66. lugu: Sirge joon ristub teekonnaga

17. aprill 320 AD, kibuskuu, kell on viis Lähme lihuniku juurde tiigri asjus läbi rääkima. Sergio Tazzini. Sisse lähevad Trebonius, Robinus, Antonia. Teised jäävad tänavale. Trebonius uurib, kas äri on lahti. Kaks meest on poes ja ütlevad, et uusi tellimusi saab anda homme kui müügiesindaja kohal on. Tr uurib, kas kiskjaid ka liigub. Ikka liigub. Meilt saab parimat. Tulge homme kell kaheksa, öeldakse. Lähme edasi Pliskuse juurde, aga seal on kõik kinni. Tema pood asub äripiirkonnas, kõik ärid suletud. Rahvas liigub kodude suunas. Pliskuse seinale on keegi kirjutanud: Pliskus on türbel. Pimedaks on läinud. Lähme laiba järele. Guddag, Margaret ja Antonia tunnevad, et meid jälgitakse. Guddag näeb üht imelikku varju. Antonia vaatab teisele poole. Teispoolsus on paksult vaime täis. Igatsorti emotsioonide jm vaime. Kusonagi ütleb, et linnas on väga paha teisele poole minna. Kui looduses vaimud teavad, mis on urathad, siis linnavaimud ei karda urathasid, on iseteadlikud, ülbed jne. Linnas on endakehtestamine tunduvalt keerulisem. Tr uurib, kus on kanalisatsioon. Peatub sellise augu juures ja vaatab läbi, teisele poole. Palju vaime. Tr…

Edasi66. lugu: Sirge joon ristub teekonnaga

65. lugu: Naised saunas rääkisid

17. aprill 320 AD, täiskuu, kell on pool üks päeval Robinus tahab saunas vanade peerude orkestrit teha. Guddag läheb jõusaali harjutusi tegema. Guddag on pesnud, aga Robinus peseb end peale peeruorkestri esinemist. Trebonius tuleb tagasi. Antonia otsib saunast jutuka naiivse tüübi, sellise sõbraliku või vähemalt näivalt sõbraliku ja uurib talt loomakasvatajate kohta, tsirkusetruppide kohta, kellel võiks loomi olla, mis meelelahutust need pakuvad jne. A saab teada, et loomi saab linnast kolmest kohast: Sergio Tazzini, kes varustab ausaid ja väärikaid rooma kodanikke eksootiliste lihadega (tema ostab elusloomi); Pliskus (lihtsalt Pliskus), kes treenib ja müüb valveloomi (jaanalinde, lõvisid, koeri, hunte, härgasid); ja hulgimüük. Hulgimüüjaid see tüüp, kellega A räägib, kahjuks ei tunne. Peame plaani. Kuidas kirja kätte saada, kas kiri on meie jaoks üldse tähtis. Kiri on oluline info meie jaoks. (Robinus arvab, et see on Maximus Romanuse leping) Robinus pakub välja, et ootame pimedat ja katsume leida mõne vampiiri ja räägime, et meil on kiri kaduma läinud, et me oleme ülesandega läbi rääkida Milaano vampiiridega. Kusonagi tuleb tagasi. Kirjavarga lõhna seal majas…

Edasi65. lugu: Naised saunas rääkisid

64. lugu: Termineerime ennast kodaniku kombel

320 AD, kumer kuu, kell on kümme hommikul Lähme sauna. Kõigepealt üritame äärmiselt roomlaslikud välja näha, aga Trebonius haarab härjal sarvist ja viskab uksehoidjale hõbeda. Meie siis ütleme, et oleme temaga ja pääseme ühe vaselisest piletist. Eriti rõõmus on Robinus, kes just valmistus pikemateks läbirääkimisteks. Lähme sisse. Termis on väga mõnus. Vee lõhn erutab meeli. Kempsud on suured, avalikud ja haisuvabad. Trebonius ühineb roojajatega. Robinus pakub, et Tr püüaks aru saada, kellel jutumeestest on tegemist algse faasiga. Jutumehed räägivad, et linnas on mütsiline x-kohort, mis on Roomast v mõnest salajasemast kohast Milaanosse toodud. Mehed arutavad, kes võiksid sellesse kohorti kuuluda. Nähti kahte v kolme meest. Antonia ja Margaret lähevad basseini. Väike, 2x3m. Seal on 2 naist, tundub, et ema ja tütar. Vanem võtab noorema kallal. Selgub, et on hoopis minia ja ämm. Pahandus on söögitegemises. Minia on libu, ja ajudeta kana, halvast sugupuust ja väga kole. Minia on väga närvis. Peale korralikku vanlemist lähevad M ja A baari mõdu jooma. Võtame joogid ja läheme basseini äärde jutte kuulama. Rahvas arvab, et…

Edasi64. lugu: Termineerime ennast kodaniku kombel

63. lugu: Maandume Milaanos

16. aprill AD 320, poolkuu (kasvav), kell on kümme õhtul. Alfa sõnastab eesmärgi: liikuda võimalikult kiirelt Milaano poole kasutades ära pimedust. Kusonagile: kui tee peal on kusagil mõni locus näha, siis andku aga pärast teada. Olgu ettevaatlik. Robinusel on karjatunnetus peal. Margaret sõlmib Treboniusega ladina ja kreeka keele õppimiseks kokkuleppe. Õpitakse lugema ja kirjutama. Muudame end huntideks, Kusonagi läheb teisele poole ära. Sörgime tee servas. Kui näeme/tunneme kaugelt kellegi lähenemist, varjume, hiilime vaikselt edasi. Kui oht on möödas, jookseme edasi. Päikesetõusu ajal oleme Milaanost umbes 4 km kaugusel. Inimesestume, leiame verstaposti, Kusonagi juba ootab. Trebonius loeb moraali. Siin linnas olles ei ole nii, et lähed nurga taha pissile. Ainult avalikud käimlad ja palun veenduge, et veevärk töötab. Kusonagi kerjab raha - matuste korraldamiseks oma onule. Laip on tal kaasas. Ta ei varjagi seda. Saime teada, et Alfa Romeo logol on inimsööja draakon. Jõuame Milaanosse. Küsime valvelt teed morgi. Linnavalvet ja sõdureid on palju. Palju inimesi, palju sagimist. Meid juhatatakse morgi, mis asub ühe templi juures. Viime laiba hoiule. Tempel ei ole…

Edasi63. lugu: Maandume Milaanos

62. lugu: kõrtsis Milaano lähedal

Kell on kümme õhtul. Kuu loomine on. Prescia värava lähistel kaotet lõhna otsimas. Milaano suunal. Milaano on päevateekonna kaugusel. Robinus asendab alfat. Jeesus ütles, et õndsad on need, kes on vaimult vaesed. Robinus teeb Kusonagile rääkimise märgi. Lepime kokku, et eelviimase verstaposti juures enne Milaanot kohtume Kusonagiga. Robinus paneb peale karjatunnetuse ja kui Kusonagile miskit väga pahasti läheb, siis ta hüppab siiapoole ja Robinus tunnetab teda kohe. Liigume öösel huntidena ja varavalges muudame ennast inimesteks. Hommikuks oleme poolel maal. Otsime võõrastemaja - tee ääres on neid palju ja puhkame, magame, sööme, tahetakse ühte kulda. Robinus läheb võõrastemajapidajaga tingima. Kuld on ikka liiga palju. Meie ju magame päeval, uute külaliste jaoks öösel on tuba juba jälle vaba. Tacitus räägib, et kõrtsipidaja saab ju ühe toa eest topelthinna. Võõrastemajapidaja on nõus ühe hõbeda maha võtma. Margaret tuleb kampa tingima. Enne läheb ja uurib just väljunud külastajatelt, et kahese toa hind on 2 hõbedat. Kõrtsmik on nõus 9 hõbeda eest kolm kahest tuba andma. Antonia tuleb omakorda kampa ja räägib kuue hõbeda eest meile…

Edasi62. lugu: kõrtsis Milaano lähedal

61. lugu: Nuusutame ennast Milaano poole

15. aprill 320AD Trebonius küsib Kusonagi käest: siin on Rita ja Creosotuse vaim… Kas sa saad nendega rääkida? Kusonagi: miks mitte. Nagu teiegi. Võtame pendli välja. Trebonius kutsub vaimu välja. Küsib: Oo, Creosotus, kas sa tead hõbehunti, pure Mariust? Ei tea. Võtab kirjarulli välja. Kas see on Creosotusele tuttav? Jah. Trebonius: kas see on olnud Maximus Romanuse oma? Ei Margaret: Kas see on pärit superreaalsusest. Trebonius: Kusonagi haistaks selle ära. Margaret küsib Kusonagi käest. Ei ole. Kusonagi: kas selle locuse asukoha kaart asub meie majas. Teeb ringe. Ei asu majas. Kusonagi: kas mees, kes ei tee midagi teab selle riitusemeistri nime, kellest rääkis Maximus Romanus. Jah. Trebonius: Millest sa mees räägid? Kusonagi: kuna teie ei tea kõike. Ei olnud nii, et Maksimus Romanus tuli ja kõik jooksid laiali. Mina ei tea, mida Raudrusikas teile rääkis. Aga Creosotus ja Rita pidasid maha tuliseid debatte, mida vastu küsida. Üks oli radikaalsem kui teine. Kindlalt midagi küsiti, aga ma ei tea mida. Kuna MR plaan hõlvab tervete karjade hävitamist meist põhja ja lääne pool,…

Edasi61. lugu: Nuusutame ennast Milaano poole

60. lugu: Valmistume Milaano reisiks

Lupus-lupus, 03.09 Arutame, mida edasi teha. Vaatame Karukoopas Videvikku: kas vaim on seal. Pole. Margaret vaatab maja ümbruses ka. Pole. Meil oli selline plaan: Lähme lõunasse, ostame tiigri Tiiger hammustab neid ja võtab vereproovi Meie saame muuta end nendeks puredeks Trebonius uurib, kas saab verise riidetüki võtta. Margaret: võtame näpu kaasa. Natuke haiseb. Paneme konteinerisse. Trebonius leiab lõpuks, et piisab, kui uputada näpp soola sisse. Ainus ülesanne on leida tiiger, kes armastaks soolaliha. Plaan on: teeme kõrsikud. Isegi kui Milanosse ei lähe, ikka on hea asi. Margaret võtab majapidamisnahka, lõikab tükkideks ja põletab nimed peale. Kindlasti on vaja raha kaasa võtta. Milano on võimaluste poolest sama, mis Rooma, lihtsalt poliitiliselt tagaplaanil. NB! Kuldtükki tuleb bindida, üks kuldtükk üks asi. Kuldraha nimi on aureus, kaalub 7,3g: http://en.wikipedia.org/wiki/Aureus Trebonius püüab mõistatada, palju võiks üks tiiger maksta. Margaret on kuulnud, et areeni tiiger maksab ca 50 kulda. Võib olla ka odavam, kui tiiger on väljaõppimata. Otsustame, et maha kodu valvama jääb Hyacinth, kes on põlisasukas ja kes ootab tagasi oma boyfriendide armeed. Pakime kaasa…

Edasi60. lugu: Valmistume Milaano reisiks

59. lugu: Võtame laibad ja läheme koju

320 AD, 13.aprill, poolkuu, kell on pool kuus hommikul Otsustame laibad ära viia. Tr tahab tahab Margareti ette luurele saata - et õhk puhas oleks. Robinus proovib träkkida seda võõrast, kes papüüruse varastas. Lõpuks leiab jälje. Ümberotsustamine. Proovime aru saada, kuhu võõras suundus - kas Veroonasse või Milanosse. Terve kari träkib. Kõik leiavad jälje üles. Ja träkime 10 raundi järjest. Alfa viskab intelligentsitseki - jäljed viivad kuruni, kust jõuab Garda järveni. Aga otsitakse ju tema ööbimiskohta. Jälitatakse edasi. Leitakse ööbimispaik natukene Pinsolarumist lõunas. Koobas. Jätame meelde, kus on. Kas lähme laipadele jälgi. Alles on ainult G hobune. Aga sellel on ader taga, vist ei käi ära. Aga võime ka laibad kaenlasse võtta. Arutelu: Sellest orust, kus oleme, vasakul on mäed. Selle taga läheb risti ida-lääne suunaline org. Ulatub kaugele-kaugele. Ja teisel pool mäeahelik. Trento oru ehk ida poole on mäed madalamad. Lääne poole ja põhja poole lähevad mäed kõrgemaks. Umbes poolel teel siit Cardasse on vana tee lõunasse, mis läheb Presciasse. Alfa kratsib kukalt ja teatab: võtame jälje üles ja õhtuks…

Edasi59. lugu: Võtame laibad ja läheme koju

58. lugu: Mariuse viimane soov

320 AD, 13. aprill, kõver kuu. Kell on neli hommikul. Oleme Karujärve ääres ja vaatame purede laipu. Robinus nuusutab laipade lähedal. Igatsorti loomi on käinud. Karusid, lõvisid, rebaseid, rotte, nugiseid jm loomi. Üks inimene - ei ole tuttav lõhn. On mõned võõrad lõhnad, millele nime ei oska anda. Ka vampiiri lõhn. Robinus tunneb Juliuste vereliini lõhna ära. See lõhn oli kellegi küljes, keda Robinus Veronas kohtas. (Aga mitte need 2 Juliust, keda meie kohtasime.) Robinus uurib haavu. Suhteliselt suure looma hamba- ja kihva jäljed (nt gauru?). Palju silmahambaid järjest - monstrid söönud. Enne surma. On pistodade torkehaavad. Pistodad on olnud hõbedast. Need on teised pistodad, mitte need, mis neil endil. Stilettode moodi. Haavad on suhteliselt sügavad - pikad pistodad. Või ka odad. Hõbedast. Laipadel hõbedast pistodad tupes. Need korjame ära ja võtame kaasa. Antonia uurib okultse silmaga laipu. Hambajäljed on okultset päritolu. Twilightis on keegi. Ühe mehe vaim, kel on puhmas kulmud, bakenbardid ja teravad kõrvad. Karvane keha, paksud juuksed. Paljas. Ta on ühe laiba kohal. Tegu on kummitusega. Antonia ja…

Edasi58. lugu: Mariuse viimane soov

57. lugu: Kuhtume Kamba Vaimuga

320 AD, 13. aprill, kuu loomine. Kell on pool kolm öösi. Oleme Karumäe locuses teispool. Seal tundub mägi pisut kõrgem kui reaalsuses. Nähtavus on mõnisada meetrit hämaruses. Järsk mägi, nõlvad kolmes suunas. Vulkaaniline. Ka vaimumaailmas. Liigume karukoopasse (teispoolsuses). Kaugelt tuleb karuhaisu. Geroplexi hais. Nädalaid vana. Tr. hiilib koopa poole. Margaret hiilib järgi. Ja Kusonagi. Kõik nuusutavad. Jõuame kohale. Koopa ava on poolteise meetrise läbimõõduga auk. Koopasuu ees vedeleb igatsorti luukeresid (põdrad, lõvid, antiloobid jne). Tr jookseb hiilides tagasi. Margaret hiilib koopasse. Koopa sein on karvadest läikima hõõrutud. Põrand allapoole kaldu, seinad lähevad laiemaks. Sopiline. Koobas on luid täis. Koobas on väga suur. Umbes 5m kõrge, umbes 15m sügav, 10m lai. Põrandal on veel Varjuküünte karja lippe. Igatsorti elemente, mis muudab selle koopa meie kodu sarnaseks. Margaret nuusutab ja tunneb koopas tugevat raudrohu lõhna, mis on segatud põdrasambla ja naistepuna lõhnaga. Veel tunnen kuuma vee lõhna, leesika lõhna, mõningast pärnaõit ja mett on tunda. Tegemist on külmetuse, põletiku ja viletsa söögiisu ravimisega. Näen väikest puidust lavatsit, kus peal on kujud. Suur karu…

Edasi57. lugu: Kuhtume Kamba Vaimuga