AD 320 9.aprill uus kuu
kell on õhtu kell 10
I episood: haiged kitsed on põletatud, jaht jätkub
Lõke on põleb, kitsed põlevad. Kõik põleb. Perfektselt.
Meile tuleb meelde, et me oleme patrullis välimisel perimeetril. Liigume edasi päripäeva! kuni jõuame Pinsolarumi teele. Tunneme lõhna: kahtlast, huvitavat jnejne.
Nuusutame. Tacitus tunneb erakordselt selgelt: inimese vere lõhn. 3 inimest. Lõuna poolt. Mõned tunnid vana. Kõik mehed. Noored ja vanad. Tacitus püüab aru saada kui kaugelt tuleb. Kilomeetri kauguselt hindab.
Trebonius ülteb, läheme vaatama. Hiilime. Trebonius hiilib kuuega, M 5-ga, Tacitus ühega (nendel kolmel feet of mist), Robinus 1, Antonia 3 ja Guddag ei hiili (ümmargune null).
Tr jõuab esimesena kohale. Tunneb inimese liha lõhna. Näeme lõkketuld läbi metsa. Hiilime selle poole. Tr 200 m eespool.
Jõuab lõkkele piisavalt lähedale. Näeb 3 meest. Istuvad lõkke ümber. Lõkkes on elus kits varda otsas, suu kinni seotud. Näeb, et mehed on näost vääga punased ja naeratavad ebaloomulikult. Noseless on nad ka. Ja earless lisaks sellele. Silmad punnis. Kulme ka ei ole. Huuli ei ole, igemed paistavad.
Jõuame kõik kohale ja uurime-puurime. Tunduvad tavalised talumehed, ainult et nahka pole. Tacitus uurib kitse. Kits tundub olevat nii tavaline, et on väga kahtlane. Kits ei liiguta enam, paistab, et on hinge heitnud.
Mehed on ta vahepeal kitse vardalt maha võtnud. Hakkavad nahka maha võtma.
Mehed on vaimust vaevatud kehad – mingi vägivaldsuse vaim on nad hõivanud. Tacitus uurib, mis vaim see olla võiks, tunneb vihkamise lõhna. T ajab hääletult karvad turri.
Antonia uurib kitse ja leiab, et see on täiesti tavaline kits.
II episood – võitlus talumehed nülinud ja üle võtnud vaimudega
M: 17
Tacitus: 14
Vaimud: 14
Trebonius: 13
Hyacint: 13
Robinus: 13
Guddag: 9
Antonia: 9
I voor
M muutub urshuliks, ründab hüpetega ja rebib hammastega, maandub kergelt mööda.
Tacitus muutub daluks, haarab mõõga, ründab. Lööb mõõgaga. liha lendab.
Vaimud räägivad omas keeles.
Üks ütleb: Tähelepanu, urathade rünnak! ja naeratab meile. Ja teeb noaga imeliku märgi õhku, mille tulemusena ilmuvad talle näod, mis vahetuvad tohutu kiirusega. Lisaks muutub pidevalt tema kehakuju.
Teine ütleb: Ahhaa, urathade rünnak! ja temal hakkab igast august verd pritsima.
Guddag ja Robinus muutusid juhitamatuteks gaurudeks.
Kolmas: Ohhoo, urathade rünnak! ja teeb noaga õhku imeliku ruunimärgi.
Tacitus, Guddag ja Robinus saavad aru ja näevad, et karjakaaslased nõiutakse ära samasugusteks nahata meesteks (tegelikult teisi ei nõiuta).
Tr teeb surprise ataki, silmanurgast näeb puudel roheliselt hõõguvaid ruunimärke.
Hammustab mõõgaga mehe kõhust suure tüki.
Hyacint hüüab: Liiga palju mehi! Läheb urshulisse ja üteb esikeeles Vaim jätta, kohemaid. Hammustab seda, keda ründas alfa.
Robinus ründab Treboniust, teeb 3 dämmi, on jube rahul.
Guddag ründab Robinust, teeb 3 dämmi, on ka jube rahul.
Antonia vaatab twilighti ja näeb ühte tüüpi, kes hakkab kitse sisse ronima. Väga jube tüüp – nagu luukere, kel ripub nahku igast küljest. Läheb hammustab kitse. Hammustab peaaegu, aga mitte päris pooleks.
II voor
M hüppab kõrvalseisvale mehele kõrri. Liha lendab. 3 dämmi.
Tacitus ründab sama vaimu, ei saa pihta. 7 dämmi kokku.
Vaimud:
1 ütleb: Tähelepanu, urathade rünnak! ründab Robinust. Teeb ühe dämmi. Lööb noaga naha alla – nagu fileeriks.
Teised ajavad sama juttu. Üks lööb Robinusele 3 dämmi. Teine Guddagile 1 d.
Tr lööb sama meest, hammustab tal pea otsast ja puruks. Kustuvast kehast tuleb välja kahe peaga luukere, kahe käega ja kahe noaga, purtsatab klõbinal kondipuruks.
Vahepeal näevad Tacitus ja Antonia ruunid ära.
Hyacint: Näota mehed, minge nahka!
Hammustab neljaga sama meest, keda M hammustab.
Robinus hammustab enda lähedal seisvat vaim-meest. 2 dämmi – hammustab vähe liha välja. Tekib hea tunne, nagu sööks venna ihu. Meenub armulaud.
Guddag läheb ja hammustab sama, keda R hammustas. Ühega.
Antonia hammustab kitse pooleks ja vaatab twilighti. Seal olev vaim on väga pahane. Vaatab Antoniat ja sisiseb.
III voor
M ründab oma ohvrit. Kaks dämmi.
Tacitus ründab kahega sama tegelast. Sellel 11 dämmi.
Jäänud on 1 vaim. Ütleb: Hmm, urathad ründavad! ja kukub surnult maha
III episood – kohtame Pinsolarumi valvureid
Kõik vaatavad silmad punnis twilighti.
SEal on sisaliku jalgade, inimese kere ja lehma peaga luukere. Ribide vahel käib ringi nahariba, mis on elus (nagu paeluss). Kitse seestada tahtnud vaim on teistsugune. Mõlemad liiguvad twilight’is minema. Põhja poole.
Guddag urshuliks, Robinus hundiks. Tacitus dalu, Antonia hunt.
Muutume huntideks ja asume vaime jälitama.
Vaimud lähevad kõigepealt põhja poole meie küla suunas, tee peale jõudes pööravad Pinsolarumi suunda. Jälitame neid Pinsolarumini.
Seal hõljuvad tee kohal 2 veidrat olendit:
ühel peaks kõrvits, kehaks pesupali, käte asemel pudrunui ja vikat, jalgadeks 2 taburetti.
Teine tüüp on väga pikk. Jalgadeks 2 hangu, kehaks vankriratas ja käte asemel kirved, peaks suur lõngaviht, mille keskel põlev latern.
Lühem 1,7m, pikem 3 m.
Vaimud vahepealsuses alles. Liiklus siin on tihedam. Teisigi näha.
Pesupali ja vankriratas ütlevad: Seis! Andke essentsi.
Vaimud annavad.
Rahvas viskab okkulttti. Kõigil õnnestub. Selgub, et valvurid on ka pahatahtlikud vaimud. Midagi on nagu pistmist vanglatega.
Paneme tähele, et küla keskel kõrgub mingi siluett, mida seal enne ei olnud.
