7. lugu – Robinus Kärsitus

I stseen, kus Robinus avastab salu saladuse ja Treboniusel tuleb mõte, kuidas Maximus Romanuse ja Gurdilagi pakti sisu jälile jõuda On 26. märts 320 AD. Oleme salus Valgete kitsede platool oleval välul. Kell oli umbes pool kaks, kui me salu juurde jõudsime. Oleme just igaüks omal moel, saanud aru, kui eriskummalise kohaga on tegemist. On aeg infot vahetada. Hundid muutuvad Daluks. Nuhutame igaks juhuks õhku. Muud uut infot lõhnad ei peida, kui siis ehk seda, et tunneme ka Tinteose lõhna. Igaüks räägib, mida ta kohta uurides teada sai. Tacitus, olles ära kuulanud, mida teised räägivad, kasutab Rita õpetatud Gifti: Sense Malice. Ei taju mingit ülitugevat halba emotsiooni. Robinus läheb seeneringi sisse. Ütleb, et otsib Jeesust. Seisab seeneringis, vahib silmad pärani peas ringi, aga ei tee midagi. Antonia samal ajal uurib paika Giftiga Death Sight: Ghoste siin ei ole. Aga tapetud on siin küll. Siin on surnud keegi, suure koera suurune olend ja tema surm oli vägivaldne. Sellest on mitu nädalat nüüd möödas. Goddag uurib: Kas teie karjas keegi on selle aja…

Edasi7. lugu – Robinus Kärsitus

6. lugu – Kes on Ulsa Kinomed?

26.03.320 - südapäev Trebonius on lõpetanud pika loengu libahuntidest, Guddag on meelde jätnud kõik, mida pea võtab, Tacitus on läbi lapanud pooled raamatud ja käsikirjad raamatukogus, Antonia istub Rita päevikuga akna all, Hyacinth on tema kõrval. Proloog – arutelu toiduse teemadel Pärast Treboniuse loengu lõppemist puhkeb arutelu toidu teemadel, kuna laual on viimased metssea jäänused ja natuke metsikut küüslauku. Me võime otsustada, et sööme inimese vormis. Ei maksa ka unustada, et see nõlv, mis läheb meie onni juurest oru poole alla, on oru kõige päikeselisem nõlv. Seal kasvab metsikuid pirnipuid, metsikuid mureleid. Ei saa just öelda, et see oleks paksult viljapuid täis. Suhteliselt lähedal on palju rabasid, kus kasvab rohkelt marju, kõrgematel aasadel oru ümber kasvab piparmünti. Kaarnamäe nõlva alumisse otsa on inimesed istutanud oliivisalu. Kui soovime liha säilitamiseks suitsutada või muuta see kõlblikuks, et seda inimesena süüa, on ainus asjalik puu, millega üldse liha saame suitsetada, üks plantaadi ja vahtra vahepealne puu, mis annab normaalset suitsu. Jutud taimsest toidust ei sobi Treboniusele: Taimetoit tekitab halba vaimu, vedelvendluse vaimu ja see…

Edasi6. lugu – Kes on Ulsa Kinomed?

5. lugu – Uustulnukas Varjuküünte koopas

I episood, kus Trebonius saab roosalt pilvelt uue võime ning karud peavad Robinusele ja Tacitusele loengu jõu tähtsusest 26. märts 320. On endiselt hommik. Päikesetõusust on möödunud napp tund. Margarita, Antonia ja Hyacinth magavad Karukoopas majas. Trebonius, Tacitus, Robinus ja roosa pilv on Varjude maailmas Karukoopa suu lähedal väljal. Neist pisut eemal künkanõlval karukoopa suu juures on neli väikest karu, kahel on pea suur nagu õhupall ja silmadest lööb punaseid välke. Kaks ülejäänud karu nillivad maialt nende ümber. Trebonius on selleks, et teistele eeskuju näidata, otsustanud vaimu käest uue Gifti ära õppida. Enne, kui ta õppima asub, saadab ta Tacituse ja Robinuse väikeste karudega rääkima. Uurigu nood, kas karudel on uut infot Tinteose kohta, kas nad teavad midagi suurest karust, mida need roosad pilved siin tegid ja kas pilved ründasid karusid või karud pilvi. Robinus ja Tacitus ronivad künkanõlvast üles. Robinus, kes on võtnud sihiks esimese keele äraõppimise, küsib puises keeles: Kuidas käbarad käivad? Karud vastavad talle pika jutuga, millest Robinus saab aru: Vaimud, karud, hundid, varjud, raev. Tacitus saab aru:…

Edasi5. lugu – Uustulnukas Varjuküünte koopas

4. lugu – Raevu roosad pilved

Täna ei mängi: Kati (Margarita) I episood: Varahommik Varjuküünte koopas: palju küsimusi ja väga vähe vastuseid Kätte on jõudnud 26. märts, endiselt aasta 320. Varahommik vahetult enne päikesetõusu. Tuul on põhjast. Varahommikune udu pole veel hajunud, õhk on niiske ja lõhnadest tiine. Ilm on pisut jahedam kui eile, sooja on alla 10 kraadi. Karge kevadhommik. Päike hakkab kohe-kohe Hingedemäe tagant paistma.(Põhjatuul meie jaoks ei tähenda külma, mets peab tuule kinni. Kõige külmem meil, kui on lõunatuul, mis puhub piki orgu.) Toit on otsas. Kõik peale Antonia on öö otsa magada saanud. Antonia on kolme päeva peale 5 tundi magada saanud: -1 penalty kõikidele visetele, kuni pole välja maganud. Hea uudis: kõikidel on suurem osa damage'it ära paranenud. Oleme majas, arutame, mida teha. Trebonius sõnastab meie probleemid: Dinteose leidmine Karu leidmine Locuse valvamine Gauntleti tundjast naise leidmine Arutame. Trebonius: „Toimub marodööritsemine, mingid vaimud, midagi laguneb ja mädaneb, kuidagi seostada Gurdilagiga ja Maximus Romanusega, aga siin koha peal pole kumbagi näinud. Lihtsalt vaime, millest üks pettus abil saavutatud ülemvõimu vaim. Kui see on…

Edasi4. lugu – Raevu roosad pilved

3. lugu – Traagilised sündmused Karukoopas: Adolfus hukkub ja Tinteos ei jõua Varjumaailmast tagasi

I episood - Nägemused 24.03.320. Öö. Kõik lähevad magama. Robinus ja Margaret tellivad unenägusid. DM: Wits+comp: Tacitus ja Adolf magavad terve öö rahulikult. Hommiku poole ööd Robinus ja Margaret karjuvad läbi une. Need, kes kuulevad, vähkrevad külmas higis. Cahalithid ise ärkavad väljapuhanuna. Antonia ravib öö läbi Hyacinthi. 25.03.320 hommik Karukoopas. Ärkame Robinuse unenägu Robinus ja tema kaksikvend, spiritualist, libahunt, nad on siin orus ja org on looduskatastroofi küüsis. Põhjast tuleb laviin. Maa väriseb ja müdiseb päev otsa, puud on lookas, kohalikud mäetipud murduvad, puud murduvad ja jõed keevad. Lõunast tuleb mingile kahtlane mühin ehk metsatulekahjud, kõik metsad põlevad tuletormis. Vesi jõgedes ja järvedes keeb tulekahjude kuumusest. Alguses jooksis Robinus vennaga lõuna suunas. Väikese Rebase joa juures püüavad koopasse põgeneda ja siis lume ja tulelaviin kohtuvad. Koopasuus olev kaksikvend süttib. Lumelaviin tungib koopa tagaseinast koopasse. Robinus läheb härma ja jäässe. See asi on halb, midagi peaks tegema vennaga, midagi peaks tegema. Ärkab ülesse. Margareti unenägu Margaret on karjaga jahil ja Tinteose kõrval, Tinteos ütleb et lähme locust vaatama ja Margaret näeb locuse…

Edasi3. lugu – Traagilised sündmused Karukoopas: Adolfus hukkub ja Tinteos ei jõua Varjumaailmast tagasi

2. lugu – esimene jaht ja tutvus külaga

jaht 24. 03. 320 päev Luitunud kaarna Karukodus. I episood Lakutakse haavu Hyaacinthe, Margaret ja Adolf on pool laibad. Tinteos. Hommikul Tinteos peksab kõik ülesse ja õuest kostab ühel hetkel müts. Hakkame tegutsema. Tinteos läheb välja ja kostab müts. Robinus ja Tacitus lähevad vaatama ja leiavad eest kokkukukkunud Tinteose, Trebonius ja Antonia lohistavad ta sisse, siis käib ravitsemine. Robinus vaatas varju ja seal kõik nagu ennist. Tacituse väljaskäimine sisaldas külapoole vaatamist. Teeb seda kivi otsast. Tuleb majja tagasi. Haavade lakkumine. Tacitus otsib tegevust, tahab Rita käest nõu küsima minna. Vaimud on alati ja enamasti seotud austavad meid aga me oleme nende jaoks veidi imelikud. Antonia ravib teisi. Tacitus ikkagi tahab minna surnu aeda. Veerand tunni järel Tinteos taastub ja tahab inimvormis hammustada, ei õnnestu. Nõuab juua ja seletab et täna vastutab maja eest ise. Trebonius püüab selgitada oma plaani külastada küla. Tinteos: esiteks öelda karudele et essentsit ei saa kui Geroplex leitud. Kari peab minema jahile. Ja minna külla ja vaadata mida Bibulus teeb. Patrull ja jaht öösel. Haiguse ja tervise otsustan mina.…

Edasi2. lugu – esimene jaht ja tutvus külaga

1. lugu – Geroplex Magnus ei ilmu

23.03.320 I episood - esimene jaht Öö on, tootemit pole. Tinteos: jaht on vanem kui meie. Hakkame minema. Läheme Karu mäe otsa. Right words ja Robinus Eritacus Rubecula. Antonia teeb pilgu teisele poole. Seal on pruunkarude vaimud. Tootemi vaimu pole. Pruunkaru vaime on pool tosinat. Trebonius paneb stealthi peale. Robinus - Gibbous moon 1, ehk side kõigiga. Hakatakse liikuma. Tuntakse kitsed jäneste, tammed, kuused, vee lõhnad. Mäelilled, sooja maa lõhn, sitikate ja vareste lõhnaga. Trebonius ametis varjumisega ja Adolf teab millega. Kusagil kaugel on ka lumelõhna. On vaikne öö, paari kose vulinad, on üsna pime, ragistame veidi. Tähtede taustal näeme Karumäe tippu. Raeetia kihvade kerge kuma ka lisaks. Liikumisel kuuleme poole tee peal kitsekarja eemale jooksmist. Veerand tunniga oleme Karumäe tipus. Viimased meetrid Trebonius hiilib. Mäe tipus Tinteos ulub: meie mägi, meie maa, meie selle maa hundid. Tacitus tajub siin mäetipus locust. Nüüd hakkame vastutuult liikuma Kaarnamäe tipu suunas. Alguses alla ja siis ülesse tagasi uude tippu. Metssead, vesi, kuusk, pöögid, kastanid, tammedjms, rebased, rotid, ämblikud, kakulise, udu, sammal, kivid, aasa…

Edasi1. lugu – Geroplex Magnus ei ilmu