7. lugu – Robinus Kärsitus
I stseen, kus Robinus avastab salu saladuse ja Treboniusel tuleb mõte, kuidas Maximus Romanuse ja Gurdilagi pakti sisu jälile jõuda On 26. märts 320 AD. Oleme salus Valgete kitsede platool oleval välul. Kell oli umbes pool kaks, kui me salu juurde jõudsime. Oleme just igaüks omal moel, saanud aru, kui eriskummalise kohaga on tegemist. On aeg infot vahetada. Hundid muutuvad Daluks. Nuhutame igaks juhuks õhku. Muud uut infot lõhnad ei peida, kui siis ehk seda, et tunneme ka Tinteose lõhna. Igaüks räägib, mida ta kohta uurides teada sai. Tacitus, olles ära kuulanud, mida teised räägivad, kasutab Rita õpetatud Gifti: Sense Malice. Ei taju mingit ülitugevat halba emotsiooni. Robinus läheb seeneringi sisse. Ütleb, et otsib Jeesust. Seisab seeneringis, vahib silmad pärani peas ringi, aga ei tee midagi. Antonia samal ajal uurib paika Giftiga Death Sight: Ghoste siin ei ole. Aga tapetud on siin küll. Siin on surnud keegi, suure koera suurune olend ja tema surm oli vägivaldne. Sellest on mitu nädalat nüüd möödas. Goddag uurib: Kas teie karjas keegi on selle aja…