AD 320, 22. aprill, kell on 2 päeval, kuu loomine.
Ärkame selle peale, et padi on märg. Tiigergi on ärevuses ja käib edasi-tagasi. Pissib põrandale suure loigu. Alfa laseb tiigril selle ära lakkuda. Läheb ja kasvatab tiigrit. Viib tiigri välja kusepuu juurde. Margaret läheb kööki nuusima, üritab maksa näpata, aga Enerabe võtab ta vahele.
Peagi hüüab Enerabe kõiki sööma.
Eelroaks on kahe kitse maksad, siis tulevad lihad. Koivad, koodid…kael jne. Kõikse väiksema praadimisastmega tehtud. Tiiger paneb taldrikult kahe suupoolega käpad laua peal.
Hakkame Rita päevikuid lugema. Guddag loeb. Otsib Kuldse Hunai kohta. Leiab.
Kuldne Hunai on selline vaim, kelle keha on ühtlasi ka tema nägu. Ta ongi nägu. Umbes 80cm läbimõõdus. Puu moodi. All on juured, nendega kõnnib. Tema suust tilgub kuldset sätendavat nestet e. mett. Tal on mesilastest tehtud 4 kätt. Need sirutuvad tohutu pikalt välja ja nii hangib ta mett. Tema ümber on palju mesilasi, need moodustavad nagu soengu. Ta on rõõmsa näoga vaim. Tüvi on veidi taru moodi. Nagu puutüvest tehtud mesilastaru. Tegemist on kõige ehtsamate mesilastega. Kuigi Rita päevikus ei ole kuigi palju pilte, on need, mis seal leiduvad, väga detailselt välja joonistatud. Rita on kirjutanud, et KH rändab ringi varjumaailma igavestel väljadel ja korjab vaimulillede/lillevaimude nektarit, millest teeb vaimumett. Selle tõttu on ta nii hinnatud kui ka jahitud, mistõttu on Hunai nii ettevaatlik kui ka võimas. KH on üks dolomiidivarjude (meie varjumaailma kant) haruldasemaid, omapärasemaid ja jahitumaid vaime.
Arutame, kuidas teda peibutada.
Robinusel tekkis idee teised poed kinni panna niikauaks kui endal pole/ või siis et on. Vikatimees või lambad on hea rohi. Või siis mägikitsed.
Hankida tarud – iga karu kohta üks ja mängukarule üks.
Leida hõrgud meetaimed.
Guddag pakub, et tantsime. Treboniuse lisand – võtame pudelitest vähendamise joogi ja läheme tarudesse tantsima. Ja siis muudame ennast gauruks 😀 ja läheme neile kallale. Mõtle kui sehv see oleks.
Treboniuse geniaalsus on õitsele löönud – mõelge, mis siis juhtuks, kui me joodaksime mesilastele oma suurendavat jooki.
Tekitame külas huvi mesinduse vastu.
Vahemärkus: klassijuhatajale meeldib see mõte, sest vaat kui palju orje niiviisi saame. Tekib poleemika – kes ikkagi on ori. Kas mesilased oleksid meie orjad? Kuidas teha nii, et nad on meie orjad? Kuidas tekitada neile sundus? Trebonius arvab, et äkist võiksime ise hakata mesilaste orjadeks…
AGA
Mesindusega tegelemine võtab aastaid ja sellega me tegelikult oma probleemi ei lahenda.
Järgmisi mõtteid: lillefestival FlowerPower. Saaks inimtekkelisi metafüüsilisi lilli. Ainult, et meie külakest ähvardab sel juhul Woodstocki saatus. 😛
Aga võibolla peaks hoopis külla kutsuma ÜHE moosekandi, kes laulaks lillelaule ja loeks lilleluuletusi külarahvale. Õpetaks neilegi.
Samas tuleb Treboniusele MÕTE. Tundub, et me peame kiiresti Veronasse minema. Juliused üles otsima jne… Ja Veronast tuleb kaasa võtta kõik moosekandid ja meie külasse hipilaagrisse kutsuda.
Jõuame selle juurde, et enne kui kusagile rännata, tuleks siiski kohapeal infot koguda, locused üle vaadata jne…
Tekkis küsimus, et kelle oma on see maa.
See maa kuulub Tridentumis asuvale asevalitsejale ehk Rooma riigile. Tridentum on Rooma provints. Maa on küla kasutuses. Makse makstakse tribuunile – Tridentumi tribuunile. Makse pole kogutud viimased kaks aastat. Maksukogujad käisid vanasti ikka sügisel.
Vaimud saavad libahuntide territooriumist teada katse-eksitus-meetodil.
Hommikusöögi ja arutelu ajal kuuleme pasunahüüdeid. Näeme Pinsolarumi suunalt tõusmas tolmupilve. See on rooma kergeratsaväe signaal „traavime“.
Kusonagi ütleb, et tema võib teha mida iganes. Külast hakkab tulema valget suitsu.
