26. lugu – Riva del Garda

On 5. aprill AD 320

Gibbous moon


Natuke pärast südaööd, Riva del Garda väravate taga


[Üle järve – kui on piisavalt sõudjaid, siis üks öö, kui pole, siis kaks ööd]

I episood – läbirääkimised värava taga


Trebonius: oota, ma lähen pean kaaslastega nõu.

Küsib Guddagilt: mis selle mehe nõrk koht on.

Guddag: ma pole ju teda näinud.

[NB! Enne paadi peale minekut kindlasti pirukaid süüa!]

Pärast läbirääkimisi otsustatakse, et üritatakse ikkagi kogu killavooriga väravast sisse minna. Trebonius võtab Guddagi kaasa, et see püüaks mehe nõrkust teada saada. Tacitus läheb kaasa, et sotsialiseerumist õppida.

Läheb värava juurde koos Tacitus ja Guddagiga. Enne kui läheb, sorteerib kaasa kaks enam-vähem viisakat pistoda. Koputab luugile.

Teiselt poolt luuki kostab: kes on?

TR: Mina.

Ahah. Tulete sisse?

TR: Ma tahaks läbi rääkida. (Viskab.)

Guddag vaatab meest samal ajal.

Trebonius: Margaret on haige.

Mees: ja siis.

TR: Päris, päris haige.

Arst magab.

TR: Ei tahaks teda kuidagi siia põllu peale jätta.

No tal pole siin häda midagi. Isegi hunte ei tule.

Tr: mul on väga raske. Väga raske loobuda oma reliikviast, millega ma esimesel päeval lahingusse läksin, aga mu õe tervis on mulle olulisem.

Mees: no ma ei saa aru, mis sa tahad.

Tr: ma tahaks ikkagi varju pääseda koos oma koorma ja reisijatega

Mees: no kuidas ma teen lahti öösel värava – ei tehta, see on seadus. Näita need pistodad siia.

Vaatab pistodasid.

No ega ma neid maha ei saa müüa.

TR: No üks variant on veel: ma võin sulle pakkuda amfora veini.

Arusaadav – vein võib põllu peal äädikaks minna küll. Kui vein läheb halvaks, siis… See ei ole nii lihtne, nagu sa arvad. Sa pead hobuste kabjad ja vankri rattad riidesse mässima. No ideaalne oleks, kui üldse need maad ei puudutaks.

Trebonius naerab. Ja ütleb: anna meile natuke aega.

Kui suur see amfora on?

Trebonius näitab talle. ca 30 l.

Lähme vankri juurde tagasi.

Trebonius: Kõik, kellel on Animal Ken, mässivad hobuste kabjad ja vankri rattad kaltsudesse.

Vankri rattad mässitakse köited sisse – Guddag ja Robinus. Hobused pannakse kammitsasse. Margaret ja Tacitus mässivad hobuste kabjad sisse.

Vanamees lasi teha helikindluse proovi.

Guddag uuris ka, kus on kai. Läheb ainult üks tee otse alla.

II episood – Riva del Garda sadamas

Sõidame oma killavooriga kai poole. Linna terve järvepoolne serv on paate täis, ühes kohas on suuremad paadid. Seal on ka üks suurem kivikattega plats, mis on hetkel täitsa tühi. On tühjad vankrid platsi servas, kohe vee ääres, mis on nagu suurem sadama kai. Paneme end sinna kõrvale, võtame hobused vankri eest lahti.

Varsti ilmub välja huvitav asi: aeg-ajalt lüüakse natuke lokku ja pärast loku löömist ilmuvad natukese aja pärast välja kaks tüüpi kerges turvises, kellel on kummalgi kaasas koer. Meestel oda pole, aga on kerge turvis ja koerad on suured koerad. Nagu Shaa, koerad on korralikud, käivad ilma rihmata kõrval.

Meile lähenedes on koertel karv jube turris.

Kui me askeldame vankri juures, tulevad nad küsima, kuhu me läheme.

Guddag: me läheme oma õde Veronasse arsti juurde viima.

Nii suure vankriga?

Noh, eks meil on vaja igasugu asju ka tuua ja arstidele ka vaja maksta.

Aga miks meie koerad teie peale nii ärrituvad? Kas te veate metsloomi.

Noh, eks me ole jahimehed ja oleme siin tee peal ka loomi püüdnud.

Ja kust te pärit olete?

Kolme tee ristist põhja poole, selle küla ja Pinsolarumi vahel.

Robinus: mis ajal paadimehed liigutama hakkavad?

No varsti. Lähevad kalale.

Aga sellised kaubapaadid? Kes on paremad.

See päris nii ei käi. Hommikul tulevad paadid sisse, laadivad kauba peale, lõunast lähevad  teele, hommikuks on Beskieras. Teine koht, kuhu lähevad, on Laziese. Beskiera on suur sadam jõesuudmes. Laziese on Veronale linnulennul küllalt lähedal. Kuid mõlemast on enam-vähem sama maa.

Robinus: kas võiks kuskile saada öömajale?

Ei, kõik magavad.

Mida aeg edasi, seda rohkem kalamehi tuleb.

Läheb valgeks.

Siis ilmuvad tädid, siis vanamehed kärudega. Panevad need üles. Hakkavad kalamehed tagasi tulema. Kell on u 7, pool 8, linn ärkab. Kärude peale laotakse saagid. On ka teised tulnud kärudega, kellel on oma kraam: amforad, õlidega jm. Tulevad inimesed – turg.

Hakkavad lodjad tulema. Neid hakatakse lossima. Tulevad kaks lotja, ühe pealt laotakse maha rauda (varrastena ja kangidena), kangaid, väiksemaid pakke; teisega tuleb 30 hobust koos varustusega. Nendel on vastas sõdurid, hobused viiakse ära. Elanikele öeldakse: Ärge pärige. Selle peale, kus on kangad ja raud ja kaubapallid, hakatakse kraami peale tagasi laduma: villa, nahku, oliive, puitu.

Robinus läheb laeva juurde, üks mees juhatab lossimist. Mul oleks vaja juhiga rääkida. Meil on siin üks vanker, millega oleks vaja väiksemasse külasse.

Meil on siin 3x1x1 m jaoks ruumi.

Aga on siin suuremaid aluseid ka? Ei.

Läheb tervitab teist laeva ka. On sõdurid. Rooma laevastik. Tervitab. Probleem. Haige pereliige, vaja saada lõunapoolsesse külla. Me ei vea tsiviilisikuid.

Aga kuidas muidu? Mingi sõjakäik tulemas?

Ei kommenteeri.

Näeb küll, et meie vankur mahuks peale.

Aga äkki saaks ikka kuidagi, eriti kui te tühjalt tagasi lähete. Meie vara on küll panditud arstide jaoks, aga äkki leiame midagi.

Rääkige kompaniiülemaga.

Ta on linnas ostlemas.

No väga hea, me siis ootame.

5. aprilli hommik