Kahanev kibuskuu, südaöö
Robinus e uue nimega Tuuli joonistab tuulepüüdja skeemi vaimudele essentsi tekitamiseks.
Saab väga lahe skeem. Täiesti teostatav. Põhimõtteliselt.
Saadame Kusoka karja liikmed Veronasse. Ise jääme ehitama. 4 päeva ehitame.
Mõttetalgud lendamise teemadel. Puunotid, kilbid, toolid, uksetahvlid….
Otsustatakse otsida tünnid. Alfa siirdub austajatega tagasi oma külla. Margaret leiab oma/meie külast kõigile tünnid.
Täiesti tutikad. Puusepp tegi need sügiseks juba kevadel valmis. Sepp küsib hõbeda kui saab kindlasti tünnid tagasi, anname talle kulla. Selle peale annab sepp õled-padjad kaasa. Viime tuulemäele, vooderdame, lupjame tünnid. Robinuse abiga kinnitame sangad, rihmad tünnidele. 5-punkti turvavööd. Treboniuse tünn on alfa. Margaret läheb otsib metsast tiigri jaoks rahustavaid rohte, teeb sellest tõmmise.
Guddagi tünn on roheline. Treboniuse tünnil on alfa ja tünn on valge. Guddagi oma muutub valgeks. Robinus teeb põhja vedeliku äravooluava. Hea mõte, teised teevad ka. Sinna käib punn ette. Kaaned peale, kaaned käivad seestpoolt kinni. Hästi lihtsad aasadega nöörkinnitused.
Tünnide peale päev.
Viie päevaga oleme valmis reisiks.
Tuulevaimud on väga õnnelikud, sest propellerid hakkavad kohe tööle. Töötavad õudse plärinaga, aga tekitavad vajalikku energiat.
Koidab “Day ONE”. Angaarist aetakse välja pesueht tornaado. Meid palutakse tünnidega stardikoridori. Metsik ulgumine ja möirgamine.
Küsime vaimude käest, kuidas te Bütsantsi ära tunnete? Lepime vaimudega kokku, et maandume Bosporuse väinas. Tiiger pannakse tuttu ja kaas peale. Kõik vajalikud avad tiigri tünni on tehtud. Kõik vajalikud avad kõikidesse tünnidesse on tehtud.
Pööris on suure lehtri kujuline. Kõik möirgab ja viliseb, heli on tohutult vali.
Kõik on pisut kartlikud, välja arvatud alfa.
Kõige esimesena tõuseb maast lahti Treboniuse tünn. Liigub tohutu kiirusega. Teisena tõuseb Guddagi tünn, mis pendeldab ühte ja teistpidi. Margareti tünn tõuseb kiirelt õhku ja sekundiga on Mararetil orientatsioon kadunud. Ei saa sugugi aru, mis suunas lendab, mis pidi on. Vastik tunne. Nagu lendaks maa suunas. Robinuse tünn käib ka ringiratast. Mingil hetkel saab Robinus siiski aru, kus on all ja kus on üleval. Lupinal tekib ka segadus ja ta ei tunneta, kus pool on all. Süda on paha, aga ei oksenda. Mingi aja pärast saab Margaret olukorra kontrolli alla ja saab ennast õigeks pöörata. Lupinal on endiselt raskusi, sest teda kandev vaim on täiesti pöörane. Lõpuks õnnestub ka Lupinal oma tünn (või siis vaim) kontrolli alla saada. Kostub imelikke mütsatusi. Tuulevaimud põrkavad kokku. Lendame aastaid. Mis on pikad. Selleks ajaks kui meie arvates oleks me pidanud juba lennanud olema päevi oleme me endiselt graafikus. S.t. lennuaeg ca 12 h. Tekitame hulga tammeresonantsi, tammestume ise peaaegu lõplikult. Seisund: tamm. Järsku käib põmakas ja saabume. Kusagile.
Kõige esimesena maandus Alfa tünn. Siis maandusid Margaret ja tiiger. Siis maandusid kõrvuti Guddag ja Lupina ja seejärel Hüatsint. Järgnes pikk vaikus. Lõpuks maandus vaikse plärtsuga Robinus.
Koidu eel alustasime, õhtu hakul oleme kohal.
Tünnidel kaaned pealt ja vaatame, kus oleme. Üpris linnaväravate lähistel. Palju väikesi laevu.
Margaret otsib tiigri tünni üles, võtab kaane pealt, kontrollib tiigrit. Tiigri pulss on ebaühtlane, tiiger ise silmad veel pahupidi.
Teisel pool lahte on ka linn.
Väljume tünnidest ja ujume kaldale. Tiigri veame tünniga kaldale.
Linnamüür on ilus triibuline. Paekivi ja tellised vahelduvad. Hästi ronitav müür. Jõuame sadamasse. Paadid ankrus, palju paate. Suuremas sadamas ka mõned kaubalaevad. Linnamüür on paarkümmend meetrit veest, seal on tee. Väravas vahid.
Ilmastik: on olnud suur torm ja suur vihm. Kõik on märjad. Seega meie märjad riided ei ole kuidagi imelikud. Palju sõdureid.
Paistab kolosseum.
Margaret toibutab tiigrit. Toibutame ta sadamas ära. Tiiger on lõpuks talutatav.
Lähme linna, vaatame, et kohutavalt palju sõdureid. Sama palju nagu tavalisi inimesi.
Kõnnime kolosseumi suunas. 3 korrust. Jõuame kohale umbes päikeseloojanguks. Elu käib. Poed, müügimehed, prostituudid, kohutavalt palju rooma sõdureid, fänni nänni poed. Kolosseum on poolik. Selle ees on suur ringrada.
Kõnnime ringi ja üritame aru saada, mis toimub. Constantinus on rikkunud kokkuleppeid, mis on tehtud Licinusega ja tunginud jõuga Draakiasse.
Põhjapool on suletud sõjasadam. Linna on toodud sõdureid, kes paari päeva pärast edasi lähevad. Constantinud on toonud pretoriaanid – elukutselised sõdurid. Licinus kavatseb nad puruks lüüa, selleks ongi kohale toodud metsikud sõjajõud.
Hipodroomi keskel on artifaktid ja keset seda on lookus. Lähme hipodroomile lookust vaatama. Samal ajal tõuseb linna kohale äikesetorm. Hipodroomi keskel on egiptuse obelisk, mis ongi lookus. Läheme ja uurime olukorda. Resonants: võit, võim, maailmavallutus, jõuresonantsid, aga ka pettus – see on väiksem.
Obeliski lähedal on pronksist kolme peaga madu, mis osutub asoti teenriks. Asot on jumalik tuli. Jumaliku tule teener. Supernaturaalne olend. Lisaks on seal kullast hunt. See on obeliski valvur. Emahunt. Rooma emahunt. Ta on hingestatud. Ta ei ole fetish, ta on midagi muud. On ingelligentsiga. Asoti teener…. viibib “pronksmadude talveunes”, sellel unel on mingi seos sellega, et siin on inimesed. See pole siin alati seisnud, on siia toodud Delphist.
Selgitused jätkuvad järgmisel korral.