75. lugu – Kaup jõuab kohale

75. lugu
320 AD, 21. aprill kell on pool kuus hommikul, poolkuu

Margaret uurib Treboniuse korraldusel maasikasaagi potentsiaali. Kui külma ei tule, tuleb väga hea saak.
Lähme kivi juurde kulda kontrollima. Tõstame kivi üles. Potis on kulda küll.
Tekib poleemika Enerabe pissi kogumise üle. Isashuntidel oleks nagu plaan Eduardile see maha müüa. Ainult vaja uurida, milliste puude juurde kogujad ehitada.

Robinus rullib oja lahti: Sulpsu!
Tähistame! ütleb õpetaja.
Peseme ja lähme magama. Guddag jääb üles. Hüatsint tuleb koos meiega tagasi magama. Guddag läheb pärast hundina suure kivi otsa magama (madala profiiliga).
Õpetaja võtab tiigri puurist välja. Tiiger tuleb välja, jalad tudisevad all. Ta on puuris olemisest kurnatud.
Tiiger võetakse voodisse. Joob enne ja jääb magama. Kõik magavad.
Guddag ärkab 11 paiku üles koogilõhna peale. Nati aja pärast ärkavad ka teised. Trebonius läheb kööki vaatama ja seal, põll ees, näost rõõsa ja õhetav, rõõmsameelne, juuksed pealaele krunni pandud, tuiab Enerabe. Enerabe on särav ja rõõmus meie tagasituleku üle. Tema jõudis kohale mõni aeg tagasi.
Hobused ja vanker on külas. Enerabe laenas hobused korraks välja. Õhtuks on tagasi.
Hüatzombid
Enerabe hüüab kileda häälega kõiki sööma.
Guddag muudab ennast kivil lamavaks inimeseks.
Tr uurib, mida tiigrile süüa on anda.
Meile on tehtud nelja sorti saiakesi ja kolme erinevat sorti jooke – vett, teed ja mingit mahlamöginat.
Metsmarjastruudel, vaarikastruudel, ohakapirukas ja lihapirukas. Ohakapirukas torgib suus, kuigi okkaid ei paista, sellel on tugev kitseliha järelmaitse. Kõik on väga maitsev ja toitev. Metsmarjapirukasl on kala järelmaitse, vaarikapirukal on jälle tugev vaarika järelmaitse. Lihapirukal on kiskjaliha järelmaitse. Mahlal on ka kala järelmaitse, tundub olevat põldmarjast tehtud. Isegi tiiger sööb hea meelega pirukaid.
Tootem on väga rahul.
Trebonius uurib, kust Enerabe selle nänni kõik kokku taris.
Enerabe seletab, et laialt igal pool. Firenzes, Milanos, Romas………….
Palju kauplemist olevat olnud.
Kusonagit ja Enerabe tutvustatakse omavahel. Et nagu vanad tuttavad…
Kusonagi ütleb, et on nagu kusagil teda näinud; või näinud kedagi, kes on E-ga väga sarnane. Lõhnab tugevalt Lumekuninganna maa järgi.
Enerabe ütleb, et Mina olengi Lumekuninganna, kas ei saa aru või. Ja naerab.
Kusokas ütleb, et ei ole E. mingi kuninganna.
Peale sööki peseme ja lähme uuesti magama. G läheb jälle kivi peale.
Tõuseme üles kella kaheksa paiku, enne päikeseloojakut. Kui ärkame, on hobused ja vanker tagasi.
Vanker lõhnab igatsorti tavaari järgi, natuke ka verelõhna jms.
Päikseloojangul läheme ja vaatame sahvri üle. Sahvris on suur kogus kraami. Pead on alles.
Veekindlast puust vannid, käterätid, voodipesu, madratsid jnejnejne.
Portselan tundub meie keskkonda täiesti ebasobiv kuni õpetaja võtab ühe tassi kätte. Tema kätte sobib see serviis nagu valatult.
(nimekiri vt lugu 48)
1 vann on seest roosa vahaga kaetud ja peal sepistatud vasest inglid, keerubid. Roheliseks tõmmanud. Tundub, et vähekasutatud. Vannil on all kork. Kaheinimesevann.
Teine vann on idamaine, raudvitstega, raudvitsad neetidega kinnitatud, tammeprussidest tehtud vann. Sinna mahub umbes 5 inimest sisse. Ümmargune, kaalub umbes tonni. 70 cm kõrguselt mahub vett sisse.
Kolmandasse vanni mahub 3 inimest, see on ristikheinalehe kujuline. keskelt on veidi kõrgem. Välja uuristatud vist kahest tüvest. Väljastpoolt üleni taimemustreid täis.

Portselan on sinise ja kuldsega maalitud. Linnumotiivid – ühe pintslilöögiga. Väga ilus! Ja puumotiivid – kahe-kolme pintslilöögiga, ka väga ilusad. Puud võivad ka olla välgulöögid, linnud võivad ka meenutada vihmapiiskasid. Kui tass tagurpidi keerata, siis kindlalt vihmapiisad ja välgulöögid, õigetpidi, siis linnud ja puud.
Pidzhaamad on oranzhid, kollased ja punased, siidist. Osad pidzhaamad on selgelt naiste omad, need paistavad läbi. Hüatsint on nördinud, et meeste omad ei paista läbi, talle tundub, et see on väga ebavõrdne.
Margaret saab endale mustast puidust raamiga voodi. Voodil on madrats. Kui M sinna heidab, siis see õõtsub. Huvitav on see, et madrats on väga tugevalt sulgi täis. Õõtsub ja paindub voodi konstruktsioon. Madrats on hästi raske. Keha vajub sinna ainult natukene sisse. Mustal raamil on pildid, kus on kahe peaga koerad, kellel on tulest saba, tagajalgadel, ühes käes on sirp ja teises inimese pea, mida hoiab juustest. Tegemist on puunikerdusega. See on ilmselt mingi surmareligioon, aga meile tundmatu. Aga see voodi on uus või vähemalt, seda ei ole kasutatud.
Ei ole väga pikk voodi, aga Margaretile sobib.
Robinusel tekib Margareti voodit vaadates kohe mäesuusaidee.

Viime tuppa kõik, mida sinna saab mahutada. Aga vannid ei mahu. Teeme voodid ära ja lähme patrulli.
Õpetaja tuleb patrulli kaasa, tiiger tuleb kaelarihma otsas kaasa.
Alfa hoiab tiigri ohelikku.
Tiigril on põnev. Meisse suhtub ta nagu toitjatesse (konserviavajad).
Lähme purede hukkumiskohta. Kaasa võtame selle lambi, mille me Milanos tädi käest saime.
Hüatsint ütleb ka, et käis 2x patrullis. Külas. Tema mõtles nii, et kui on suurem jama, siis tuleb see info külla.
Jõuame kohale, kus pured surid. Läbi gauntleti vaadates pole nagu midagi. See vaim/ghost, kes oli seal varemgi, manifesteerub. Ütleb, et on meile igavesti tänulik. Tema vaim pääseb nüüd vabaks. Ta pakub, et võib otsida ühele küsimusele vastuse, mis meid huvitab. Aga vastus, peab olema jah/ei.
Arutame küsimusi – Kas Tinteos on elus? Kas Tinteost on võimalik päästa?
Trebonius küsib: Kas Tinteos on elus?
Vaim kaob, mõne hetke pärast kuuleme häält, mis ütleb: Eiii..nooo…jahh.
Robinusel tuli tagantjärele idee: Kas Enerabe on Tinteose kadumisega seotud?

Kell on 23.20. NB! vaimud. Patrull jätkub.