AD 320, 23. aprill kell on pool kolm hommikul, poolkuu, kahaneb.
Mõtleme ülesandeid oma noorkotkastele.
Bone Shadow Cato ja Blood Talon Guineveri ülesanne: lähevad koos teisele poole, leiavad vaimu, Guinever alistab ta ja Cato räägib välja gifti. Vaim ei tohi olla karu.
Iron Master Liviuse ülesanne: saada teada Mehe, kes ei tee midagi nimi ja vanus ja uurida välja, mida tähendab muster liival.
Ülesannete täitmiseks on aega 24h. Alustame kohe. Kõigepealt küsimused.
Claudia uurib, kas võib kasutada muid vorme, aga loomulikult ei tohi kasutada muid vorme kui inimese vorm. Libahuntide eksistentsi ei tohi kinnitada. Claudia uurib, kas keegi võib temale seltsiks kaasa minna. Võib, aga mitte teised noorhundid. Seltsiliseks võib võtta kellegi meist – karjast.
Guineverile ja Catole antakse ülesanne. G küsib, kas ta peab alistama üksi või võib Cato aidata ka. Me ei luba Catot kasutada (nt relvana). G küsib veel, kas isahunt lubas võitlemise arsenali valetamise või ei. Tr vastab, et vaimudega võideldes võid valetada küll, aga selle ülesande täitmisel mitte.
Catol ei ole küsimusi.
Tr kordab ülesannet ja ütleb veel, et G. Ei tohi minna gaurusse. Ja soovitame võidelda hiidhundina.
Livius küsib, kellele kuradile seda kõike vaja on. Meile. Miks? Tr ütleb lisaks, et viimasena tulebki välja uurida, miks seda vaja on. Livius uurib, kas kõik peale meie on mõistlikud. Seda näitab elu. Livius uurib, mis saab siis, kui ta ülesannet ei täida. Tr ütleb, et see pole variant. Livius küsib, et kui suur on aja kulu erinevus siinpool ja varjus. Robinus ütleb, et ega aeg ei liigugi. Kogu aeg on olevik.
Livius üritab veel. Täpsustab, et milline päike, saab vastuse, et ikka see üks. Liviuse viimane küsimus – miks minul kõige nõmedam ülesanne on?
Tr: Kui sa selle ülesande ära teed, saad aru, et see pole kõige nõmedam.
Claudia küsib: Mis juhtub, kui me käime üksteisega kaasas nende ülesannete täitmise ajal?
Tr: Võib juhtuda see, et te ei jõua kõiki ülesandeid täita.
Otsustame minna külla ja vaadata, kuidas noorkotkad hakkama saavad. Hiilivad: Tr, Kusokas ja Margaret;
Enerabe võtab puredena kaasa Hüatsindi, Guddagi ja Robinuse. Toob neile valged linased riided. Pükskostüümid, nööbid seljal, ees suur tasku, peale tikitud hundid. Seisavad kahel jalal, käes kellu ja teises kukkur.
Hiilijad hiilivad.
Kõige ees astub reipa pioneerisammuga Claudia. Tema järel lähevad G ja C rahuliku sammuga ja kõige taga longib Livius.
Lähevad mehe juurde. Meie hiilime ligi ja kuulame.
Claudia läheb mehe juurde: Mul on siin üks läbikukkunud uratha. Kui sina teda ei aita, saab ta karjast kinga.
Livius: Ma ei tea, mida ta räägib, aga ta peksab segast. Meil kui mehed räägivad on siuksed plikad tasa.
Claudia ei jää vastust võlgu.
Claudia: Kõik, mis ma ütlesin, on tõsi. See mees, kes on eluaeg tapnud ja vägistanud arvab, et ta võib siin üleolev olla. Aga edasi räägib juba Livius ise.
Livius: Ma olen kuulnud, et sul on mälu alla igasugust arvestust. Kas ma saan õigesti aru, et sa oled mees, kes ei tea oma nimegi. Meil Roomas on selliste jaoks teatud asutused.
Mees: Jah, ma olen siis pm vabapidamisel. Ega ma eriti ohtlik ei ole. Ma ei mäleta täpselt. Oma nime ma käin aegajalt küsimas kui mul meelest ära läheb. Kindlasti külapeal keegi seda teab. Ma usun, et Mees, kes ei tee midagi, on hellitusnimi.
Livius: Kui ammu sa oma pärisnime ära unustasid?
Mees: Tead, sellest on juba mitmed-setmed talved kui ma ära unustasin, kas ma olin juba nime ära unustanud v ei.
Livius: Kas sind on alati hellitusnimega kutsutud?
Mees: Sõbrake, kas sa oled ebakaine või? Muidugi on mind kunagi mingi nimega kutsutud. Kellelegi ei panda nime Mees, kes ei tee midagi.
Livius: Ah nii, kas ma saan õigesti aru, et sa oled siia ilma ikka siis sündinud?
Mees: Teatud mõttes kindlasti.
Livius: Ja millal see teatud mõttes sündimine siis oli?
Mees: Aga mitmeni sa numbreid lugeda oskad?
Livius: Kas neist numbreist võiks puudus tulla, mida ma oskan?
Livius: Need terad sinu liivakastis ma suudaksin kokku lugeda.
Mees: Tegelikult ma olen noor ja ma tunnen ennast iga aastaga järjest nooremana. Siin võib ka tagurpidi tulemus tulla, oled sa selleks valmis?
Livius: Noh, mõnisada aastat siia-sinna pole minu jaoks probleem.
Mees: No aga jäägem realistideks, inimesed üle 60-70 aasta ei ela.
L: Nojah, hullud vist elavad kauem.
M: Ohutuid külahulle nagu mina aastad liiga kaua ei vaeva. Aga miks see sind huvitab?
L: Väga lihtsalt põhjusel. Ma uurin nimelt endalegi ootamatult siinse kandi haiglast ettekujutusvõimet. See info oleks abiks sinu isikliku kaasuse lahtimõtestamisel.
Mees: Ok, ilmselgelt ma olen üsna vana. Sul on õigus, mu mälu on kehv. Minu nimi on Mees, kes ei tee midagi. Kõik külas võivad seda kinnitada. Ma olen kindlasti üle 70 aasta vana, võibolla isegi üle 80, aga pead ma ei anna.
Claudia küsib Liviuselt: Noh, kas sa jäid oma vastusega rahule?
L: Ei, ma tahan küsida kolme külaelaniku käest, kas see vastab tõele.
C: Noh, küsi minu käest, küsi Guineveri käest ja küsi Mehe käest.
Noh, G, ütle jah. G ütleb jah, C ütleb ka jah.
Livius küsib: Kuule see asi, mis sul põlvedel on, kas ma tohin seda korraks laenata? (liiv oli keskel kuhjas)
Mees: Ma võiksin sulle selle anda, aga sellega on üks paha lugu, seda saab anda ainult siis kui küsitakse. Sellel karbil on needus. Mõtle, kas sa oled kindel, et sa seda tahad. Kui sa mind ei usu, viska pikali ja vaata karbi alla.
Livius viskab käpuli, vaatab karbi alla, kulm üsna kortsus: Hea küll, las jääda praegu. Aga kui sel nii suur needus on, mida sa sellega siis teed?
M: Ma tõmban liiva siia põhja peale laiali ja mõne aja pärast riisun kokku tagasi.
L: See vastus mulle sobib.
Cl: Super.
Ja ütleb Mehele – teadsa, meil on karmid ülesanded, peame siin varjudesse minema. Aga sinul on alati vastused kõigile asjadele olemas, sa ehk selgitad külarahvale, mis jama siin toimus ja klaarid selle ära. Lähen toon külavanema siia.
Ja astub külavanema poole.
Cl: Mees, kes ei tea midagi, ei kostnud mulle vastuseks midagi, aga ehk sulle ta seletab, et mis siin siis toimus. Asjalood on sellised, et pärast neid sündmusi, mis siin toimusid, saate ju isegi aru, et me elame nüüd jahimeeste juures.
Külavanem: Eeee lähme räägime Mehega.
Lähevadki. Jõuavad kohale, Cl ütleb: Okei, me nüüd läksime, loodetavasti saate omavahel kõik korda.
Seltskond liigub surnuaia poole.
Tr jääb kuulama, Kusokas järgneb noortele.
Külavanem on mures, kardab nati küla pärast, ei tea, mis on noortest saanud. Palub Meest, et too räägiks küttidega, et kuidagi rahu taastuks. Põlemisest räägitakse siin veel pikalt. Ja roomlased häirisid väga.
Mees: Ma mõistan, räägin küttidega. Ma ei julge midagi lubada, aga miski ütleb mulle, et nüüd kaua aega keegi teid ei tülita.
Külavanem tänab teda südamest.
Tr järgneb teistele surnuaiale.
Samal ajal suruaial toimub mingi imelik asi.
Cl: Siin surnuaial peaks olema pääs teispoolsusesse, aga ma ei tea, kus see uks on.
Otsivad, tõstavad kive jne.
Cato ühel hetkel ütleb, et siin haua juures on teistsugune vibra. Jube pissihäda tuleb kogu aeg peale. Muudab ennast daluks, nuusutab, muudab tagasi. Ongi õige koht, aga kuidas läbi minnakse.
Kõik mõtlevad jubedalt. Ühel hetkel on Cato kadunud. Guinever on pisut murelik. Arvab, et kuidagi peab olema võimalik siit läbi minna. Kui Catoga midagi halba juhtunud ei ole, siis on ta äkki teisel pool. Tundub, et riided jäävad maha.
Nati aja pärast on Cato tagasi. Ütleb, et jube põnev on, värve pole, ainult mõni maja on. Ja mingid tüübid on seal, kes küsisid, kas me oleme Varjuküünte karjast ja lubasid meid aidata.
Guinever tõmbab mõõga ja ütleb, et lähme.
Cato seletab teistele. Livius kuulab hoolikalt. Ja kaobki, pärast seda ka G ja Cl.
Kusonagi läheb nähtamatuna kaasa.
Enerabe teeb ettepaneku: Võibolla riisume hauad ära.
Riisume pool tundi, siis tunni. Korrastame surnuaeda.
Külavanem tuleb ja palub meid appi põlenud varemeid koristama. Enerabe ja Robinus jäävad surnuaeda koristama.
Aeg läheb ja päike on juba madalal kui Tr õlale koputab Kusonagi: Magavad kodus. Kõik hästi.
Kogume karja kokku, asume koduteele ja Kusokas räägib: Sel hetkel kui mina kohale jõudsin, oli Cl gaurus ja peksis kõiki mehi. Tal oli mingi alastuse probleem. Pidime kaks ja pool tundi ootama enne kui minema saime. Claudiale ei tohi öelda Issand halasta.
Kohalikud kurbusevaimud näitasid kätte ühed väikesed vägivallavaimud, kes olid tulekahjuvaimud, kes küla peal ringi hulkusid. Ja siis võeti need vaimud ette. Guinever oli ülesannete kõrgusel. Näitas erinevaid vorme. Kõigepealt pissis tavainimesena ja siis muutis suureks hundiks ja näitas, kui palju võib sääne suur pissida.
Cato näitas samal ajal kõigile elupäästvat sõlme, millega ta lubas G kinni siduda, et ta ei saaks pissida, lubas, et teeb sõlme kui vaimud gifti õpetavad. Ja nii läkski. Vaimud õpetasid neile kõigile gifti – oskavad näpu otsast tule süüdata.
Kusokas võtab kokku, et nad on väga väsinud, kuna neil oli liiga kerge, siis K otsis välja hullumeelse kaose vaimu, lasi tollel ennast peaaegu ära tappa, liipas lasteni, peitis ennast vahetult enne ära. Vaim muidugi ei olnud enam päris heas vormis. Nii nad siis tapsid ta ära. Ja vahetult peale seda õnnestumist jõudis ka Kusokas jooksuga kohale.
K viis nad koduni, lasi essentsi võtta.
K ütleb, et Cl teab, mis on hundikarja taktita, organiseeris piiramise, L ja C on väga distsiplineeritud sõdalased, Guinever tahtis uhkelt surma saada.
Läheme koju. Nimekiri vaja koostada. Ja riitus teha.