AD 320 10 aprill kell 3 öösi poolkuu
Jätkame kingituste mõistatuse lahendamist.
Antonia vaatab twilighti.
Robinus vaatab ka, Tacitus ja Trebonius samuti.
Pole ühtki vaimu näha.
Masinavärk hõljub õhus – rattad jm osad keerlevad.
Kõik üritavad teada saada, kuidas see kokku käib.
Tr, R ja Tac ei saa eriti midagi aru.
Kõigil, kes millestki aru said, jäi mulje, et twl. oli masinat näha.
A jääb konstruid uurima. Erinevad hammasrattad, pisiosad, kerad, kõik tiirlevad, pöörlevad, kogu kupatus näib müstiline.
Tacitus võtab palvehelmed kätte. Näpib neid, kordab nagu mantrat: Olen tugev.
Ei juhtu midagi.
Paneb kaela. Tuletame meelde, et palvehelmed on tiigrisilmadest.
Mitte midagi ei juhtu. Korraks Tacitusel sügeleb palvehelmeste alt, aga see läheb kohe üle.
Tacitus läheb vankri juurde ja püüab seda tõsta. Ei tõuse.
Antonia 2-world-eye. Lõhutud kohal on gauntlet udune, näha on paari meetri jagu.
A käib ringi ja vaatab mujal ka läbi gauntleti.
Robinus võtab hobuseraua ja paneb selle värava külge, otsad ülevalt lahti. Mitte midagi ei juhtu. Keerab hobuseraua teistpidi. Ikka ei juhtu midagi.
Siis paneb hobuseraua maha, surub pinnase sisse. Ikka ei midagi.
R võtab hobuseraua kätte, üritab tunnetada, aga ei tunne.
Siis paneb hobuseraua lapiti maha, astub peale, aga ei juhtu midagi.
Antonia vaatab mitmel pool läbi gauntleti ja kõikjal udu.
Värava kohal vaatab, kas kellad-viled on ka teisel pool näha, aga seal on näha väike kuldne kera maapinnal, pöörleb ümber oma telje. Antonia proovis astuda läbi gauntleti, aga astub lihtsalt teisele poole udu, läbi gauntleti ei lähe. Robinus proovib sama, aga teisele poole ei saa kuidagi.
Tacitus üritab leida jõudu. Veel jäänud 2 katset. Traat ja pealuu. Tacitus võtab traadi. Vaatab, uurib. Painutab otsad kokku. Ei juhtu midagi. Püüab pilvekesest kinni võtta, ei saa.
Antonia vaatab, kas traat on teisel pool näha, aga ei ole.
Tacitus jätab niidi kus seda ja teist.
Võtab hobuseraua, paneb taskusse ja läheb proovib vankrit tõsta. Ei õnnestu. Proovib veel – ikka ei saa lahti.
Tacitus vaatab pealuud. Pealuu vaatab vastu. Tacitus saab aru, et see sisaldab endas võõraid, kummalisi teadmisi, tundub väga ohtlik. Samas järjest põnevam. Keelatud, huvitav. Rohkem põnev kui ohtlik. Vaatab edasi. Tacitusele tundub, et salapärased ja müstilised teadmised ja pauer voolab temasse. Seda saab iseloomustada sõnadega “võimas, igavene, müstiline”. Ninast hakkab kergelt verd immitsema.
Tacitus loobub. Ja jagab oma kogemusi. Kuruthi vise (gaurustumine): resolv + composure (kui Tr pea talt ära võtab, tekib temas tunne, et see on ebaõiglaselt talt ära võetud ja nüüd lähevad pealuust kiirgavad teadmised ja jõud kaotsi). Tacitus suudab siiski ennast valitseda.
Trebonius haarab ka pea ja vaatab. Tundub lubav. Tacituse reaktsiooni vaadates, annab pea talle tagasi.
Pool tundi möödas, A vaatab, kas kera alles ja kellasüsteem töötab – kera alles ja süsteem töös.
A küsib pealuud Tacituse käest. Tac annab pealuu, ütleb, et vaata kähku. A vaatab. Tundub, et pealuu kiirgab mingeid mõtteid, mis on huvitavad. Hullumeelne säde on neil sees.
Robinus uurib-puurib kellamehhanismi. Lõpuks tuvastab, et osad osad on osade osadega seotud 🙂 Uurib edasi. Saab aru, et mehhanism pöörleb kolmel teljel. Igal osal oma pöörlemise telg, kogu süsteemil oma pöörlemise telg, ja see kõik tiirleb mingil muul raskestimääratletaval teljel. R uurib edasi. Kuldsed/hõbedased elemendid. Kuldsed tunduvad põhielemendid olevat, hõbedased nagu abielemendid. Hõbedastel on oma liikumine, nad mõjutavad üksteist. Iga järgmise hetkega saab süsteem järjest keerulisemaks. Kõik osad omavahel mingil moel seotud, mõned vähem, mõned rohkem. Robinus märkab, kuidas maapinnal rohulibled on kergelt mehhanismi pöörlemise suunas paindunud.
Robinus uurib umbes 2 tundi seda asja.
Üritab leida mingit kordust liikumises. Lõpuks õnnestub Robinusel mingi kordusmoment leida. Saab aru, et tegemist on umbes tunnise tsükliga.
Trebonius samal ajal.
Võtab palvehelmed ja loeb need üle. 120 tükki. Kõik ühesugused. Grupeeritud. 2+7+6+9+5+1+4+3+8+2+9+4+7+5+3+6+1+8+2+5+8+6+5+4 (kokku 24 numbrit)
2+7+6+9+5+1
4+3+8+2+9+4
7+5+3+6+1+8
2+5+8+6+5+4
1 – 2tk – 2
2 – 3tk – 6
3 – 2tk – 6
4 – 3tk – 12
5 – 4tk – 20
6 – 3tk – 18
7 – 2tk – 14
8 – 3tk – 24
9 – 2tk – 18
Trebonius võtab hobuseraua ja loeb augud üle. 6 auku. Hobuseraud tundub mitte-esoteerne.
Tr ütleb Tacitusele, et palvehelmestes on krüpsis.
Samal ajal teised:
Antonia võtab traadi ja uurib seda. Võtab palvehelmed ja uurib neid ka. Traat on okultne ese. Sellel on kinnihoidev resonants. Traat on keeraud. Seal vahel on ühes otsas sinakas, teises otsas rohekas metalne niit, värviüleminekut näha ei ole. A vaatab pikka aega. Näeb, et üks udu ei liigu peaaegu üldse, teine siiski liigub ja moodustab erinevaid kujusid. Sinine udu liigub, tumehall on peaaegu paigal (vaatad, et liigub, aga tegelikult on paigal). Tumehallil on spirituaalne resonants olemas, sinisel ei ole.
Trebonius samal ajal mõtleb, mida see numbrijada võiks tähendada. Tund aega mõtleb ja saab aru, et osad kivid on omavahel sarnased – sama kiuga. Tuvastab 9-t sorti kive. Vaatab, kuidas need grupeeruvad. 20 minuti pärast saab aru, et kõik numbrid on ühesugused (üheksad on ühesugused, kaheksad ühesugused).
Ja peale kahetunnist tõhusat ajutegevust saab Tr aru, et numbreid saab ka teistmoodi grupeerida ja omavahel võrdseid tulemusi saada.
Annab helmed Antoniale. Poolteise tunniga uurides näeb samu mustreid, mis Treboniuski. Kahe tunni pärast avastab Antonia, et tiigrisilmad on kees fikseeritud, aga kui neid sikutada, siis on näha, et väga pisikesed sõlmed fikseerivad neid kahelt poolt, aga iga grupi vahel on mitte lihtsalt sõlm ühes jõhvis vaid 2 jõhvi on kokku pandud – nagu oleks juppidest kokku pandud kee. Tunne on jabur ja okultne. Väga veider ka. Antonia pähe tekib kolm numbrit ja kaks kujundit: 15, 14 – kujund, mis sellega assotseerub, on ruut; 8 – sellega seoses on sirge.
Tacitus vaatab veel korra pealuu sisse, ninast ja silmadest hakkab verd jooksma. Margaret märkab seda, viskab riide üle pealuu. Selle peale Tacitus minestab. Margaret toob suure vaevaga Tacituse teadvusele. Kahjuks Tacitus ei tea, kes ta on, kus ta on, kes M on. Mitte millestki ei saa aru.
M küsib, kuidas T ennast tunneb.
T vastab, et pole kindel, et ei tea, kuidas ennast tundma peaks. Ei mäleta, mingi nõidus.
T on tunne, et ta on korpas.
Margaret hakkab Tacitusele rääkima, kus ta on ja kes ta on ja mida ta just nati aega tagasi tegi. Tacitus ei võta vedu.
Palvehelmeste resonants on väga võimas. Arvumüstika resonants. Ja veel millegi, mis on meie eest veel varjatud.