Taustateadmine, mida kindlasti teame: Pinsolarumi kari oli ümbruskonnas kõige vanem: nende tootemloom oli hunt.
***
Jätkuvad sündmused Pinsolarumi eri paigus. 29.03.320 esimesed tunnid
Jätkuvalt küla servas olev Robinus muutub Gauruks. Pöörab ringi ja rebib hammastega teda kaelast hammustanud olendit. See olend on pikkade kihvadega ja kiilakas. Nägu oleks nagu nuiaga sisse löödud. Üsna kole näeb välja. Gauru-Robinus sellest suurt numbrit ei tee.
Robinus hammustab meest (strength + brawl – 4 defence). Saab 1 pihta.
Maitse on kuidagi väga kuiv. Selline maitse nagu sellel kondil, millega ta hundina kuhugi mustadeks päevadeks maha kaevaks. Veresoontes on veri sees, aga ümberringi on selline kuiv maitse.
Mees naerab Robinuse rünnaku peale suure häälega ja ütleb: “Oi kui kirglik. Poleks oodanudki.” Aga mis Robinust häirib: pole emotsiooni, väga ebainimlik: ei karda, pole lunacyt. Robinusele tundub, et justkui on vaimust vaevatud.
Initsiatiivid
NPC 16 – lisandus III voorus
Trebonius 16
Margaret 16
Tacitus 15
Robinus 15
(NPC 14 – I voor, pärast seda mitte)
Antonia 14
Guddag 11
NPC (Vampiir) 10
NPC (Piiskopid) 8
I voor
Trebonius oli lõkkeplatsi perimeetris varjunud, üritab vormi muuta, aga ei õnnestu. Kontrollib, kas tema ümbruses majade vahel on inimesi. Ei ole. Ulub kõva häälega: Võõras hunt – appi, appi. Püüab varjuda. Haihtus õhku.
Margaret, kes on seal läheduses, kuuleb Treboniuse ulgu. Hakkab hiilima tagasi küla serva poole.
Tacitus, kes seisis varjus mõne meetri kaugusel õhus hõljuvatest piiskoppidest, hiilib maja nurga taha. Paistab, piiskopid ei märganud. Muutub urshuliks.
Robinus hammustab jälle oma vastast (str + brawl – 2 defence). Mees jälle naerab selle peale. Robinus on segaduses, püüab aru saada, mis toimub.
DM: viska wits+medicine – Robinuse jaoks ei ole see üldse teema, ei mõtle selle peale.
Antonia, kes on küla servas majade vahel maapinnas olevasse lohku varjunud, kasutab edasi Two world eye võimet. Teisel pool maailmas pole midagi muutunud. Piiskoppidel ei ole teisel pool maailmas vastet. Niidid on ikka kadunud. Vaatab piiskoppe, kelle pea kohal on valgus taevas. Tundub, et on kristliku kiriku preestrid, kõrgel aujärjel, aga kindlasti on midagi veel, sest imede tegemise peent kunsti üldjuhul tema teada tavalised preestrid ei valda. Nt hobustega 6 jala kõrgusel maapinnast lendamine. Tõenäoliselt on mingi vaim need hobused seestanud. Võib-olla on vaim ka preestrid ise üle võtnud. Aga võib-olla ka muu asi, millega ei ole kokku puutunud. Kuulis ka Treboniuse ulgu. Antonia vaatab, et Robinus on väga hea konditsioonis ja jääb oma esialgsele positsioonile.
Guddag, kes suundus vahepeal kaugemale metsa, nuusutab õhku ja püüab vormi muuta. Ei õnnestu. Pöörab ringi ja hakkab liikuma tagasi küla serva poole.
Robinust lüüakse viskeodaga jalga, 1 p aggravated damage. Ja kuulevad need, kes läheduses on: Võtab küll, võtab küll! Päris hästi võtab!
Piiskopid ei tee midagi, räägivad ainult omavahel. Üks ütleb: Labarus, oled sa kindel, et sa saad seal hakkama? Kas sa oled kindel, et see ei ole mitte liiga suur hunt, kellega sa seal mürad? Paistab, et nad ei karda seda Gauru vormis libahunti ja hobused ka ei tee midagi, sõõrmed lihtsalt puhivad.
II voor
Trebonius hakkab kaarega majade vahelt tagasi hiilima.
Margaret jõuab hiilides draakoni juurde ja teeb ühe Perception viske: tunneb ikka tugevat põlenud liha lõhna. Taamal käib jätkuvalt trall, hobused jooksevad ja koerad hauguvad. Hirmu, ärevust ja ärritust on küllalt palju.
Tacitus piilub välja selle maja nurga tagant, kuhu ta piiskoppide eest varjus ja näeb suurt hunti ja pisikest kiilakat vanameest, kes liigub osavalt ja pole päris täpselt aru saada, kes keda taga ajab ja kas nad üldse võitlevad. Tundub, et hunt ei kontrolli olukorda. [DM: Tacitus saab aru, et tegemist on kummaliste olenditega. Näeb aga korraga, et suu on omalaadne, suus on kihvad ja suu ümbrus on verine. Tuleb meelde, et need olendid on vampiirid, monstrumid. Inimesed, kelle hing on moondunud nii, et neist on saanud koletised. Umbes nii nagu mingi aja jooksul pärast seda, kui vaim on inimese üle võtnud on selle inimese vaim moondunud-surnud. Neid ei ole võimalik päästa.]
Robinus lööb tema ümber keksivat meest. Mees vaatab talle otsa ja lõriseb.
Antonia vaatab võitlust ja talle tundub, et Robinus küll seda võitlust ei kontrolli. Näeb hõbedast pistoda. Muudab end gauruks ja hammustab meest, 1dam.
Guddag muudab end urshuliks.
Robinust rünnanud vampiir hüüab: “Oi, kus on, sinna tuleb juurde.” Ründab Robinust, Robinus saab 3 aggravated damage ja vampiir jookseb Robinusest mööda metsa.
Piiskopid annavad hobustele kannuseid ja hobused tõusevad kuue meetri peale.
DM: Robinus ja Antonia viskavad Dexterity + Primal Urge, R: 0, A: 1.
Piiskop ütleb: õhus on elektrit.
Robinus vahib parajasti üles, kui taevast tuleb välgunool ja saab välguga otse pihta. Antonia saab napilt eest ära. Robinus saab 8 p bashing damage’it ja langeb minestunult maha.
III voor
Trebonius muutub urshuliks, jookseb nüüd juba end varjamata täiskiirusel edasi ja ulub kõva häälega: “sinnapoole-sinnapoole. Minu järel!”
Samuti küla esimeste majadeni jõudnud Margaret näeb, kuidas mööda ühte maja seina jookseb üks kuju, kes üritab nähtamatuks jääda, terav hõbedane ja verest tilkuv pistoda on käes. Ja tal on iseloomulik mädahaiguse ja halvaks läinud liha lõhn. Liigub kiiresti. Margaret näeb ka, et midagi on lõkke valguses muutunud, on tuhmim, nagu oleks midagi ette tõstetud.
DM: Robinus Harmony-kontroll (mõrvatud mehed). Robinus saab aru, et on mõrvar, aga suudab sellega elada.
Margaret jookseb üle külatänava ja läheb nurga taha varju.
Tacitus karjub/uriseb esimeses keeles: Vampiirid. Hiilib minestanud Robinusele lähemale ja vaatab teda, aga ei saa aru, mis seisus tervis on.
Robinus tuleb teadvusele, ravib 2 essentsiga – parandab ära kaks lethal damage’it. Muutub inimeseks ja jääb pikali maha.
Antonia sööstab põgenevale vampiirile järgi ja ründab teda (2).
Guddag jõuab Robinuse keha juurde, ajab käpad laiali ja uriseb.
DM: Antonia viskama PU+Composure, ei õnnestu.
Antonia näeb, kuidas mees, keda ta just hammustas, jookseb edasi ja teda enam korraga ei ole. Jooksis ühe puu taha ja puu tagant enam välja ei tule.
Piiskopid ütlevad: õhus on elektrit.
Guddag ja Tacitus näevad, et nende pihta tuleb taevast välgunooled, jõudsid kõravle põigata ja välgunooled lõid nende kõrvale maasse.
IV voor
Küla serva poole jooksev Trebonius näeb, et lõke on kustunud.
Trebonius ulub: minu järel – ja jookseb täiega küla serva poole.
Tema kõrval jookseb Hyacinth, urshulina, ja ütleb esimeses keeles kolm sõna: no shit, Sherlock.
Margaret jookseb mööda tänavat. Näeb, et maa sees hõõgub tema ümber tuli. Näeb, et Robinus on pikali maas.
Tacitus uriseb piiskoppide poole esimeses keeles – Mis te meist tahate? Piiskopid ei tee märkamagi.
Robinus kasutab 2 essentsi ära – lethal damage kaks parandatud, tuli teadvusele, on paljas, inimese vormis. Muudab end urshuliks.
Antonia vaatab ringi, otsides puu taha kadunud meest. Ei näe. Muutub hundiks. Teeb occulti. Saab aru, et tegemist on üleloomuliku sündmusega, aga mis selle põhjustas, seda ei tea. Teisel pool Gauntleti on kõik sama. Nuhib natuke ringi – lõhn on üleval, Antonia ümber. (> järgmine raund tšekkida ja träkkida?)
Guddag, olles tuvastanud, et Robinus on elus, liigub mõned sammud küla keskme poole. Kuulab: küla poolt kostab endiselt sama melu. Maapind susiseb endiselt. Hobused, koerad. Seda kuuleb, mida mängust teab: Treboniuse hõiked ja et need lähenevad siiapoole.
Üks piiskoppidest ütleb: ega välk kaks korda samasse kohta ei löö. Teine ütleb: erand kinnitab reeglit.
DM: Guddag, Tacitus, Robinus ja Margaret: dexterity+PU – G: 3, Tc: 2, R: 2, M: 3
Kõik neli tunnevad, kuidas nende vaimumaailma loomus ja kõhutunne aitavad ette aimata seda kohta, kuhu välk tabab.
Kuuleme, kuidas see piiskop, kes ütles, et erand kinnitab reeglit, itsitab.
Teine ütleb: noh, kas pean aitama. See on matter of the force.
Ja veel: Beginners luck.
OOG: See koht, kus kõik, kes kuulsid, peaksid viskama Occulti.
Möödunud on järgmised 12 sekundit.
