AD 320, 24. aprill kell on 8 hommikul, kuu loomine.
Trebonius uurib peale riitusi Liviuselt ja Catolt, et kuidas nad siia mägikülla üldse sattusid.
Räägivad, et nemad on ratsanikud, Milaneumi kodanikud, olid kodus, padre teatas, et tuleb asju ajama minna, Vidicide perekonna teenistusse. Catole. Ratsamarss 2 päeva. Rännaku alguses kaotas kogu seltskond hobused ja kaotas 24 tundi. Tee peal öeldi, et vanadel Raetia aladel on tulnud koobastest välja mingid vanad monsterid, kelle küüned ulatuvad juba Milaneumini välja. Livius pistab vahele, et tema sai kohe aru, et see on mingi jama, et selline seltskond karujahile ei lähe. Livius arutas, et säänset asja aetakse teistmoodi. Vankriga, naiste ja õllega, sotsialiseerutakse külas ja uuritakse asja. Jnejne Milleks on karujahil ratsaväe hobused?
Tr küsib, kes oli nende juht. Pinius Vidici. Tema on juhtinud leegioni.
Aga kes sadas taevast alla?
Livius: See oli mingi tohman, asshole. Peksis mingit trepi-juttu. Ebanormaalne mees ühesõnaga. Hobune ka sõi kaeru rohkem kui teised.
Pinius Vidici andis ülesande vasakust külaservast pihta hakata – kõik maha lüüa. Küla pidavat olema reostatud (haigus, taud…).
Trebonius nüüd seletab, et tegelikult on see kõik üksjagu tõsi, sest me käisime Milanos arveid õiendamas, aga võtsime tagasi lihtsalt enda omanduse.
Trebonius seletab veidi, et mis ja kus, aga mitte eriti põhjalikult.
Livius ütleb, et ahhaa, see on Africanuste residents.
Trebonius seletab, et meil on probleem, et me ei tahaks, et need tüübid nüüd jälle kahe päevaga koju jõuaksid. Me tahaks, et nad paar kuud kuni pool aastat ringi rändaksid. Ja koju jõudes segast peksaksid.
Livius teeb ettepaneku, et me võtaksime pantvangid. Igast perest ühe. Nemad Catoga oskavad õige hinnakirja kokku panna.
Trebonius seletab, et mõte on see, et mida kiiremini need tüübid selle ära unustavad, seda parem.
Arutelu läheb lahti. Et mida ikka teha.
Hüatsint tuletab meile meelde, et Veronas on ka Vidiceid, ja küsib, et kas me oleme nende Verona-omadega sõbrad?
Et vb me peaksime oma Verona sõpradega rääkima. Ja tekitama oma gambiidi.
Tr küsib Kusonagi käest, kuidas tema meelest kõige kiiremini Veronasse saab.
Kusonagi ütleb, et kui oleks hea teejuht, saaks varju kaudu ühe päevaga Veronasse.
Teine variant läbi talvemaailma. Seal üks torn, kus uksed, mis viivad igavesti imelikesse kohtadesse. Kui oleks hea teejuht, siis pool päeva. Aga palju võitlusi tuleb. Aga kui me sellise kambaga läheme, siis läheb nagu läbi sulavõi.
Tornist saab „Oblitusse“!!! (see on verona alla asub labürint, millest saab erinevatesse maailmadesse)
Kõige kiirem tee on üle musta vee. K ei tea, kas see on järv või meri. Päikeseorus on K teada sissepääs. Aga ta ei tea, kuidas seal navigeerida. Trebonius kutsub köögist Enerabe meie juurde.
Kusokas ütles, et Rita rääkis mingitest seppadest, kes käisid üle musta vee mingit metalli toomas.
Tr räägib Enerabega ülesandest. Mehed metsas vaja kinni püüda ja meil kähku vaja Veronas käia.
Enerabe ütleb, et püüame hobused kinni ja lähme hobustega.
Küsime, kas otseteed ka läheb, aga Enerabe ei tea sellele küsimusele head vastust.
Enerabe räägib, et lapsena kuulis muinasjuttu, kus oli üks linn, kus oli palju hobuseid… või olid need rotid… ja siis kutsuti vilepuhuja. Kui vilepuhuja kutsuda, tuleb väga täpne leping teha.
Cato pakub, et ta kirjutab oma padrele kirja, kus seletab asja ära.
Trebonius arvab, et pole hea idee, sest Africanused panevad siis kogu Cato suguvõsa sooja vanni.
Liviusel veel parem idee – mängime, et Liviuse ja Cato röövisid Gootlandi barbaarilised traibid, kes ründasid põhja poolt. Küla tapeti maha, naised lapsed pandi orjusse ja Livius ja Cato võeti pantvangi. Ja vahemeheks Juliused Veronast. Neile tuleb kiiresti palju raha saata.
Kirja kirjutab Guddag (Treboniusega koos). Mõlemad oskavad saksa keelt.
Arutame vahemeeste üle. Veronas küll, aga kas Juliused ikka sobivad vahemeheks. Saadaks postkontorisse nõudmiseni. Germaani nime peale.
Adolf Altzheimer. (Gootlastega asju ajama saadetakse ainult vabasid kivimüürlasi.)
Trebonius arvab lõpuks, et las need mehed-sõdalased siis jõuavadki Milaneumi kui jõuavad, ei hakka nende tühjadega jamama.
Treboniuse plaan: lähme külla, külakõrtsi, paneme aknendele luugid ette, oleme seal väikses ruumis, mis on tühjaks tehtud, küünal laual, Trebonius muudab enda pureks ja kirjutab, Cato seotakse kinni, tropp suu ees. Cato kirjutab ka oma kirja oma padrele, lühidalt seletab, et temaga on kõik korras, ülesanne täidetud jnejne.
Enerabe lubab tuvipostiga kirja ära saata.
Cato seletab, et kuhu kiri saata.
Cato ütleb, et tema enda eest küsiks 2000 kulda, Livius arvab, et tema eest võib küsida 1200.
Lähevad külla Trebonius palub külavanemal maja lahti teha. Palub mitte segada.
Teevad asja ära.
Annavad kirja Enerabele, kes ootab väljas, paksult riides.
Lähevad tuppa tagasi. Tr vahetab naha ja väljuvad teisest uksest.
Tuleb mees, kes ei tee midagi ja teatab, et ilmaennustus järgmiseks ööks on väga halb. Tulekerade sadu, vahelduv pilvisus koos gargoilidega jms. Tema ei oska öelda, mida see tähendab.
Kell on 12 24ndal aprillil, järgmisel korral on kasvav kuu sirp.
Järgmisel korral tegeleme võluri laibaga.