112. Lugu – Tuuli bindimine

Kell on kaks öösel, täiskuu.

Lupina asub vaimu bindima.
Margaret muudab hõbeniidi kollaseks kusejutiks lumel.
Vaimu vabastamise tingimused: too meile aslu (aslu veri); vampiir (vampiiri veri), asoti teener (selle veri); härrasrahva liige (ja veri); enookia külaline.
Bind spirit rite reeglid:
3 raundi hoida vaimu tähelepanu rite tegijast eemal, siis õnnestub
rite tegija jookseb ja viskab harmoni vs spirit resistance ja kui see õnnestub, siis on riitus õnnestunud

Lupina paneb peale gauntlet cloak. 2 õnnestumist.
Trebonius arutab vambiga, kas tollel on võimalik Lupinale lisada kiirust v nähtamatust, aga vamp ütleb, et nii lihtne see pole. Trebonius võtab dalu kuju ja puhub pasunat.
Robinus ootel.
Udu materialiseerub ja ilmub pikkade tumedate juuste ja kopsaka partiiga umbes viie meetri pikkune naisterahvas, kes ei tule tuttav ette. Nii suuri rindu pole me elus veel näinud. Käed ristis, juuksed langevad rinde peale. Valge, natukene sinakas nahk, osad juuksed natukene hõljuvad, pruunid silmad, meik idamaine, hambad valged, mõlemad silmahambad kihvastunud, vaatab meid korraks, noogutab rahulolevalt ja pöördub Robinuse poole. “Kiidetud olgu Kain, mina olen Tuuli, suur tänu, et sa mu vabastasid, oo üllas huntinimene. Mida ma saan sinu heaks teha?”
R: Kes su siia pani?
T: Minu pani siia üks õel vaim kadedusest ja kurjusest.
R: Kaua sa siin oled olnud?
T: Seda ma ei tea, sest mu ajaarvamine on sassi läinud.
R: Ja mis oli selle vaimu nimi?
T: Selle kurja vaimu nimi… selle kurjavaimu nimi oli…. Asmodeus.

Asmodeus on antitelluurne superdeemon, kes ei ole loonud sellised vaimud nagu nefilinid, hoopis Lucifer lõi nad. Ta oli Luciferi üks viiest võitluskaaslasest mässus Jumala vastu, juhtis ühte inglite leegioni. Asmodeus arvas, et inimesed peaksid valitsema langenud inglite üle, mitte inglid inimeste üle. Mingid maagid väga ammu aega tagasi vabastasid põrguvürstid põrgust. Karta on, et need langenud inglid kõnnivad siiamaani mööda maad. Arvatakse, et Asmodeusel on väga udune link Juliustega. Positiivses mõttes. Tuuli ei ole tuntud vaimu nimi.
Guddag inimeseks, läheb tervitama. Oma emakeeles.
Aleksandros, Cupido ja Thea tulevad õue ja vaatavad. Küsivad: Sõber või vaenlane?
Vampiir ei tule välja. Toimetab rümpadega.

II voor
Hüatsint tervitab.
Margaret: Oo, Tuuli, sul on väga ilus meik.
Lupina hakkab salaja riitust tegema.
Trebonius küsib, millist soovi Tuuli suudab hästi täita. Tuuli vastab, et ta täidab ainult ülla huntinimese soove. Meisse suhtub hästi.
Robinus uurib, et miks Tuuli säärasesse kitsikusse sattus.
Tuuli ütleb, et ta on ohver, sest kuulas oma südant. Ja rohkem ta sellest rääkida ei soovi. Aga kuna ta on tänulik, siis pakub oma abi.
Robinus hakkab kobades ja koperdades rääkima (aeglaselt jne), mida meil siis vaja on. Loeb aeglaselt, poeetiliselt ja venitades ette need olendid, keda meil on vaja.
Guddag küsib, kas Tuuli on jumala loodud olenditest või saatanast.
Tuuli vastu, et oota, kuulan kõigepealt oma tänuobjekti ära.
Aleksandros ja sõbrad vaatavad pealt.

III
Hüatsint tahaks nagu vahele segada, aga jääb siiski Robinust kuulama.
Margaret üritab saada teada vaimu pärisnime, aga ei õnnestu.
Lupina jätkab.
Trebonius teeb “loose tong” gifti.
Robinus jätkab lugulaulu. Ja lisab, et ka see udu, mis siin vahepeal laiali hajus, oleks vaja sellesse lampi sisse saada, kust sa välja tulid.
Tuuli kuulab.
Guddag püüab sense of weeknessi teha. Tuvastab klaustrofoobia.
Aleksandros lausub sõnu.

IV
Hüatsint ei tee idagi.
Margaret kuulab Robinus.
Lupina teeb riitust ja saab valmis. Vaimu alumine ots on mässitud. Hõbedane niit ümber. Tuuli ehmatab ja karjatab. Mis te tegite, seda poleks küll vaja olnud.
Uups, täitsa kogemata.
Robinus lõpetab jutu ja küsib, kas Tuuli on nõus seda tegema.
Tuuli on nõus küll. Ta tuleb ainult vabaks lasta.
Kahjuks meie Konstantinoopolisse viimine ei kuulu kauba sisse.