Kuusirp, 9. aprill AD 320, u 11.00 hommikul
Teeme sidumise riitust.
Robinus teeb neli tundi endale nahast kotti kõigepealt.
Tacitus seob väga õnnestunult koti, tavalise eduga seljariided.
Trebonius seob väga õnnestunult koti, sarve ning siis seljariided.
Trebonius aitab Tacitusel valida Verona relvameistri parema Gladiuse, kus on vähem kriime ja paremini balanseeritud. Tacitus võtab pronksist käepidemega mõõga, kuhu on sisse graveeritud hundi profiil. Seob ära.
Ka Trebonius võtab lisaks Gladiuse kaasa.
Guddag seob seljariided.
Kõigeks selleks läheb mõni minut.
Meil on kõvasti aega, kui Robinus tuuseldab oma koti kallal.
Robinus seob koti ja kangarulli.
Trebonius kuulutab seniks välja jõu õpitoa.
Trebonius ja Tacitus harjutavad mõõgavõitlust.
Kell on pool neli.
Lähme külasse, vaatame, mis vahepeal juhtunud on. Guddag, Robinus, Trebonius, Tacitus, Hyacinth.
Robinus: Ene Rabe võiks ju meile tööle jääda.
Ene Rabe on nõus. Palk on hea ja inimeste juures on hea elada.
On kõige soem aeg päevast. Osa inimesi on põllu peal. Esimene väike rohimine. Trebonius tervitab ja ajab juttu.
Kuidas läheb, mis uudist, pole ammu külas käinud.
Mees: uudised, uudised, mis siin ikka rääkida. Kõigepealt peatusid siin kaks kõrgest soost härrasmeest, lahkusid vist paar päeva tagasi. Prassisid öö läbi, kurjad keeled rääkisid, et peatusid teie majas.
Robinus: see pole uudis, seda me teadsime.
Tr: aga prassisid siis küla peal või kus.
Mees: igal pool. Aga nad olid normaalsed, rääkisid palju inimestega, rääkisid lugusid. Ja nad uurisid palju selle koha ajaloo kohta.
Tr: Mis see ajalugu on siis?
Mees: no me rääkisime, mida me teadsime.
Robinus: mis nad küsisid.
Mees: No küsisid, kust see siinne rahvas pärit, millal tulnud. Ja eks me siis rääkisime neile.
Robinus: tundsid nad kellegi vastu erilist huvi.
Mees: tundus, et nad otsisid sugulasi.
Trebonius: sild on ära parandatud.
Mees: jah. Siin on kõvad palgiveod olnud. Läks põhiliselt teie maja juurde. Ene see teie majapidajanna organiseeris kõike. Ja me oleme väga tänulikud, sest tasu oli helde.
Trebonius: jaa-jaa, muidugi, see on ju meie kohustus. Kuidas jahipidamine on läinud, kuidas ilm on olnud, metsatulekahjud, võõrad?
Mees: no loomadel pojad, praegu pole jahiaeg. Aga paha lugu on see, et vahepealsed külad on välja surnud, siis enam karavane enam siia ei tule. Keskkond ei ole turvaline, ega sinna tagasi ei tulda. Rohkem tuleb käia põhja pool. Ja see on tüütu.
Mees: aga äkki räägite külavanemaga, et kui teil on veel käimist, siis anname oma vajadused ja soovid ka kaasa. Teil jahimeestel on see liikumine lihtsam, me oleme siin rohkem oma põllulappide küljes kinni.
Hyacinth: kas uusi noori mehi pole külla juurde tulnud.
Mees ei tea, et oleks kedagi, kes ei oleks Hyacinthi sugulane.
Lähme edasi ja vaatame külas üle, mis talgute käigus tehtud.
Ühel sillal uued piirded, mõlemal tala vahetatud ja siin-seal kõpitsetud veel. Rasked, tugevad, laiad puust sillad. Suur lumesulamise vesi ei vii ära. Ja saavad otse kaljule toetada.
Mees, kes ei tee midagi on seal ja ei tee midagi.
Trebonius tervitab.
Mees: Tere tulemast tagasi. Kuidas teil läks? Kas te leidsite selle, mida te otsisite?
Trebonius: Kas me seda ikka otsisime, mida me leida tahtsime.
Vana mees ei oska midagi selle peale kosta.
Trebonius: ma kuulsin, et teil olid siin suured orgiad.
Mees: meie külalised tõid provintsivaikusesse natuke suurlinnaelevust ja natuke värskeid ideid ja värsket verd.
Mees: ma nägin, et teil on jahimajakeses päris kena segasummasuvila.
Robinus: pead sa seda juurdeehitust silmas.
Juurdeehitus, külalised, uus personal.
Mees: teie peaksite mulle uudiseid rääkima. Te ju käisite Veronas.
Räägitakse Veronast. Trebonius räägib, et igasuguseid ennustajaid oli palju.
Mees: rääkige, mis teil juhtus seal. Mulle meeldivad lood laiast maailmast.
Trebonius: nägime ühte mõrva pealt.
Mees: teid ei ähvardanud midagi reisil.
Trebonius: Ei. Sõjaväed liikusid.
Robinus: ega sa ei tea sellist olendit nagu Ulsa Kinomed.
Mees ei tea.
Tacitus: ega pole olnud kahtlasi külasid nagu need, kelle saabumise puhul kogu küla käis kannikesi korjamas.
Mees: teie külalised käisid Pinsolarumis jahil paar korda. Na tahtsid vaadata ega metsloomad ei ole külasse tulnud. Ja eks nad ootasid teid väga tagasi.
Jätame hüvasti ja lähme külavanema juurde.
Trebonius: kuidas meie külalised end üleval pidasid.
Külavanem: väga ontlikud mehed, otse Roomast. Väga viisakas rahvas. Kui meil oli aidaprojekt, siis talumehed ei tahtnud väga – et oma tööd on ka teha. Aga siis nad olid nõus külale annetuse tegema, personaalse annetuse igale mehele, kes appi läks. Igaüks sai 100 hõbedat.
Aga kuidas teil plaanid on, meil oli foorum ja me leidsime, et kui te siin liigute ja teil on kõvad sidemed, et äkki siis kui te lähete kuskile linnadesse, siis te ostaks meile ühte teist.
Robinus: ma arvan, et see läheb küll asja ette.
Kell on seitse. Pimeneb. Lähme kodu juurde tagasi ja alustame jahti. Robinus võtab tooga ära ja paneb kotti.
Loomad, kitsed, sead, hirved, lõvi. Lõvi pole ammu olnud. Oravad, nirgid, nugised, mutid.
Lähme aga edasi.
Jõuame platoole.
Tunneme kaugelt karu (tavaline metsakaru), metskitsesid. Jätame karu lõhna meelde – neid ei saa nii palju olla, peaks ühel hetkel tuttav olema.
Lähme edasi.
Lähme üle siniste kitsede platoo tamme juurde.
Nuusutame ringi. Tuttavatest lõhnadest tunneme rebase lõhna, mis on siin ka varem olnud. Tuttava rebase lõhn – see, kellega Guddag flirtis.
Teisel pool on kõik täpselt sama, mis eelminegi kord. Puu ja puu otsas kala ja kala otsas lind ja linnu otsas madu. Kõik on endine.
Lähme edasi ja teeme natuke suurema ringi. Lähme edasi ja nuusutame. Tunneme loomi, aga ka haigeid loomi – lõhnavad põletike järele. Haiged on kitsed. Jälitame. Näeme, et kitsede lõhn viib lõunasse. Lähme jälge pidi. Tacitusel lõhn ninas. Lähme edasi. Jõuame samasse orgu, kust Robinus ja Guddag leidsid rebase jälje. Tacitusel on ikka lõhn ninas.
Tunneme kitsede lähedust, tunneme, et kolm on haiged.
Tundub, et nendel loomadel on mädane sõrapõletik. Lõhna järgi otsustades nakkav. Siis kui sul on sõrad.
Trebonius: me peame need loomad kinni püüdma, maha murdma ja ära põletama.
Lähme. Kitsi u 20.
Teeme strateegia, et Trebonius, Tacitus ja Hyacinth lähevad ette varju ja peituvad, Guddag ja Robinus ajavad peale.
Saavad kiiresti karja liikvele ja näeme, kuidas neli tüüpi vaevaliselt komberdavad.
Murrame õige kiiresti kõik neli maha. Viimase murrame väga väikesteks tükkideks.
Guddag vaatab resonantsi. Taudi ja haiguse resonantsi on kõvasti.
Otsime koha, kuhu sobiks tule teha. Leiame kaljulõhe. Kuhjame sinna oksi ja sodi kokku kuhjama. Leiame lõhe, kus tuul käib läbi hästi. Tassime kokku oksi ja lehti ja sammalt. Saame lõkke põlema. Aga puid tuleb juurde tuua, et neli kitse ära põletada. Toome puid juurde, kuhjame peale. Tacitus ja Trebonius viilivad. Guddag ja Robinus tassivad puid. Korjused ei taha hästi tuld võtta. Tuleb väga kõva prae lõhna.
