Teavikud
- Rita päevik (3. lugu)
- Papüürus, kuhu on tindiga joonisatud ümbruskonna vaated ja peale kirjutatud võõrad märgid (Robinus, 3. lugu).
- Ladinakeelne loomapiltidega raamat (Margaret, 3. lugu).
- Raamat, kus on sees palju kivide piltide: maagi otsija käsiraamat. Käsitsi kirjutatud. Õpetab, millistes kivimites millist maaki on (Tacitus, 3. lugu).
- Käsikiri Luuvarju varjus (Tacitus, 4. lugu).
- Kreekakeelne käsikiri Punane koidik, mis räägib rauameistrite ettevõtmistest (Tacitus, 4. lugu).
- Primuse konspekt, mille kohta Tacitus põgusa sirvimise järel arvas, et see on manipulatiive jamps (Tacitus, 4. lugu).
- Piltidega illumineeritud ja hieroglüüfidega täidetud raamat. Seal on peal Vereküünte klanni hõimumärk. Raamat ise on väga ilus, ilusas kirjas, idamaiste mustritega. Piltidel on erinevad võitlusasendid. (Tacitus, 4. lugu)
- Ühes puust, needitud ja lukuga karbis on paksus tugevas nahkköites raamat. Raamatu peal on Rooma kotkad ja see näeb üldse igatepidi välja nagu riigi vara. Sirvimisel selgus, et see on tsentuurio käsiraamat alpidest põhja poole jäävate hõimudega suhtlemiseks (Tacitus, 4. lugu).
- Veel üks raamat, mille kaanel on riigivapid ja mis sama moodi näeb välja nagu riigi vara. Raamatus on tosinkond kaarti, mis ei ole füüsilised kaardid, iga kaardi juures väike seletuskiri. Tükk aega ei saanud Tacitus midagi aru, kuid lõpuks näris läbi: need kaardid näitavad vilja vedamise ja hankimise teekondasid – kuidas vili jõuab Rooma ja teistesse suurematesse linnadesse, merisi maitsi, kui palju, kust. Väga igav. Aga seal on maakaardid. (Tacitus, 4. lugu)
Rita päevik
Huntide kommetest:
- Karjavanne (Antonia, 4. lugu, sisu pole täpsustatud).
Teistest karjadest:
- Rita päeviku viimane märge: “Tamarendumi karjast ka keegi enam ei vasta. Läheme patrulli jahile.” (3. lugu).
- Enne seda: “Ootan tagasi neid, kelle saatsin uurima, mis toimub. Nad peaks juba tagasi olema.” (3. lugu).
- Enne seda: Saatsin välja sõnumitoojad vaimud Tamarendumisse, Pinsolarumi, Molvenumisse. Lexi, Laxi ja Zrexi libahunte otsima. Vaimud tulid tagasi, aga ei leidnud midagi (3. lugu).
Teistest huntidest:
- Enne seda: Kusonagi hukkumisest. Kusonagi hukkus Kaarnamäe tipu lähedal idaküljel, seal on Sepa järv. Langes apaatiasse ja Lootusetuse vaim sõi ta elusalt ära (3. lugu).
Teistest tegelastest:
- Mainitakse veel: Cumunus (3. lugu).
- Päevikus leidub ka märge Rebicculuse kohta: Rita kirjeldab teda kui “tagasipöördujat” (3. lugu).