiolus näitleb vastu.
Maag jõuab järgi. Hüüab müüridele: lukk nepis. Illuyankas Asanza.
Vastavad midagi: Illuyankas Asanza kamanza. Maag: no ta magab. Scabiolus: äkki neil tuleb mõte, et meid tuleks sisse lasta, muidu tuleb pärast jama. Maag ütleb seda otse kohalikus keeles kõva häälega.
Mehed teevad värava lahti, teiselpool väravat on kariloomad. Küsivad: kelle juurde me läheme: Asanza. Küsivad: kas Asanza vastutab meie eest. Maag seletab. Siis meie vastu rohkem huvi ei tunta. Maag: no nüüd on 15 minutit päikesetõusuni. Teil on jama ja mul on ka uni.
Scabiolus: peaks kiiresti teada saama, kus kirjutaja elab.
Munakivitänavad, tänavate sees on restid ja rennid (kanalisatsioon).
Scabiolus: võiksime riskida veel sellega, et liikuda kiiresti veel 5-7 minutit. Obfuscate peale ja jookseme kiiresti templi poole. Esimene tempel on suhteliselt lähedal. Siiski – see on garnison. Tempel jääb paremale. Jookseme täiskiirusega. Jõuame kohale. Seda ei valvata. Lähme sisse. On suur hoone. 50 m pikk. Sammastega saalid, liiguvad mingid tüübid, pikkade kleitidega.
Lignus nuusutab, kust tuleb keldri lõhna.
Maag tuleb varjust välja ja küsib: kust leida kirjutajat? Mees näitab käega kuskil suunas.
Scabiolus võtab uuesti maagil varrukast kinni. Kirjutaja elab ikkagi ülemises linnas. Lähme keldrisse, keldris on uksed, uksed on lahti. Mõned on lukus, mõned lahti. Käigud on pikad. Erilist liikumist ei ole. Koer nuusutab vampiiride lõhna. Ei tunne. Läheme piki käike, mis on laotud liivakivist, ilmselt templi vundament. Lõpuks jõuame mingisse suurde ruumi, kus on suured savist nõud. Maag ütleb, et võib ukse kinni lasta. Uksel on riiv väljaspool. Maag kiilub riivi kinni. Lõhn: kas käiakse sageli. Koer ütleb: vahel käiakse, mitte iga päev.

Uus õhtu
Ärkame üles. Lignus obfuskeerub ja teeb ukse lahti. Uks avaneb.
Scabiolus obfuskeerib seltskonna, Lignus ja Sertorius varjuvad ise.
Lignus toidab litse. Ja käsib õli juua.
Lähme templi ette ja otsime maagi. Alguses teda ei ole. Pime on, öö on. Templi ees on tuled. Paistab, et on pühendatud ilmajumalale. Neli külge. Päike, tuul, mäed. Tehtud valgetest suurtest kividest, rombikujulised. Rahvas liigub ringi. Ei kanna meiki. Valdavalt tumedate juustega, enamasti on juuksed pikad. Üle pea kammitud. Enamasti on pikad riided. Särgiosa on kinni, ulatub alla välja, nahast jalanõud, natukene otsad üles. Kitsad villased või linased püksid. Näeme härjarakendeid. Hobuseid näha ei ole. Tänavad on sillutatud, majad on enamasti lubjakivist. Mõned ka puust.
Maag ilmub välja. Küsime tema käest, kas ta teab, kust kirjutajat leida.
Ei tea. Sõi ja magas, söögid on normaalsed. Maksis nii, et kellelegi ei jäänud halba tunnet. Suur linn. Kuulujutte kuulis. Räägib. Samal ajal liigume.
Linna peal räägitakse, et kuninganna ja kuningas tulitsevad. Tundub, et rahvas armastab, et kuninganna ja kuningas on kauged olemad, et prints on see, kes on nagu lähem. Teda on rohkem näha ka. Just oli tulnud tagasi järjekordselt karistusoperatsioonilt, saja kaarikuga. Pool päeva linn kõmises. Kõige suurem uudis: Hattusili on tagasi.
Jõuame ülalinna. Väravad kinni, sellised, kus üle kahe hobuse korraga sisse ei lähe. Suured väravad, nende ees seinte seest vaatavad välja sfinksid. Need sfinksid ei ole aktiveeritud – aurasid ei ole. Silmad ei ole ka kuldsed. Maag uurib: on teistsugune võnge kui ülejäänud müüril. Ukse kohal on pitser, sellel on ka mingi teistsugune võnge.
Scabiolus vaatab, kas müüri vastas on ka suuri ehitisi.
Näeme valvurit, kel on vööl pika varrega kirves. Väravas. Ühe küünarnukiga toetub sfinksile ja peos on midagi, mida nikerdab. Rahvast väravast liigub, tuleb vastu ja läheb üles.
Lähme nügimata läbi ja jõuame ülemisse linna.

Ülemises linnas
Jõuame kivimüüride vahelt lossiõuele. Seal on rohkem sõdureid. Maag uurib, kust võib leida Mutallut. Juhatatakse.
Lähme kirjutajate maja juurde. Näeme, et tegu on töökojaga. Savid, alused, kivitahvlid, meislid, haamrid, pärgamendid. See on pool sellest, teine pool on kontori pool. Mehed istuvad laua taga, neil on pintslid ja savitahvlid. Ees on terve hunnik pitsateid ja toimetavad. Nende juures tüübid, mis räägivad mingeid asju. kaks tüüpi kirjutavad asju üles.
Neli inimest. Üks kirjutab üksinda, üks räägib midagi kirjutajale ja üks tõstab tahvleid ühest hunnikust teise.
Scabiolus laseb uurida, kust võib leida Mutallu. Mutallu on keldris, juhatatakse sinna. Kelder läheb mäe sisse, läheb kaks korrust allapoole. Tunneme vampiiride lähedust. Meid saatnud kirjtuaja viitab ühele uksele ja läheb ise minema.
Scabiolus lõpetab varjumise ja koputab uksele. Seest kostab hüüatus. Saknia. Avab ukse, laseb maagi sisse ja järgneb talle.
Maag astub sisse ja ütleb: asula. Kalla ruttar. Alvanzenas. Labarnus valkissara, ekuna hapina hapupu. Annari hulla hapupu.
Üks mees tõuseb püsti, 1.90 m pikk, selle juures küürus. Silma järgi kaalub ca 50 kg, võib-olla vähem. On nagu muumia. Auku vajunud silmad. Räägib kuival ja nahksel häälel. Silmaümbrused on täiesti mustad. No on surnud. Tunnetab meid. Ütleb: asula istartivo. Tervitused, magus veri!
Kutsub meid sisse. Põhimõtteliselt samasugune ruum, mis üleval, ainult väiksem. Ruum täis kiilkirjas savitahvleid. Justkui tõlkekoda. Ise teeb ka märkmeid. Samasugune kohalik ürp seljas, süsimust. On selgelt küürus, käed on pikad ja kondised ja ulatuvad põlvini. hakkab rääkima maagile.
Maag tõlgib täitsa vabalt: et ta saab aru, kes Plexinarium on, saab aru, täitsa mõistab. Scabioluse tunneb ära, pole probleemi. Ülejäänuid vaatab kahtlustavalt. Mekhetid tunneb ära. Gangreleid ei tunne ära. Vaatab neid ja ütleb Silva Sexicuse kohta: Ishar bitalva – lahja veri. Scabioluse kohta ütleb: ishar miahu vandatar – vanaaegne veri. Sertorius ja Lignus – ishar marsatar – petuveri.
Scabiolus: annari hulla hapupu. Palub maagil tõlkida, et hupupud on etruskide provintsi täielikult maatasa teinud ja ishar on täielikult kadumas ja et meie suur õpetaja Labarnus… – Labarnus huntaria! Labarnus mezapant – vana Labarnus. Aga mitte halvustavalt, pigem murelikult. Et nagu ohtlik on. – et külm tuli. Ekuna apina. Ekuna apina on hapupudele väga hea. Aga ütleme, et ei oska teha – huntaria.
Ei oska aidata, ei oska õpetada. Hai hupalla – nendega ei taha kokku saada. Hai hupallad on neetud. Teie võite olla rumalad, huntariad, hai hupallad on… Näitab enda peale ja ütleb: annari luk. Tema on valguse vaim. Aga hai hupallad on kallar uttar mezapant – väga vanad kurjad vaimud. Tankui tekan – tumedalt maalt ehk põrgust.
Mida teha? Külma tuld oleks vaja. Hai hupallad on vampiirid. aga tuleb kutsuda Hattusiili Tarhuiili – Hattusiili tark.
Ei mingit Hattusiilit.
Ütleb aga, et oleme teretulnud.
Illuyankas?
Teeb kapi lahti, kapis ripub pea alaspidi inimene. Ishar. Tropid on suus, silmad kinni seotud.
L&S mehed saadetakse korraks ukse taha. Scabiolus: ishar tio – magus veri – üks kingituseks. Ise võib valida. Olge palun siin, ise käib ära. Niikaua võtame omal kõhul täis. Lignus palub litsidele võileiba. Läheme ootame koridoris.
Viie minuti pärast teeb ukse lahti ja ütleb: me peame rääkima ülemkirjutajaga. Sapalulme Walkissaraga. Temaga saame kokku tunni aja pärast. Senikaua võime minna rääkida Illuyankasega. Võtab meid vastu palee vasakus tiivas. Kirjutaja saadab meid sinna. Aga palub, et me jätaksime valve tema juurde ja ta tutvustab neile kohalikku kultuuri.
Meid saadab see kirjutaja, kes meid alla saatis. Palee on väga ilus, üleni valgest kivist, õlilambid on seinte küljes, väga ilus, valgustatud. Hoone kohta võiks öelda: funktsionalistlik. Risttahuka kujulised sambad, monoliidid. Viie meetri kõrgused sambad, 1,5 m läbimõõt. Nende vahed 1,5 laiused. Juhatatakse meid sealt edasi ühte tiiba. Seal on juba küte – põrandad on soojad, seinad on soojad. On palju valgust, palju tuld. Tuli on korralikult kaetud. Tunneme end turvaliselt, sest kõik tule allikad on kaetud – näeme valgust ja võbelust, aga mitte leeki.
Meid juhatatakse saali, ca 6 korda 12 m. Laes on auk, sealt paistab taevas. Toa tagumine ots on kõrgendusega, seal on ka väljapääsud. Samuti on seal sõdurid, kes ajavad juttu, lavatsid seinte ääres, samuti soojad, seintel valgused, suured kandelaabrid, kus on küünlad, lahtine leek. Ja seal on ka suhteliselt suur mustast kivist seest natuke nõgus järi, mis on kaetud nahkadega. Seal ei istu kedagi, seal ees seisab mees. On üle pea kammitud soenguga, tal on seljas tulipunane riietus, tal on kaelas mõned talismanid, tal on tugev lühike must habe, sirge ninaga. Ütleb meile: Asula.
Kummardame kõik. Küsib: kas see on kõik. Sain aru, et teid on rohkem. Scabiolus: jätsime oma kaheksa ihukaitsjat kirjutaja juurde. Tulime Etruriast siia ja palume tema käest luba siin linnas viibida.
Scabiolus: 4 aurat enda kohta: kahvatu
Silva: 4 aurat enda kohta: kahvatu
Lignus: 4 aurat enda kohta: kahvatu
Sertorius: 4 aurat enda kohta: kahvatu
Vaatab meid ja ütleb: mis teid toob siia? Vana veri räägib: Mutalla Kappuwai külalised õppereisil, kolm ööd, tulime nõu küsima oma tuttavate käest. Meie, siis veel kaheksa, koer ja kaks litsi. Küsib: reisite stiilselt?
Scabiolus: me oleksime väga tänulikud, kui me võiksime siin linnas viibida.
Illuyankas: mina ei ole lubaja, oma motiividest peate kuningannaga rääkima. Kuninganna sööb õhtust kesköö paiku. Sinna on poolteist tundi. arutas juba seda kuningannaga ja me oleme oodatud.
Lignus proovib uurida prostitutsiooni kohta. Selle jaoks on ainult pühitsetud tüdrukud.
Scabiolus: kas sobib, kui võtame kaasa kaks saatemeeskonna liiget. Saatemeeskond on täiesti ebavajalik.
Kuninganna eluviis on 24h.
Kummardame ja lahkume. Kiirustame Sapaulme Walkissara juurde. Walkissara – ekspert.
Keldris näitab Mutallu vampiiridele tahvleid. Mungad on ärevuses: Jahvest pole ühtegi märki.
**
Walkissara on veel rohkem aukus kui Mutalla. Ütleb: Labarnus – arpuvai (õnnetu). Ta ei imesta. Labarnus toob ebaõnne.
Scabiolus laseb korrata hapupu juttu. Oleme tulnud otsima külma tuld.
Külma tuld saab. Aga niisama ei saa. Midagi peab selle heaks tegema. Peame minema surma kanjonisse, seal on üks pitsat, mis on vaja ära tuua. See on ühe haua küljes. See on vaja selle haua küljest lahti monteerida ja siia tuua. Vastutasuks õpetab meile kõigile sinist tuld. Selleks on meil vaja abi. Selle jaoks tuleb kellegagi veel rääkida – mõtleb selle peale. Ütleb pärast õhtusööki. Soovitab kuningannale tõtt rääkida, kuigi vähemasti mitte hapupust. Võime öelda, et tulime kirjutajate käest õpetust saama, aga me ei tea, mis õpetus see on, enne peame ülesande täitma. Võime öelda, et ülesandeks on arheoloogilised väljakaevamised.
Täname ja läheme kuninganna juurde vastuvõtule. Läheme viiekesi. Walkissara eraldab tütarlastele ruumid ja pakub süüa.
Läheme üles. Saal on veel valgem kui enne. Õlilambid. Seinaäärsed lavatsid on kaetud nahkadega. Kuninganna istub troonil. On paksult meigitud. Üleni lumivalge, lumivalge näo peal sinised mustrid, ripsmed ja kulmud on värvitud siniseks, huuled veripunased, juuksed lubjatud, peas kullast kroon kõrge siidist mütsid. Kuldne ornament kerkib kõrgele ja selle otsas on hobusepea. Seljas on elektrisinine tooga. Õlgadel on tal pikk kasukas. Paljude väikeste loomade nahkadest tehtud. On süsimust. Tema kõrval on kaks soomusrüüst sõdalast. Meile on ette nähtud kuninganna vasakul käel kaks tagumist lavatsit. Kokku on neli tükki. Muusikud, istuvad sissepääsu kõrval paremal pool. Ukse peal seisavad samuti inimesed. Aga seal on ka Illuyankas Asanza – kuninganna paremal käel.
Lisaks üks noormees kuninganna vasakul käel: prints Mursili. Kuninganna poeg.
Veel üks mees, kes isegi lavatsi peale istudes on kaetud pika mantliga, kapuuts on ka peas. Illuyankas: see on väga austatud infonõunik Zintuhi.
Kõik on sarnaste näojoontega.
Veel on mõned kuningliku perekonna liikmed.
Siis on veel üks ümmarguse näoga tüse tüüp, kes meenutab pigem roomlast, aga nimi on hiinapärane. Kuninganna külalisnõunik Ton Tii.
Illuyankas tutvustab ka meid: Etruski rändurid, tulid meile külla.
Hakatakse roogasid sisse kandma. Õhtusöök on rikkalik. Kõrvale pakutakse ohtralt kergelt kääritatud jooke. Tunneme, et lavatsid on soojad – kuidagi köetakse. Ja kui on söödud, siis tulevad naised tantsima.
Kui see on kõik läbi, siis kuninganna tunneb huvi: vahvad rändurid, me oleme väga õnnelikud, et te meie juurde sattusite. Tahaksime kuulda teie imelisest eksootilisest arenevast kindlasti varsti õitsvast kaugest maast.
Lignus tänab kuningannat huvi eest. Teekond on olnud pikk, õhtusöögid maitsvad ja joogivalik rikkalik. Meie maa on väga sarnane teie maaga: puud kasvavad, metsad, mäed, jõed, koopad.
Scabiolus: sellist tsivilisatsiooni nagu siin annab ikkagi otsida. ajad on meil tormilised, nagu ikka provintsides. On sõjad ja on kodusõjad, areneb keel ja areneb rahvas.
Kas olete suuremal või pikemal reisil.
Nii ja naa, oleme õpetlased, igaüks omal alal, õpetlased ikka ju otsivad teadmist ja tarkust taga. Nii ka meie. Aga teie külalislahkust ei plaani me pikalt tarvitatada.
Te olete väga teretulnud jääma nii pikaks kui soovite.
Ma loodan, et te ei pahanda, kui me peame varem lahkuma.
Seda kindlasti mitte. Ma loodan, et te kirjutajad pakuvad teile ulualust ja süüa, et te saaksite oma uurimistööd jätkata. ainus, mida ma vastutasuks soovin, on et te võtaksite osa nendest õhtusöökidest ja räägiksite õhtusöögi ajal oma maast, muusikast, sõjapidamisviisidest.
Zintuhi ütleb kohe: mul on hea meel, et te olete toonud kuningannale kingituse ja osutab Sertoriuse peale – see äärmiselt stiilne ja maitsekalt valmistatud, kahtlemata kunstniku kätetöö – mõõk.
Mursili hüppab püsti ja on õnnelik kingitust üle võttes. Tõmbab mõõga tupest ja kõlab tinnnnn. Ton Tii tõmbab toidu kurku ja räägib kiiresti midagi kuningannale. Maag: nad vaidlevad, kas võtta vastu või mitte. Ton Tii räägib mingitest riskidest.
Scabiolus köhatab hääle puhtaks: ma loodan, et see kingitus on teile vääriline, olete teadlikud sellega kaasnevast ja oskate sellega ümber käia.
Mursili: jah, me oleme teadlikud, see on väga oluline ja nad oskavad seda kingitus hinnata. See on väga ilus metall. Kuidas te seda nimetate? See ei ole raud.
Me nimetame seda raua lapseks.
Raudrelvasid ei ole, Illuyankal on rauast talisman.
Tuleb sisse mees, kuninganna räägib temaga ja teatab, et õhtusöök on lõppenud. Mehel on kroon peas ja neli saatjat kaasas. Hattusiili Tarhuili. Räägib kuningannaga asjalikult. Meie vaatame peekrisse, räägime omavahel vaiksel toonil. Vaatab meid, ütleb: annari – vaimud.
Lähme uuesti alla Walkissara juurde. Meid juhatatakse ühte teise kohta. Walkissara on seal üksinda, seal on hoidla.
(Käigud on kaevatud ja laetud)
Tegemist on kivitahvlite hoidlaga, suur.
Te peate minema Surmaorgu, seal on kõrb. Kõrbes on katakombid, nende täpset asukoht ei tea. Seal on hauad, ühe haua küljest tuleb lahti monteerida üks suur-suur pitsat, ca 50-60 cm läbimõõt.
Kaasa tuleb võtta meislid ja haamrid.
Pitsati peal on pull.
Meil on vaja abi: peame minema ühtedesse mägedesse ühte väiksesse külla, mille nimi on Mihhudi ja otsima sealt üles sellise mehe nagu Neretalli. Tema peaks tundma seda kanti.
Kõrb on 5-6 tundi, küla 2 tundi.
Nad ise ei saa minna, sellepärast, et neil on kokkulepe, et nemad ei lähe. Seda kanti haldab: Tudhaliyas Hattant – Nosferatu. Hattant – tark.
Pitsat on väga vana valitsejatedünastia ühe kuninga pitsat, mis peab asuma teises kohas.
Miks ta seal on?
Alguses paigutati sinna.
Kas me Hattantile võime öelda, et me Walkissara ülesandel siin oleme.
Võime, aga see ei aita, pigem vastupidi.
Kas Hattant Labarnust tunneb?
Tõenäoliselt. Ei tea, kas tema mängu toomine aitab. Tõesti ei tea, ei üht- ega teistpidi.
Miks see Hattusili meid sellise suhtumisega vaatas.
Ta on väga maise olemisega.
Ma vist ei taha teada, kas see, mida me teeme, kuningale ja kuningannale meeldib.
Meeldib.
Kuidas toitlustamine käib? Lähme teeme kapiukse lahti.
Illuyankas viib meid väravate juurde, kui sisse tahame, siis ütleme hetiidi keeles tere tulemast.
Asume küla poole teele.
Walkissara ütles veel seda: ükski kirvest kasutav tsivilisatsioon ei ole veel kunagi kaotanud ühtegi sõda ühelegi kopeshit kasutatavale tsivilisatsioonile.
Jõuame külla: suhteliselt tihedalt paigutatud majade grupp, millel on madal kivimüür ümber. Külaväravad on suletud. Müür on 2.30 kõrge. Valvureid ei paista. Nina ütleb, et valvurid on tornis. Lignus kuulab, kas kostab magamisele iseloomulikku hingamist – on üleval. Jutukõminat ei kosta.
Mungad jäävad nähtamatuks. Meie lähme värava juurde ja ütleme Asula. Scabiolus sosistab maagile: uuri, kus Neretalli elab. Ei pea küsima, aga võib ka. Küsib. Valvurid ütlevad lala – mees, kes räägib palju, aga ei tee midagi. Teevad värava lahti kohe. Läheme sisse. Nähtamatud mungad tulevad järgi.
Neretalli maja on tänavat mööda minnes üheksas maja. Tavaline valge kivimaja, pisut laiali vajunud. Ei ole vampiiri lõhna, aurasid ei ole.
Koputame. Kostab ägisemist. Küsib midagi. Maag ütleb: Neretalli. Kostab mõminat. Maag: Walkissara käest saime telefoninumbri. Oodake. Tuleb natukese aja pärast välja. Tõrvik on käes, paneb maja seina küljes olevasse tõrvikuhoidlasse. Maja ees on pink, pingi peal on väike kast liivaga. Liiv meenutab meile miniatuurset merepõhja.
Scabiolus palub, et Plexinarium tutvustab end ja ütleb, et aitab meil tõlkida. Küsib: miks me üles ajasime, kas päeval ei saanud tulla. Küsime, kas saab meie keelest aru. Enam-vähem saab.
Scabiolus räägib ülesandest tuua ära pulli peaga pitser Surmaoru katakombidest.
Hinda tema teenustel ei ole, aga on tingimus: te peate midagi teadma. ma ei tea, kuidas te selle lahendate. Elas kunagi üks mees, kes oli väga tark, kellel oli palju järgijaid. Prohvet. Need järgijad õppisid tema käest palju tarkusi, kui mõned jüngrid – ta järgijaskond kasvas väga suureks ja nad olid targad ja uhked, teadsid väga palju asju, mida teised ei teadnud. Siis see tark mees võttis vastu väga raske otsuse, talle tundus, et midagi tuleb ette võtta, sest paljud jüngrid olid läinud väga uhkeks ja nad ei järginud enam selle õpetuse valgustavat poolt, algset sisu. Ta võttis kaasa oma jüngrid ja läks nendega ühte kohta maa all ja ta vestles oma jüngritega ja küsis nende käest küsimusi. Need, kes vastasid õigesti, läksid maa peale tagasi, aga need, kes vastasid nii, nagu polnud õige, nendega ta läks järjest sügavamale. Lõpuks jäid ainult need alles, kes ei olnud õpetuse seisukohtadega nõus. Siis ta sulges nad maa all ühte koopasse ja sulges selle koopa pitseriga. Väga ammu. Selle koha kaitseks lasi see mees ehitada kindluse, et keegi nendesse katakombidesse minna ei saaks. Sinna ümber tekkis küla ja kindlus, millest sai usukeskus. Ühel hetkel rünnak ja jäeti maha. Ja ühel hetkel seesama mees ja tema järgijad panid sinna valvama igasuguseid koletisi, kes… Inimesed ei suutnud sellest pitserist jagu saada, aga muud olendid küll. Aga nende muude olendite vastu nad kutsusidki need koletised sinna – lõid need. Ta usub, et osa nendest koletistest on toodud Hattusa linna. Aga need, kes sinna kinni pitserdati, ei olnud mitte kõige rumalamad, vaid kõige vanemad ja targemad jüngritest ja teavad väga palju saladusi ja neid kutsutakse hai hupalladeks. On vähe asju, mida nad ei tea.
Õpetab meid ainult ühel juhul: Walkissara on huvitatud teadmistest, mida hai hupallad valdavad. Hai hupallad on kinni nendes katakombides ja see pitser on linnas mitmes kohas. Ja kui seda pitserit uurida, siis on võimalik see ohutustada. Tingimus: tuleb tektiada olukord, kus Walkissara kasutab pitseri kaitsvaid omadusi linna jaoks, aga ei ürita dešifreerida pitseri nõidust ega ürita vabastada hai hupallasid.
Praegu aasta 640 alates aastast kui kõikide hesiitide isa tuli ja vallutas Kapadookia ning asus hattide valitsejaks.
Scabiolus: kes veel peale hai hupallade ja Walkissara teavad külma tule saladust.
Ei tea. Walkissara on Capadociuse järgija. Capadociuse asukohta ei tea. Tema ei ole Capadociuse järglane. Ta ei ole isegi annari, nagu te isegi näete.
Mida Capadocius tähendab? Selle maa õnnistus ja needus, millel sa seisad.
**
Lignus uurib kukke, saab teada: kukk on kõige kauem kuulunud ühele naisele, kellel on püstised juuksed ja kaheharuline keel, kaks rida hambaid. On vampiir. On väga kaua temale kuulunud. Põhilised emotsioonid, mis sellega seostuvad: sentimaalsus, mälestus surelikkusest. Ja veel emotsioon: kindlustunne, usaldusväärsus. Valmistanud on selle üks noor mees. Idamaiste näojoontega. Pärast valmistamist on olnud väheste käes, ta on olnud ühe tüdruku käes, ühe naise käes, veel ühe lapse käes. Mänguasi on maagiliseks kätte läinud? Näha ei ole, et keegi oleks selle spetsiaalselt maagiliseks teinud. Põhiline emotsioonid: kindlustunne, usaldusväärsus.
Hakkab uurima sirpi: näeb, kuidas beebid kasvavad peenra peal ja keegi rapib, nii et päid lendab. Teine pilt: üks suur pea kahemeetrine laiade õlgadega mees, sepp, taob seda. Sepal on lillakassinine nahk, kindlasti pole inimene, silmad põlevad peas, pikad kõrvad, juuste asemel on justkui tardunud leegid. Taob ja taob ja siis torkab elus inimese sisikonna sisse. Järgmine pilt: öö, sosinad, kihvad, keegi tuleb mööda teed, sammud, varitsus, rünnak, verd lendab, vampiirid. Kindlasti ei ole kapadooklased, nosferatud. Normaalse väljanägemisega vampiirid. Järgmine pilt: Clavia Julia Quintori käes. Põnevil nägu. Lastega pilt: roosa, punakas valgus.
Võtab kaelaehte. Kõige kauem on olnud seotud mehega, kes on inimene, kes on kiilakas, pronksikarva nahaga. See mees kuidagi kasutab seda kaelaehet, see talle tohutult meeldib. Alguses on väga lihtsates riiates, hiljem on nägu obsessiivne, on rikka inimese riietes, seisab kõrgel terrasil. Emotsioonid: kahjurõõm, kättemaks, eneseõigustus. Hilisemalt: õigus. Tunneb, et tal on õigus. Keegi on selle abil võimule pääsenud. Järgmine on üks teine mees: Väike-Aasia või Kreeka päritolu. Sarnased pildid. Kolmas: rooma või kreeka vampiir. Tema kaelas sama asi. Kõigi juures mingil hetkel mingi kahetsuse emotsioon. Seda pole sepistatud. Või on ära kustutatud.
Võtab hea vaimu kirjarull: kirja paneb selle üks mees, täiesti tavaliselt riides. Kreekapäraselt. Emotsioon on hoolitsus, mure, töökus. Järgmisena ühe teise mehe käes ja siis ühe vampiiri käes. See on üks praegu torporis olev vampiir, kes kunagi töötas Cultus Auguris Veronas.
Hieroglüüfidega rull: seda kirjutab üks muumialaadne olend. Kapadooklane. Emotsioonid: raev, meeleheide, lootus, kahjurõõm. Järgmisena on ühe teise vampiiri käes, kes on kahvatu nahaga, kes loeb. Emotsioonid: põnevus, ekstaas, mõni aeg hiljem: kahjutunne, pahameel, kättemaksuhimu. Näeb paljusid vampiire, 6-7 tükki. Mõned uurivad põnevusega, pole ekstaasi, neil, kel on ekstaas, on pärast pahameel, kahjutunne. Vaimustus, teadmine, enesega rahulolu. Ühel korral on olukord, kus on ekstaas ja siis tunduvalt hiljem on veel üllatus – aga kahjutunnet ei järgne. Julius, Gangrel või Mekhet. Mees, kes on päritolult semiit või aramealane või assüürlane ja tema ümbrus on liivakivine.
Selle pitseri äratassimine ei vabasta ühtegi hai hupallat, selle uurimine võimaldab aga aru saada, kuidas neid vabastada. Walkissara võib seda kasutada linna kaitseks või uurida palju ta tahab, aga ta ei tohi neid välja lasta.
Kui lubadus murdub, siis meie vereliinid hävivad saja aasta jooksul.Kui me lubame seda, siis ta räägib. Igaüks jätab kolm tilka verd karbikese sisse, kus tal on liiv.

19.07.2012
Mees: kirst asub katakombides, see on nelinurkne, kivist, meil tuleb võtta kaasa selle jalgadepoolne otsaplokk, suurusega 1 x 1 m, ca 15 m paks.
Katakombides on mitu hauda, aga kui te teate õiget templit, siis te leiate selle üles.
Varemed ise paiknevad kõrbes, neid on raske leida. Meenutab lehtrit, kus on palju naturaalset klaasi liiva sees. Lehtri läbimõõt ca 100 m, on kalju ääres: kalju, liiv, varemed. Kraatri juures võime kõigepealt kohata Hattanti. Ta on hauavalvur ja tema valvab, et neid haudasid ei segataks. Temaga võib meil tulla probleeme, sest ilmselgelt ei soovi ta, et me sinna läheks. Lisaks oleks meil vaja tema asemele keegi jätta. Peame seda teadma, sest seal on innara pahhurid – kaitsvad tulevaimud – ja neid on vaja toita. Hattant on nagu talitaja. kogub verd endasse ja annab neile. Ei tea, kuidas see käib, aga teab, et kui hattant sinna läks, siis ta ka ei teadnud. Vastus on hauakambri seintel.
Ei ole päris kindel, aga arvab, et neid annari pahhureid tuli ikkagi võtab kuidagi. Kardavad tuld nagu meiegi. Ise on tulevaimud. Hauakambrites sees on veel tulevaime ja kindlasti on igal hauakambril vähemalt üks valvur, aga tavaliselt rohkem. Ei tea, mis kujul on, aga kindlasti on seotud surmaga. Spetsiaalselt valvuriteks pandud, ei ole otseselt seotud vaimumaailmaga. Ei kirjuta meile ette, aga soovitab haukambrite valvureid mitte tappa – kui me oleme piisavalt kõvad – neid, kes sinna soovivad minna, on palju, sest hauakambrite seintele on kirjutatud ka palju müstilisi tekste. Hattusiili I, kes on sinna maetud, on ikkagi õpetlane, erinevalt Labarnus Vallutajast – hetiitide dünastia rajaja.
Labarnuse motiivid on meile segased, aga ta ei tundu meile mahhineerijana.
Mees aitab meid sellepärast, et meie kõigi motiivid rajanevad veendumusel, et midagi saab paremaks teha. Just eriti sellepärast, et paljuski on see veendumus rajatud puhtale usule ega millelegi käegakatsutavale või isegi mitte tõenäolisele.
Täname. Suundume linna tagasi. 2 tunni tee, 2 tundi päikesetõusuni. Arutame kogu tee.
Scabiolus küsib maagi käest: kui sa näed maagilist asja, kas sa saad sealt seest maagia ära kustutada.
Põhimõtteliselt on võimalik, aga lihtsalt on vale. Küll saab seda voogu mõneks ajaks muuta. Mõneks päevaks, võib-olla nädalaks.
Lignus: kui palju maag tulevärki suudab korraldada.
Ei ole püromees. Aeg, surm, aru ja algmaagiat (prime – algne maagiline jõud, mis hoiab kõike koos, asja olemuslik mõte, kui võtad tooli seest prime välja, siis tooli seest tooli idee kaob).
Kas kohalikud maagid tema hinnangul on kõvad. Jah. Ton Tii on väga kõva. Assuwant ja Illuyankas on normaalsed, natuke nõrgemad kui tema.
Scabioluse ettepanek: läheme õhtusöögile, räägime oma ajaloost ja laseme rääkida hetiitide riigist. Saame parema kontakti.
Pertus Plexinarium läheb küsima.
Lignus: millise tähendusega on pulli pea, päike otsa ees. (Pulli pea oli ka kindluse kohal oleval piktogrammil. Ümber oli palju teisi ka).
Silva: Labarnuse elu, surm ja pagendamine.
Sertorius: kes veel võib õpetab külma tuld? Kas Ton Tii tahab tulla kaasa?
Scabiolus: kas Ton Tii tunneb Eduard Kellit ja kas teda on siin nähtud. Kontrollida reaktsiooni.
Plexinarium räägib, et Kelli tunneb hästi ruumi ja aja maagia, samuti spirit maagia, lisaks kahtlustab, et teel on valgustumisele.
Jõuame kohale, läheme magama, ärkame üles. Võtame kapist verd.
Lähme kokkulepitud kohta. Kohtume Plexinariumiga. On natuke väsinud, aga jätkuvalt reibas.
Pulli pea on Hattusiili I märk, Muwatalli vapi peal on ta keskel, ei ole väga suur. Pulli pea tähistab ka kuninglikku põlvnemist. Selle võttis kasutusele Hattusiili I. Hattusiili tähendab üks hattide seast. Pull oli uus sümbol. Ja pull oli valge.
Labarnus tuli põhjast suurte vägedega ja alistas terve hattide maa. Tema riigi piiriks kolmest küljest oli meri. Idas oli maa piiriks jõgi: Eufrat. Ümbritses maa veega. Oli väga julm kuningas. Linnad, mis talle ei alistunud, tegi maatasa. Hatid oli tark rahvas ja ainult kaks linna hävitas. Oli julm, ambitsioonikas, temaga tuli kaasa terve nesiitide rahvas, kes asusid hattide maad valitsema. Ta suri loomulikku surma, ta poeg austas teda väga. Labarnuse matmispaik ei ole teada. Hattusili päritolu on kahetine: osad ütlevad, et oli poeg, osad, et Labarnuse ema vennapoeg (onupoeg). Osad ütlevad ka, et Labarnus ise oli hoopis Hattusiili I. Seda kõike rääkis Illuyankas. Segane lugu on Labarnusega.
Ton Tii ei ole absoluutselt huvitatud meiega kuhugi tulemisest. Külmast tulest ei tea midagi. Kellit teab. Nägemise kohta sai segase vastuse.
Lignuse tüdrukud nõuavad kokkusaamist. Vitaet. Täna ei saa, homme saab. Täna on ekskursioon. Veel probleem: kas saaks päeval tegutseda ja öösel magada.
Lignus organiseerib kitsesid kaasa, ei õnnestu.

Katakombid
Lähme. Kaasa tulevad: maag, tüdrukud, neil on võileivad, vein ja tõrvikud. Kuus munka (kaks õpivad kuskil).
Asume teele. Tüdrukud on kahe tunni pärast väsinud. Scbiolus võtab kaenlasse. Varsti tahavad ise kõndida: sisikond läheb tagurpidi, üks oksendab.
Jõuame orgu. Ühel hetkel lõppeb äkki kalju ära ja hakkab liiv – hästi peen, paks ja pehme. Tuhkjas.
Ühel saame häälekajast aru, et oleme lehtri servas. Lehtri läbimõõt ikkagi üle 100 m ja korraga on kivimoodustised liiva sees. Müüride või majade jäänused. Piirjooni ei ole võimalik tuvastada. Osade peal üksikud hieroglüüfide jäljed. Läheme allapoole.
Kui läheme allapoole, siis möödume ühest suurest koerakujust. Koer lamab nagu sfinks, aga on koera pea ja koerakehaga.
Kõik uurivad, Lignus uurib aurat: kuldne, ereroheline, purpur, kõik leegitseb, värvid on nõrgad murtud toonid. Aura on nõrk: domineeritud või kontrollitud, spiritual, kinnismõtte küüsis, agressiivne.
Läheme alla ja näeme, et all on ehitusi rohkem, müürid on kõrgemad, klaasipilde on hästi palju maas.
Teisel nõlval on samuti koer, kolmandal nõlval seisab 3 m kõrgune kivist mees.
Sertorius vaatab neljanda seina aurat: ei paista midagi.
Hakkame otsima kuninga hauakambrit. Lignus paneb lõhnameele peale. Leiab kopituse lõhna, koer kinnitab. Jõuame ühe sissepääsuni maa sees. Ukse küljes on kullast kett, mille küljes on kullast rõngas, kullast rõnga küljes on kullast kolme peaga koer.
Sertorius uurib koera aurat: leegitseb, aura samasugune nagu kahel koeral ja mehel üleval. Piktogrammid. Maag: hetiidi märgid, võib järeldada, et tegu kuninga hauakambriga.
Läheme lähedale, koer muutub elusaks. Kõik kuus silma lähevad põlema, ütleb: Pahhur sansi, lelania. Pahhur sansi – püha tuli, lelania – raevu minema. Daiasia sulla. Daiasilas – varas. Sulla – lüüakse maha.
Vaatab nende poole, kellel on obfuscate alla kolme. Hakkab haukuma: 1 vasakule, 1 paremale, 1 otse. Lisaks kuuleme mäe otsast kolinat – kolmest kohast. Kaks koera ja mees.
1. voor
Lignus palub tüdrukutel kivi taha varjuda. Paneb Celerity peale, virutab koerale gladiusega.
Scabiolus hõikleb, et maag süütaks meie tõrvikud.
Lignus ründab koera, 3 pihta. Aga gladius ei löö läbi. Mingitki pragu ei jää.
Sertorius võtab mõõga, püüab korra lüüa. 2 pihta. Ei löö nahast läbi: paks nahk on.
Silva lööb küüntega kivist läbi nii et kivipudi lendab ja sealt voolab välja verd ja punast tossu. Silva saab eest ära.
Koer kahe peaga haugub ja ühega hammustab Silvat: 3 lethal.
Minu koer hammustab mind. Ei saa pihta. Koer haugub ja minu koer haugub vastu.
Scabiolus lööb koera, 7 pihta.
Käib hele plaks ja relval on sees kaks hästi suurt pragu, risti teraga. Kui veel kõvasti lööb, läheb tükkideks.
Koera kivil on kriips peal.
Koera taga seisab üks humanoidne kuju. Küürus, lühikest kasvu. Nägu on natuke lagunenud. Haiseb jubedalt. Sisistab meile: hapuvai. Taiasilas hulla. Huek Walkissara. Maag: veresauna ekspert. Nosferatu võtab välja pika varrega pronksist sõjakirve.
Maag paneb põlema Scabioluse ja enda tõrviku.
L&S ei mahu lööma. Lähevad teiste koerte ja mehega võitlema.
2. voor
Lignus pressib end Nosferatu juurde ja lööb teda oma gladiusega. 4 pihta.
Sertorius põikleb.
Silva lööb küüntega koera. 5 pihta. Tuleb verd ja punast auru.
Silva koer hammustab Silvat.
Kerberos ravib haavasid. Hammustab Silvat. 5 pihta.
Scabiolus hüppab üle koera ja vehib mõõgaga Nosferatu nina all.
Hattant lööb Lignust. Ja kõik löödud haavad kasvavad kinni.
Maag paneb veel tõrvikuid põlema. Sertoriusel on üks, veel ühe paneb põlema.
Tagant kostab relvatärinat.
3. voor
Lignus lööb Nosferatut, 3 pihta.
Sertorius põikleb.
Silva lööb koera pihta, 2 pihta.
Silva koer hammustab, ei saa pihta.
Kerberos hammustab maagi. Maag karjub, natuke nagu võbeleb. Kõik haavad kasvavad kinni.
Scabiolus üritab kopeshiga Nosferatul kirvest käest ära lüüa. Lööb käest ära. Kirves lendab viie meetri kaugusele. Hüüab Sertoriusele: võta üles.
Hattant võttis Scabioluse haardesse.
Maag hüppab maja katusele. Pigem nagu maandub.
Tagant kostab relvatärinat.
4. voor
Lignus jookseb Nosferatu selja tagant keldrisse. Käik läheb alla, kuna liigub väga kiirest, jõuab 20-meetri pikkuse käigu lõppu, kust viivad alla kitsad järsud astmed. Trepp on 10 m, jõuab 2/3 trepi peale.
Sertorius võtab kirve maast üles.
Silva lööb kerberost, 3 pihta.
Kerberos teeb end täiesti terveks, Silva koer hammustab Silvat, ei saa pihta.
Kerberos ründab Silvat.
Scabiolus viskleb kaenlas.
Hattant üritab hambaid kaela lüüa. Ühe hamba saab kaela, kaotab 1 vitae.
Maag mahhineerib ja paksust õhust tuleb helendav mannapuder, mida pritsib Nosferatule pihta ja jätab põletavad laigud.
Tagant kostab täristamist.
Lignus ravib ühe kriimustuse ära ja läheb lõhna järgi muumiate poole. Kukub šahti, aga saab käte ja jalgadega šahti seinast kinni. Alla kukub ca 20 meetrit. Auk on terve käigu laiune. Hoiab ennast seal. Karjub appi. Kuuleb väga lähedalt häält, mis ütleb: Taiasilas hulla.
Sertorius võtab kirve ja lööb kogu jõust koera. Kirves nüristub, koerale ei juhtu midagi.
Silva lööb Hattanti, 4 pihta.
Kerberos hammustab Sertoriust, 1 pihta.