Autor: Tacitus

Taustateadmine, mida kindlasti teame: Pinsolarumi kari oli ümbruskonnas kõige vanem: nende tootemloom oli hunt. *** Jätkuvad sündmused Pinsolarumi eri paigus. 29.03.320 esimesed tunnid Jätkuvalt küla servas olev Robinus muutub Gauruks. Pöörab ringi ja rebib hammastega teda kaelast hammustanud olendit. See olend on pikkade kihvadega ja kiilakas. Nägu oleks nagu nuiaga sisse löödud. Üsna kole näeb välja. Gauru-Robinus sellest suurt numbrit ei tee. Robinus hammustab meest (strength + brawl - 4 defence). Saab 1 pihta. Maitse on kuidagi väga kuiv. Selline maitse nagu sellel kondil, millega ta hundina kuhugi mustadeks päevadeks maha kaevaks. Veresoontes on veri sees, aga ümberringi on selline kuiv maitse. Mees naerab Robinuse rünnaku peale suure häälega ja ütleb: "Oi kui kirglik. Poleks oodanudki." Aga mis Robinust häirib: pole emotsiooni, väga ebainimlik: ei karda, pole lunacyt. Robinusele tundub, et justkui on vaimust vaevatud. Initsiatiivid NPC 16 - lisandus III voorus Trebonius 16 Margaret 16 Tacitus 15 Robinus 15 (NPC 14 - I voor, pärast seda mitte) Antonia 14 Guddag 11 NPC (Vampiir) 10 NPC (Piiskopid) 8 I voor Trebonius oli lõkkeplatsi perimeetris…

I episood - sündmuste jätk 29.03.320 Trebonius leiab lõksus vaimu ja avastab, et Pinsolarumis on veel üks libahunt. Guddagi salvab hõbedane pistoda ja Robinus saab hammustada. Tacitusele ei meeldi piiskoppide ebaviisakas rahulikkus. Margaret püsib alfa kandadel. Piiskopid hakkasid sekundeid lugema. Antonia jälgib vaime ja vaimust vaevatuid. Niiditõmbaja kadus, nagu ka laip laagriplatsilt. Tacitus on varjunud esimeste majade vahel. Robinus on metsa servas, teist vooru Gauru ja tema ees lebab ilma peata mees, kes purskab veel verd – ja nüüd lõhnab juba nagu inimene. Antonia on samuti sealsamas esimeste majade juures (järgmises ringis tahab Two-world eye’ga vaadata, kuidas vaim kehast jalga laseb). Trebonius ja Hyacinth on kõige ees majade vahel. Margaret on ühe vooru võrra Hyacinthist ja Treboniusest ühe vooru võrra maas üksinda hiilides majade vahel. Kõik peale Robinuse on huntidena. Initsiatiivid (osa eelmisest korrast, lisandusid Tundmatu 2 ja Guddag): Tundmatu 2 (Vari): 19 Tacitus: 17 Antonia: 17 Guddag: 15 Tundmatud (Niidiotsad ja Piiskopid): 14 Trebonius: 12 Hyacinth: 11 Robinus: 9 Margaret: 8 Sündmused jätkuvad. I voor Esimeste majade juures varjunud Tacitus…

I episood - Karukoopas, ettevalmistused retkeks Pinsolarumisse jätkuvad On umbes südaöö, saabunud on uus päev: 29.03.320, salapärased külalised on lahkunud, kingitused on lahti pakitud ja ära pandud. New Moon. Antonia ütleb Alfale, et tal on kaks essentsit Ma kardan, et ma ei saa väga aidata, aga meie kaev on tühi. Me võime käia seal kaevu ääres võimlemas. Margaret meenutab ka Alfale, et meil on jätkuvalt jänes kotis. Tacitus meenutab, et tegelikult me pidime kõrvalkülla minema. Trebonius soovitab, et M läheks vaataks jänese üle ja viiks talle õuna. Jänes: Palun lase mind vabaks. M: Iga asi omal ajal, me teeme su elu siin kotis nii mugavaks kui võimalik. Ära kaota lootust. Jänes: Ma olen vangis vastu enda tahtmist. Äkki me lahendame selle kuidagi ära. M: Ma ei saa sind praegu vabaks lasta, ma saan anda sulle ühe õuna. Jänes: Asi seegi. Peaksime kõik võtma: Rite of Dedication - lk 150, 1 punkt. Ritesid peab keegi õpetama. Kui võtame üldse kõige esimese rite, tõenäoliselt õpetavad luned. Aga õpetavad ainult sellel hetkel, kui võtad…

I episood, kus salapärane koputus uksel katkestab ettevalmistused retkeks Pinsolarumi 28.03.320, õhtupoolik Karukoopas, valmistume Pinsolarumisse minekuks. Tumedad pilved kogunevad, poolkuu. Antonia ravis rituaaliga poole tunniga Hyacinthil ühe aggravated damage ära. Küsib Alfalt luba kasutada essentsi veel teise aggravated damage’i ära ravimiseks. Selleks läheb veel kolmveerand tundi. Hyacinthil läks oluliselt paremaks. Tr: Mis teie arvate, kas lähme Pinsolarumisse rõivastatud ja inimestena? Arutame. Kui kostab uksel koputus. Tr läheb uksele. Väljas sajab kõvasti ja lööb välku. Ukse taga aga sajab lund ja ukse taga on kaks kuju. Üks tüüp on ülimalt ebatavaline, helesiniste pikkade juustega, poolde säärde, kõrge tiaara on peas ja lühike kleit on seljas. Käes on helesinisest siidist kindad, jalas helesinisest nahast saapad. Naeratab. Ja on kõige ilusam naine, keda Tr on üldse elu sees näinud. Trepp on härmas. Tema kõrval on vanem meesterahvas, kes on samuti üsna ebatavaline: paks (ilmselt ülik), kannab lillakaspunast mantlit ja tal on vatist tehtud valehabe ja tal on peas idamaapärane punane müts, mille otsas tutike. Ja sellel mütsis on puhtast puuvillast äär ja idamaised terava…

28.03.320 Off-game. Players Handbook: vampiirid ja libad tegid Vana-Roomas koostööd vaimude vastu. I episood, kus otsitakse tulemuseta haihtunud ratsanikke ning jätkatakse patrulli Kõik jõuavad tagasi platsile, mille kohal tiirlevad öökullid ja kus toimus lahing hobustega. Tr: Ütlen päris ausalt, nägin et hobused astusid raske sammuga. Aga ei näinud, et ratsanikud M: Olid küll. Hirmutasid G ära. Ütlesid seda. Mina küsisin, mis nad teevad, see on meie territoorium. Ja siis tuli üks neist hobuse seljast maha ja vajus maa sisse. Ja teine tuli hobuse seljast maha ja vajus maa sisse. Nägid suhteliselt inimlikud välja, neil olid mantlid, kapuutsid, nägu oli mingil määral näha. R: lõhna tundsid? M: sama lõhn, kerge surma ja laiba lõhn. Ja kui nad olid maa sisse vajunud, siis selle koha peal oli ainult seesama nõrk hõng. Näo poolest ei näinud nad väga imelikud välja. R: äkki võiks me ka külla minna? Tr: me ei saa külla minna, meil ei ole riideid ja huntidena me ei ole väga tugevad. Tc: me peaks siiski vähemalt kontrollima, mis need hobused teevad…

I stseen - kadunud kõhlahtisuse vaimu ei õnnestu leida, kuid jätkuv patrull viib meid kokku veel kummalisemate olenditega 28.03.320 G nopib kasukast kivikilde. R läheb uurib kitsetükke. Tükid on olnud ikka väga haiged. Selgelt olnud ikka mädane düsenteeria. Tc: Mis me teeme selle vaimuga? Jälitame või jätkame patrulli. A: Jälitamine ei ole väga mõttekas tegevus. Tr: Kellel on Animal Ken? Mõte oleks üks looma kinni püüda ja siia tuua. Et vaimule keha pakkuda. Siis saame riitust kasutada. Tr: Aga juhul kui meil ei ole paremat ideed, siis patrullime edasi. Põhjendus: lähema päeva jooksul see vaim ei taastu nii palju, et siin hakata katku levima. A ja Tc: Meil ei ole vahendeid, et teda püüda. Tr: Kellel on kõva survival? Nuusutame, kus on kõige lähem looma lõhn. Ja siis lähme vaatame, äkki ta on selle looma juures. Tr kuulatab, teised nuusutavad. Mitte kaugel siit on mügri. Teeme huntideks, need, kes veel ei ole. Liigume mügri poole. Kui jõuame lähedale, siis üks mügri sooritab jõu ja ilunumbreid, hüppab pool meetrit õhku ja jookseb…

On umbes tund üle südaöö. Uus päev: 28.03.320. Gibbous moon. Oleme surnuaial. Vaimude tund on möödas. Ilm on selge. Lähme koju, kiirel sammul, umbes 25 minutiga. Jõuame koju umbes kolmveerand kaks. Margaret käis majas ravimtaimekoti kallal juuri närimas. Jänes hingas. I episood: patrull Margaret, Robinus ja Tacitus läksid kivi taha kuusesalusse, võtsid riidest lahti, jätsid riided sinna ja muutsid hundiks. Tr ja G muudavad end ka hundiks. Hakkame liikuma ümber küla päripäeva, jõuame Malga Nambianoni. Margaret kuuleb jõe vulinat, kala sügab ennast ja pilgutab teisele kalale silma. Tacitus ja Robinus tunnevad raipe lehka. Tr saab aru, et mägikitse raibe, paarisaja meetri kaugusel. Raske öelda, millesse täpselt surnud, aga selge on, et raibe on läinud mädanema. Midagi on nagu veidrat selles lõhnas: selles sisaldub lõhnu, mis ei ole nagu sellest oru osast, vaid teisest. Alatoonid. Aga need alatoonid kaovad kiirelt.    Lõhn pärit oru läänenõlvalt. Tr tundub tõsiselt võetav hüpotees, et keegi on kitse teiselt orunõlvalt siia visanud. Tr: selle kitse lõhn on oru teiselt küljelt. M: paneb käpa õlale ja teeb niuts-niuts…