17. aprill 320 AD, kibuskuu, kell on viis
Lähme lihuniku juurde tiigri asjus läbi rääkima. Sergio Tazzini.
Sisse lähevad Trebonius, Robinus, Antonia. Teised jäävad tänavale.
Trebonius uurib, kas äri on lahti. Kaks meest on poes ja ütlevad, et uusi tellimusi saab anda homme kui müügiesindaja kohal on.
Tr uurib, kas kiskjaid ka liigub. Ikka liigub. Meilt saab parimat.
Tulge homme kell kaheksa, öeldakse.
Lähme edasi Pliskuse juurde, aga seal on kõik kinni. Tema pood asub äripiirkonnas, kõik ärid suletud. Rahvas liigub kodude suunas. Pliskuse seinale on keegi kirjutanud: Pliskus on türbel.
Pimedaks on läinud.
Lähme laiba järele. Guddag, Margaret ja Antonia tunnevad, et meid jälgitakse. Guddag näeb üht imelikku varju. Antonia vaatab teisele poole. Teispoolsus on paksult vaime täis.
Igatsorti emotsioonide jm vaime.
Kusonagi ütleb, et linnas on väga paha teisele poole minna. Kui looduses vaimud teavad, mis on urathad, siis linnavaimud ei karda urathasid, on iseteadlikud, ülbed jne. Linnas on endakehtestamine tunduvalt keerulisem.
Tr uurib, kus on kanalisatsioon. Peatub sellise augu juures ja vaatab läbi, teisele poole.
Palju vaime. Tr tunnetab, et gauntlet on siin väga paks.
M läheb pimedasse ukseorva, varjub, muutub daluks ja nuusutab. Tunneb vampiiri lõhna, aga ei ole tuttava vampiiri lõhn. Ütleb Treboniusele.
Lähme edasi. Saame Mariuse laiba kätte. Viime kohale.
Teel peatab meid patrull. Uurib, mis teeme, kus peatume.
Trebonius ütleb, et läheme Via Romanumile ja peatume ka seal.
Tr uurib patrullilt, kas tänavatel rahulik.
Patrull ütleb, et mõnus ja rahulik. Tuleb Treboniusele lähemale.
Ütleb, et parem kui me ööseks ikka sisse läheksime. Tänavad ei ole ohutud. Soovib kena õhtut. Kui on kaugemale jõudnud hüüab viimane, et vaadake oma taskud läbi, linnas on palju vargaid. Vaatame, kõik on alles, Treboniusel on isegi midagi üle –
üks kokkurullitud pärgament, kuhu on kirjutatud:
Kõrgesti austatud, imetletud ja kardetud urathad, vaimude maailma valitsejad, surelike maailma türannid, elusate ja surnute hirm.Surnute maailm on ühtaegu nii põnev kui ka ohtlik. Paistab, et osa sellest kannate te endaga isegi kaasas. Võimalusel soovitan teil mitte oma saagist kergekäeliselt loobuda, sest ilma vastava dokumendita on see teile ainult ohuks. Et asi ametlikuks muuta, tulge palun südaöösel Milano egiptlaste surnuaiale nutva ingli marmorkuju juurde.
Teie sõber
Guddag läheb pimedasse kangi alla ja nuusutab kirjarulli. Vampiiri lõhna ei ole. Tunda on inimese lõhna, keskealise mehe lõhna, vaha, tolm. Mehel on vähk – kops v hingamisteed.
Samal ajal parandab Antonia Margareti kärisenud kleidiselja ära.
Trebonius uurib Kusonagilt, kui lihtne on tal siin linnas läbi gauntleti minna. Kusonagi ütleb, et pimedas ja nt surnuaial on võimalik, aga raske. Varsti on Kusonagil essentsi vaja.
Otsustame Egiptuse surnuaia lähistele puhkama minna. Margaret uurib ühelt inimeselt järele, kuhu minna. Näidatakse künkaid. Vasakpoolse künka idanõlval. Nii umbes veerand tunni tee.
Hiilime Egiptuse surnuaeda. Otsime vaikse nurgakese ja magame. Antonia ja Kusonagi jäävad valvesse. Käsk pool kümme äratada Margaret ja Robinus.
A ja K näevad oma valvekorra ajal ainult kaht inimest. Teisel pool on vaime. Leinavaimukesed, kaotusvaluvaime, mõrvavaime – kõik väikesed. Siin elab veel nii töövaime, kaevamise ja koristamise vaime. Kõik tundub normaalne.
Jõuab kätte teiste valvekord. Margaret ja Robinus. Kui nad on umbes paar tundi valvanud, märkavad nad liikumist mööda surnuaia peateed. Robinus äratab teised. Kaugelt näeme inimesi, kellel on tõrvikud. Soomustatud. Sõdurid. Liiguvad rahulikult, ajavad vaikselt juttu. Neid on neli. Tulevad meist mööda. Näeme kilpe, odasid, peas kiivrid, näokatted alla lastud. Nelja välgunoolega kilbid. Mustad kilbid, valged nooled, keskel must täpp.
Guddag hundistub ja nuusutab kolmega. Need kõik kindlasti vampiirid. Oleme tasa. Sõdurid lähevad ära.
Meie lähme kuju juurde. Tr ütleb Kusokale, et kui mingi jama on, tõmbad ennast laibaga läbi. Täpselt keskööl hiilime väga vaikselt kujule ligi. Täpselt südaööl paneb üks küürus mees v naine kuju taga küünla põlema. Võtab küünla kätte ja pöördub meie poole. See on täitsa tavaline mees. Veidi ehmunud moega. Saame aru, et mehega on kõik korras.
Mees teretab meid. Tema nimi on Lacius. Ta on siin selle pärast, et ta usub, et me saame üksteisele kasulikud olla.
R küsib, kas ta ise usub v on kellegi saadik.
Mõlemat.
L usub, et me otsime ühte kirjarulli. Ta arvab, et ta teab, kus see on. Ta teab ka seda, et vabatahtlikult seda kirjarulli meile mitte keegi ei loovuta. Ta arvab siiski, et meil on see võimalik üsna lihtsalt kätte saada. Kirja järgi ei ole mõtet öösel minna, sest see lõpeb meie jaoks väga halvasti. Tuleb minna päeval.
L: Te ilmselt teate, et on olemas sellised ööolendid, kes imevad inimeste verd. See kiri, mida te otsite, on ühe sellise olendi käes, konkreetsemalt on see tal kogu aeg taskus. Ma tean, kus see mees magab. Teil on vaja aadressile, mis ma teile ütlen, kohale minna ja see konkreetne vampiir hävitada.
R küsib, mis ta nimi on.
L: See pole oluline, te ei taha seda teada.
TR: Mida sina selle eest tahad?
L: Ei midagi, jääte mulle teene võlgu.
TR: Sa paistad olevat asjadega kursis. Meil oleks vaja head sotti mõne eksootiliste loomadega kaubitsejaga.
L: Kahjuks ma ei tunne ühtegi.
TR: Kas see vereimeja tüüp on Julius?
üritab samal ajal jälgia L ilmeid
L: Kas oleks vahet?
Tr näeb, et L on küsimusest üllatunud, aga vastus ei ütle midagi.
TR: Ei.
L: Uskuge, mida vähem te teate, seda parem teile.
TR: Kus kohas see on.
L: Siit läänepoolse mäe otsas, üks suur kinnistu. Aadress on Via Legera 2. Aed kinnistu ümber, helekollase krohviga kaetud kivist aiapostid, mille vahel on hekk. Valvavad mustad egiptuse valvekoerad – 2-3, pigem 2. Suletud territoorium, sinna tavaliselt keegi ei lähe. Kolm v neli hoone, millest üks on suurem elumaja. Elumajas ühes sopis on raamatukogu, üks riiul käib salauksena eest ära, see viib alla krüpti. Krüptis on pesad, ülevalt teisest reast vasakult kolmanda pesa. Ta ärakab ilmselt üles kui ta välja tõmmata. Juhul kui läheb temaga tapluseks, siis kasutage tuld. Tuli aitab paremini kui teras.
TR: Palju seal valvureid on?
L: Pool tosinat umbes.
TR: Kodanikud v orjad?
L: Orjad.
Robinus: Kuidas ta välja näeb?
L: 40ndates kiilaneva peaga, tumedate justega mees. Umbes 1,6m pikk, jässaka kehaga. Kulmud peaaegu kokku kasvanud.
L loodab, et me ei pea temaga võitlema.
TR: Väga hea, suur tänu. Pärast hindame, kui palju sa meile võlgu oled.
L: Homme öösel ta võibolla juba teab, et te siin olete ja siis hakkab ta teid jahtima. Täna öösel ta teist veel ei tea, seda võin ma lubada.
L läheb kivi taha kustutas küünla.
Kui läheme vaatama, siis me teda kivi taga enam ei näe.
Peame plaani. Jääme ööseks surnuaeda.
Hommikul esimese asjana hangime tiigri. Tiiger aitab meid ka koeri vaigistada, kes vastase territooriumi valvavad.
Mis teeme orjadega?
Kui me vampiiri põlema paneme võib kirjarull ka ära põleda.
Kui me sisse läheme, siis Robinus paneb meile peale kambavaimu.