76. Lugu – Robinus proovib Alfat asendada

76. lugu
AD 320, 21. aprill, kell on 23.20, kuusirp ja kahaneb.

Lähme ja patrullime edasi. Robinus alfa asemik, sest alfa unduaikusega maas. Tiigri ohelik läks Robinuse kätte. Suundume Kaarnamäe poole. Robinus urshul, teised hundid.
Guddag ja Margaret liiguvad ees, Kusonagi kõige taga, Robinus tiiriga tagumises otsas.
Mõne tunni liikunud, jõuame ringiga lõunast Siniste Kitsede platoole. G ja M näevad liikumist. Võtavad Kusoka kaasa ja hiilivad ligemale. Kui enne oli loodushääli kuulda, siis jupikese hiilimise pärast jääb äkist kõik vakka.
Robinus vaatab vahepeal teisele poole, sealt ei paista midagi.
Guddag nuusutab ja tunneb laibahaisu. Kusokas tunneb kitselaiba lõhna ja vist miski muu laiba haisu ka. Isegi nagu hundi ja sekka ka metssea ja lõvi laiba haisu….Vist on ka inimese laip. Teispoolsuses kõik rahulik. Tvailaidis ei paista ka midagi.
Guddag kuulatab ja saab aru, et mõnekümne meetri kaugusel koobastes mingisugune klõbin käib, nagu liiguksid kivid. Hiilime G näidatud suunas.

Inikad:
Vastane – 18
Kusokas – 16
Margaret – 13
Hüatsint – 13
Guddag – 13
Robinus – 12
(teised ei märganud esialgu midagi)
Korraga Margaret karjatab. M saab kahe korraliku munakiviga pihta. Kusagilt eestpoolt põõsastest visatakse.

Kusokas ütleb: Ma lähen teiselt poolt
G muutub urshuliks ja jookseb põõsasse, kostub pettunud haugatus. Tundub, et G ei leidnud kedagi.
Robinus annab köieotsa Azurale ja tormab Kusoka jälgedes.
Hüatsint pakub Margaretile, et lakub tema haavu, aga M praegu ei taha.
M pakub, et lähme ja tõmbame nad kotti (ehk liigume teiselt, vasakult poolt ümber võsa)
Koht ise näeb selline välja, et on vähe madalam niiskem paik, kus meie ees kasvab pajuvõsa. Piisavalt paks, et G jooksis sinna sisse ja teda enam näha ei ole.

II
Guddag on korraga vinge laibahaisu keskel ja näeb midagi valget. See rabab teda.
Ühe eest jõuab G ära hüpata, aga teine teeb talle 3 letalit dämmi. Jubedad luukered pikkade teravate küüniste ja loomakoljust peadega. Nii kui on ära rünnanud, kaovad vaateväljast.
Tundub, et need vaimud on kokku pandud kõigist, kelle laibahaisu me tundsime. G üritab kähku läbi gauntleti vaadata, aga ei näe midagi.
Kusokas liigub.
M ja H liiguvad.
G põikleb.
R liigub.

III
Vastane kiusab jälle Guddagit, ühega.
Kusokas jt jooksevad.

IV
Vastane üritab G rünnata, aga ei taba.
Kusonagi ja Robinus jõuavad kohale.
Guddag üritab vastaseid vaadata, aga ei näe ikkagi midagi.
Margaret ja Hüatsint jõuavad ka kohale.

V
Vastane ilmub jälle, tohutu laibahais kaasas. Mõlemad vaimud löövad Hüatsinti.
Hüatsint ütleb: Aga nüüd ma muutun kurjaks hundiks ja söön teid ära.
Kusonagi (vaikses öös on kuulda mõõgatõmbaise heli; K kissitab silmi) lõi mõõgaga läbi õhu, kostis kondipraginat ja korraks lõi laibaleha üles.
M üritab rusikaga lüüa midagi, mida ta ei näe, aga teeb õhus uhke kaarega pirueti.
Hüatsint muutub gauruks ja teeb uau-grrr, hammustab õhku nii et pilpaid lendab ja teatab, et tema naerikasvatajaid ei puutu keegi.
G valmistub vasturünnakuks.
R teeb sama.

VI
Vaimud ilmuvad nähtavale ja G ja R ründavad neid. Ühel on näha, et ribid on puruks ühelt poolt ja vaagnaluu teiselt poolt. R hammustas teisel ka miskid roided katski.
Vaimud itsitavad ja ründavad tagasi ja saavad Guddagile pihta.
Kusokas ütleb, et parem emmental peos rockfor katusel ja ründab. Lööb haavatud vaimu puruks, vaim kaob ära. Tegelt kadus juba enne, aga Kusokas ütles, et sellest saime lahti.
Margaret valmistub rünnakuks.
Hüatsint peksab võsa segi. Pajutibud lendavad kahte lehte. Robinus kiidab Hüatsinti.
Hüatsint peksab pajusid ja möirgab.
Guddag põikleb ja samal ajal vaatab, mis toimub. Dual senses.
Robinus valmistub.

VII
Ilmub üks vaim ja ütleb Margaretile primalis: Seisa paigal.
M hoopis ründab teda kolmega. Hammustab. Robinus ka ründab ja teeb ühe dämmi. Guddag ründab ka kolmega.
Vaim sihib Margareti ja üritab M karvadest kinni krabada, aga M pääseb.
Vaim kaob.
Kusonagi lööb, kostab praksatus, tuleb pisukest laibakat jälle. Kusokas saab tast jagu.
Kusonagi ütlebki meile, et nad olid tvailaidis. Me oleks pidand sinna vaatama.
Kusokas ütleb, et tal on selline gift, millega saab tvailaidis vaime lüüa.
K arvab, et olid miskid loodusvaimud, kes võtavad kariloomi õnneks, nagu haiguse, külma ja nälja vaimud.

Patrull jätkub.
Rohkem kedagi ei kohta, jõuame ilusti koju. Kella poole viie paiku hommikul.
Robinus rullib oja lahti ja kõik pessu.
G läheb ja magab kalju otsas. Hundivormis, maadligi.
Tiiger lonkab väsimusest kõiki jalgu, läheb meie magamistuppa ja kukub külili.
Azura käsutab pesema, ka tiigri. Robinus veab tiigri ojja ja saab hammustada. Tiiger vaatab hämmastunult, et R ei jooksegi karjudes minema. R laseb tiigril haava ära lakkuda.
Kõik lähevad magama. Azura paneb kõigile ühises voodis magajatele sooja karvateki peale. M on oma voodis oma sooja uue tekiga.

Peale magamist tuleb uurida selle vaimu kohta, kelle me karudele tuua lubasime.
Ärkame praelõhna peale.