66. lugu: Sirge joon ristub teekonnaga
17. aprill 320 AD, kibuskuu, kell on viis Lähme lihuniku juurde tiigri asjus läbi rääkima. Sergio Tazzini. Sisse lähevad Trebonius, Robinus, Antonia. Teised jäävad tänavale. Trebonius uurib, kas äri on lahti. Kaks meest on poes ja ütlevad, et uusi tellimusi saab anda homme kui müügiesindaja kohal on. Tr uurib, kas kiskjaid ka liigub. Ikka liigub. Meilt saab parimat. Tulge homme kell kaheksa, öeldakse. Lähme edasi Pliskuse juurde, aga seal on kõik kinni. Tema pood asub äripiirkonnas, kõik ärid suletud. Rahvas liigub kodude suunas. Pliskuse seinale on keegi kirjutanud: Pliskus on türbel. Pimedaks on läinud. Lähme laiba järele. Guddag, Margaret ja Antonia tunnevad, et meid jälgitakse. Guddag näeb üht imelikku varju. Antonia vaatab teisele poole. Teispoolsus on paksult vaime täis. Igatsorti emotsioonide jm vaime. Kusonagi ütleb, et linnas on väga paha teisele poole minna. Kui looduses vaimud teavad, mis on urathad, siis linnavaimud ei karda urathasid, on iseteadlikud, ülbed jne. Linnas on endakehtestamine tunduvalt keerulisem. Tr uurib, kus on kanalisatsioon. Peatub sellise augu juures ja vaatab läbi, teisele poole. Palju vaime. Tr…