320 AD, 13.aprill, poolkuu, kell on pool kuus hommikul
Otsustame laibad ära viia.
Tr tahab tahab Margareti ette luurele saata – et õhk puhas oleks.
Robinus proovib träkkida seda võõrast, kes papüüruse varastas. Lõpuks leiab jälje.
Ümberotsustamine.
Proovime aru saada, kuhu võõras suundus – kas Veroonasse või Milanosse.
Terve kari träkib. Kõik leiavad jälje üles.
Ja träkime 10 raundi järjest.
Alfa viskab intelligentsitseki – jäljed viivad kuruni, kust jõuab Garda järveni.
Aga otsitakse ju tema ööbimiskohta.
Jälitatakse edasi.
Leitakse ööbimispaik natukene Pinsolarumist lõunas. Koobas.
Jätame meelde, kus on.
Kas lähme laipadele jälgi.
Alles on ainult G hobune. Aga sellel on ader taga, vist ei käi ära.
Aga võime ka laibad kaenlasse võtta.
Arutelu:
Sellest orust, kus oleme, vasakul on mäed. Selle taga läheb risti ida-lääne suunaline org. Ulatub kaugele-kaugele.
Ja teisel pool mäeahelik.
Trento oru ehk ida poole on mäed madalamad.
Lääne poole ja põhja poole lähevad mäed kõrgemaks.
Umbes poolel teel siit Cardasse on vana tee lõunasse, mis läheb Presciasse.
Alfa kratsib kukalt ja teatab: võtame jälje üles ja õhtuks me teame, kas ta läheb Milaanosse või Verona.
Margaret võtab jälje üles ja läheb sirgelt mööda jälge. Teised tema sabas.
Vampiir läks lõunasse ehk Milanosse – järeldame.
Robinus taob viimase jälje juurde toki maasse.
Kell on 11.
Jõuame õhtupoolikuks tagasi laipade juurde.
Võtame laibad õlale, Robinus võtab kaks.
Teeme tähelepaneku, et laipade vedamiseks tuleb kaasas kanda kartulikotte.
Jõudsime koju, aida juurde.
Ait avatud, oleme sees.
Kusonagi: see on väga imelik ruum, mulle üldse ei meeldi siin. Siin lõhnab… mitte otseselt lumekuninganna järgi, aga siin on selle teise poolsuse lõhna. Ja see on väga ohtlik.
Tr: siia on värav ehitatud?
Kusonagi: seda ma ei tea. See on nagu lume lõhn toas, kus uks on kaua lahti olnud ja lund on tuppa tuisanud.
Otsustame igaks juhuks laibad Karukoopasse viia.
See teispoolsus, kus Kusonagi käis, mediteeris vahepeal, siis selle kohta öeldi: Superreaalsus. Ja arvab, et superreaalsus olla sama koht, kus käis lumekuninganna juures.
Robinus uurib, kas midagi on muutunud.
Kusonagi näitab. et osad asjad on lumekuninganna juurest. Ikka need, mis on ilusamad ja kallimad.
Robinus tuvastab, et midagi ei ole muutunud.
Kusonagi: meie majapidajanna on ikka meie maailma olend, ei ole lumekuninganna olend. Võib seal kandis liikuda, aga ei ole tolle maailma olend.
Lõhn, mis osades asjades, on superreaalse maailma lõhn.
Kummalt poolt maha raiutud pead.
Superreaalsest maailmast.
Need pead on natuke nagu sütikuga pommid: keegi võib neid otsida. Superreaalses maailmas on nii: kas omad kedagi või kuulud kellelegi. Kui nad kuulusid kellelegi, siis see keegi võib neid otsida.
Superreaalne ei ole päris maailm. On kuulnud lugusid… Kujuta ette maailma, kus gravitatsioon töötab ainult tööpäeviti. Kõik sõltub selle maailma valdja suvast. Mis tahes maine valitseja on ikkagi põhimõtteliselt ülikõva täidesaatva puudega võrreldes suvalise superreaalse maailma valitsejaga. Ta ikkagi valitseb kogu maailma sõna otseses mõttes, mitte vaid osa elanike tahet. Et lumekuninganna maailmas sadas kogu aeg lumi, oli tema tahe.
Kusonagi ei taha, et sellised olendid siia tuleksid. Äkki nad mõtlevad, et see org on liiga lai ja teevad selle 5 km kitsamaks. See on väga ohtlik.
Superreaalsus on reaalsus, millest tavaline reaalsus teeb tõmmiseid, et olemas olla.
Robinus: kutsume maagi siia ja paneme selle urka kinni.
Kusonagi: ei tea, aga olen kindel, et alfal on hea lahendus.
Guddag: ene rabe lasi selle siia ehitada.
Trebonius: kas meie Azura on siin käinud.
Azurat üldse ei sega.
Kusonagi ei saa aru, kas palgivahed on topitud superreaalsusest pärinevate juustega.
Meile tuleb meelde, et me oleme sellist maja näinud – mees, kes ei tee midagi.
Antonia püüab aru saada, mis efekt on verre kastetud juustel.
Rita päevikutes on kirjas: Meie maailmal on palju peegeldusi. Algpeegeldus või ürgpeegeldus on varjude maailm. Enne vaheseina ei olnud peegeldust, Pangea ajal oli üks. Siis tuli sein vahele ja muutus peegelduseks. Sügavamad varjudemaailma sopid muutusid omaette maailmaks ja kuna ta oli peegeldus, siis ta suutis anda iseendast kõverpeegelpilte ja varjude maailma sees on olemas väiksemaid maailmu. ja väga sügaval varjude maailmas ongi nö varjusügavik. See on sama suur hoomamatu maailm nagu varjumaailm. Mida lähemal loorile, seda sarnasem meie maailmale, mida kaugemal, seda rohkem teistsuguseid kohti. Varjusügavik on veel täitsa teine dimensioon. arvatakse, et sügava varju taga on kuristik, mis on süsimust ja pime ning arvatakse, et seal taga ei ole enam midagi, kuid see ei ole tõsi. Sügavik ehk kuristik eraldab tavaliselt kahte kallast ja selle kuristiku teisel kaldal – ja neid kaldaid on palju – on superreaalsus.
See on väga ilus. Ja seal on mitu superreaalsust.
Superreaalsust iseloomustavad:
on paljudes aspektides tõelisem ja rohkem päris kui pärisreaalsus
iga superreaalsust iseloomustab selline asi, et seal on väidetavalt üks võlutorn (maagide jura). See võlutorn on nagu värav üle kõikide kuristike ja sügavike siia tavalisse maailma. Maagid arvavad, et kuristikust saab otse ka meie maailma. Libahuntide arvamus seda ei kinnita. Rita päeviku sissekandest ei selgu, kuidas on sügavikuga see koht, kuhu tinteos kadus.
Superreaalsus on mingis mõttes meie maailmast üle, sest ta on natuke sarnane pangea eelse maailmaga. Inimesed satuvad superreaalsusesse kolmel moel:
1) saab minna, kui on väga vaja. See on väga keeruline, võib välistada;
2) satuvad need inimesed, kellel on võluvõimed, ise oskavad minna;
3) vähemalt ühte neist viiakse inimesi ka vägisi. Viivad superreaalsuse asukad, kes tulevad siia maailma ja viivad kaasa. See on aja ja saatuse superreaalsus. Superreaalsust, kuhu inimesi viiakse, nimetatakse Arkaadiaks.
Rita kirjutab sellest, sest vaidlevad kreosotusega kahe teema üle: 1) kas sellest maailmast libahunt saab otse superreaalsusesse; 2) kas imelikud olendid siin maailmas on sealt pärit või tolle maailma olendite mõju all. Lumekuningannast otse ei räägi.
Palve: Jaanus joonistab skeemi, kuidas need maailmad Rita arvates omavahel suhestuvad.
Meie maailm, varju maailm, sügav varju maailm, kuristik, mille sees või mille taga – sõltuvalt sellest, kuidas lähed – on erinevad superreaalsused.
Kokkuvõte: tulime aidast välja, viisime laibad Karukoopasse ja hakkasime Rita päevikut lugema.
