86. Lugu – Paha ilm Milaanost jõuab kohale

AD 320, 24. Aprill, keskpäev, kuu sirp ja kasvab.

Arutame, mida teha oodatava rünnaku suhtes. MKETM ütleb, et paha ilm tuleb lõunast.
Peale pikka arutelu teatab Trebonius, et paneme küla keskele valge lipu ja maksame kullas.
Siis ütleb MKETM, et vist on aeg minna eedelvaissi korjama. Trebonius, et jajah, muidugi. Külarahvas on juba pea kõik läinud.
MKETM läheb ja kaugusest näitab käte ja suuga, et „Nad on juba siin“.
Robinus vaatab ja saab aru.
Trebonius läheb lõikab ühe oksa ja istub purskkaevu servale. Kõik istuvad samma.
Margaret näeb huvitavat loodusnähtust – kahekordset õhku. Õhk virvendab tervenisti meie juures, meie kõrval maapinnal.
Teised näevad ka.
Meie lähedal ilmuvad nähtavale 2 valget hobust, kelle otsaeest kasvab välja sarv. Hobused on peaaegu maapinnal, jalad päris maapinda ei puuduta. Nende seljas istub 2 sõdurit, kes on riietatud gootipäraselt ehk barbaarselt. Neil on seljas tikanditega pikad püksid, pikad keebid, peas on neil nahast kiivrid, mis on kaunistatud kristallidega. Ka tikandites on kristalle. Väga kallilt riides sõdurid. Puusal on pikad kaasaegsed rooma ratsaväe mõõgad ja sadulast on väljas sarnased vibud nagu Kusonagil. Vibud on süsimustad, kuldsete ruunidega. Hobustel kuldsed kabjarauad. Sadulaid ei ole, on sadulatekid. Neile on tikitud valged tähed (viisnurgad). Kiivrid ei ole visiiridega, aga on tolmukaitsetega.
Nad pöörduvad meie poole raetia keeles. Nad on heas vormis ja toonuses. Meid häirib, et on tunda jahedust – õhk on jahe ja mitte mingit lõhna pole. Õhuvirvendus on selle koha peal, kus sõdurid seisavad.
Üks on pikemat kasvu, tumedate lühikeste juustega (mõlemad võtavad kiivrid peast). Ka hobused põrnitsevad meid. Neil ei ole ratsmeid.
Teine sõdur on tulipunaste lühikeste juustega ja tedretäppe täis.
Pikem hakkab rääkima. Me saame kohe aru, et nad ei ole vaenulikud, nad räägivad mõistlikku juttu ega tee ühtegi halba ettepanekut.
Pikem mees ütleb: Olge tervitatud võimsad oru kaitsevaimud. Meie oleme Magnus ja Orm seleniitide ordust. Meie kuulasime teie plaani ja me arvame, et see plaan on hea. Me kiidame selle heaks ja aktsepteerime seda. Me võtame teie tingimused vastu.
TR: Mis tingimustel te meie tingimused vastu võtate?
Magnus: Heade kavatsustega. 300 kuldmünti on vastuvõetav. (Trebonius läkastab.) Me anname selle kohta kviitungi.
Võtab sadulatekist pärgamendi ja kõrva tagant ookrist stiluse ja hakkab kirjutama. Teie nimi oli? – Trebonius – jah, Trebonius Suur… Ja Magnus ütleb, et kui Tr kirjutada ei oska, siis võib hammustada paberit või anda oma veretilga.
Tr hakkab arutama, et kelleks nad meid peavad. Nemad suht aupaklikult edasi.
Magnus räägib, et see ei ole veel kõik. 300 münti on ainult materiaalne osa. Lisaks on neil vaja teatud transformatsiooniolekus ihukarvu – üks punt igaühelt. See ei peaks ju meile valus olema. Küsib, kas see on ok.
TR: Sõltub, mis tingimustel.
Magnus kirjutab valmis ja ulatab Treboniusele. Kirjal on ilus vesimärk.
Kes loeb kõvasti ette: Seleniidi ordu volitatud esindajad Magnus ja Orm osutavad Pleekinud Kaarna oru vaimudest valvuritele järgmisi teenuseid:
Koolitus
Kaitse
Lahingtugi
Kaitsjad omalt poolt tasuvad kummagile orduliikmele osutatud teenuse eest 150 ühikut kullas ja nelja kaitsja ihukarvade näidisega neljajalgsest vormist.
Lepingu toimumise koht on Pleekinud Kaarna org ja leping jõustub koheselt. Teenus osutatakse koheselt ja ka tasu makstakse koheselt.

Tr küsib, mille eest kaitstakse.
Üks sõdur vaatab lõunasse.
Guddag annab teada, et Seleniidi ordu ei ole maagidel üks sünnipäradest nii nagu Hõbedane trepp.
Trebonius ütleb, et võtab ettepaneku vastu ja kirjutab alla.
Lähme kõik koju end riietama ja relvastama ja võtame sõdurid kaasa.
Robinus teab, et maagid võivad teha õudsaid aga ka imelisi asju meie karvadega. Ilmselt kasutavad nad neid nõidumises. See võib olla ohtlik, aga ka mitte.
Näiteks regeneratsiooni-joogid.

Tee peal räägivad maagid.
Kaugel-kaugel asub üks saar, mille nimi olevat Tulemaa.
Sellel saarel elavad äärmiselt küünilised inimesed, kes on Prometheuse õpetust kõvasti väänanud. Nemad on seotud nii mõnegi vana perekonnaga. Kui te arvate, et teie lähedal asuvaid võimsaid linnriike valitsevad perekonnad on mõnisada aastat vanad, siis on meil teile väga halb uudis. See ei ole tõsi. Need perekonnad on valitsenud väga kaua, mõne valitsemisaeg ulatub 12 – 14 tuhande aasta taha. Pikad valitsemiajad tähendavad nii pikkasid liite kui ka pikkasid vaene.
Meie teada oli siin hiljuti selle seltskonna agent, kes käis siin otsimas ühte väga konkreetset isikut, kelle nad ka leidsid. Nad ei tea seda, kes oli see isik ega ka seda, kes oli agent. Karta on, et igaks juhuks, lihtsalt kindluse mõttes korraldatakse siia mingi jama. Ja vaatavad seda rääkides lõunasse.
Ja, tõepoolest, sealpool on läinud pilvesse. Siin on ilm ilus.
Meie õnneks avastasime me siin suure ja terve kogukonna vaimudest kaitsjaid. Kuna oht on reaalne ja käegakatsutav, siis ilmselt on teie abi ka eelkõige käegakatsutav.
Tr uurib, mis on nende eesmärk.
Nemad ei tea, aga nad arvavad, et üks on see, et välja meelitada see, keda nad otsivad (paremal juhul). Teine see, et misiganes isik see ka pole, et ta hakkaks liikuma.
Meie (maagid) oleksime õnnelikud siis kui status quo säiliks.
Jõuame koju.
Anname kummalegi 150 kulda ja anname karvad – karvad võtavad nad ise väikese rauast sirbiga ja iga kord kui võtavad, paluvad vabandust kehaosa eemaldamise pärast, teenigu see ainult häid ja õilsaid eesmärke. Treboniuse, Robinuse, Margareti ja Guddagi karvad läksid loosi.
Kari riietub ja relvastub. Turviseid ei võeta, küll aga odad ja vibud.
Kari on valmis ja liigume küla poole. Lähme kiiresti Pinsolarumi poole.
Maagid ütlevad – meil on vaja midagi, mis on siin külas olnud vähemalt 100 aastat. Võtame ühe tüki surnuaiakivi küljest ja teise MEHE maja vundamendi küljest teise kivitükikese.
Jookseme edasi Pinsolarumi poole.
Maagid räägivad:
Nüüd me anname igaühele teist süüa ühe tammetõru ja ühe kastanimuna. Need tuleb süüa kas siis, kui me ütleme, või siis kui näete konkreetseid olendeid kellega on vaja lähivõitlusse minna. See käib tammetõrude kohta. Kastaneid võib süüa siis kui te näete kedagi. Kastanid on selleks, et teid tulest välja tuua, tammetõrud kaitsevad hõbedase relva puudutuse eest.
Juhtub veel üks paha asi. Päikese ette hakkab ilmuma tume ketas.
Lõuna poolt näeme taevast langevat tähte tulemas.
Jookseme kõigest jõust. Muudame end urshuliks ja tassime relvastust.
Jõuame Pinsokasse.
Ka põhja poolt lähenevad pilved. Seal võib näha, et lööb välku.
Maagid küsivad kivitükid omale.
Orm ronib hobuse seljast maha ja küsib, kas me tunneme oma küla hästi.
Meie, et tunneme ikka.
Orm, et no mõelge siis, et milline teie küla välja näeb ja kujutage seda ette. Võtab oma sadulateki seest ühe päris suure punase kalliskivi ja seob selle väikese riideribaga tavaliseks nutsakuks koos nende tükkidega, mis meie talle andsime, ja surub nutsaku lähedalasuva maja vundamendi vahele. Orm hakkab rääkima mingis imelikus keeles, teeb mõõgaga liigutusi ja igatsorti imelikku asja.
Järsku näeme, et oleme oma külas tagasi, ainult mäed on natukene imelikud.
Küla säilimist ei suuda me tagada, ütlevad maagid.
Treboniusele tuleb locus pähe – et läheks tõmbaks tühjaks. Lisaks ütlevad maagid, et me hoiaksime enda ligi kõike, milles on talletatud miski võlujõud.
Maagid ütlevad, et nad ei saa meid ravida. Nad saavad meid kaitsta ja ohu eest ära tõmmata.
Ja meil on 1 kpl hambatugevdajaid. Ja nad tõmbavad oma hobuse sadulataskust välja ühed kuldsed hambaproteesid (seest õõnsad, käivad oma hammaste peale).
Neid me tahame tagasi, need on laenatud. Need on legendaarsed ja nende kättesaamiseks kunagi ammu, on palju elusid ohverdatud.
Päikesevarjutus on poole peal. Põhja poolt läheneb välk ja lõunast müristamine.
Maagid võtavad oma juukseid ja karvu hobuste lakast, teevad karvapalle ja viskavad laiali (seotuna kivikeste külge). Ja seda ka meie karvadega.
Kõik täiendasid oma essentsi. Kusokas tõmbab tühjaks.
Hakkab sadama lund. Aga huvitaval kombel on nähtavus perfektne.
Uksevaimudele ütleb Trebonius, et nende kodu rünnatakse. Kaitske ennast! Kui ründajatel on mingit rauda, siis võite selle endale võtta.
Läheb täiesti pimedaks. Lund sajab edasi. On päris lumi.
Taevast hakkabki sadama tulekerasid. Kõik vibreerib, rappub, õhk läheb kuumaks, majadest lendab tükke jne. Pinsolarumi põhjaserva kukub üks suur tulekera. Aga maagid ütlevad, et ootame veel.
Siis käib selline matakas, et kõiki meid visatakse maast õhku ja lööklaine lööb kõik pikali maha. Ka hobused, kes muidu on väga rahulikud olnud.
Nüüd ütlevad maagid, et on kastaniaeg. Kastanid on süües värskelt küpsed.
Kunsthambad saab Robinus, kes need endale suhu paneb. Hambad teevad seal suus midagi, nii et R ei tunnegi neid enam.
Meile läheneb kiiresti mingi tuli. Orm ja Magnus ütlevad vormeleid. Siit-sealt majade vahelt tõusevad lendu väga nendesarnased tegelased hobustel. Nende ümber on kerged halod. Kui meid kaugemalt vaadata, siis on meil kõigil kerge sinakas kuma ümber.
Lendutõusnud tüübid lähevad tulekeradele kallale.
Majade vahel näeme tuttavate näojoontega libahunte liikumas.
Näeme kedagi lendamas 3 musta hobusega, kelle lakk ja saba on tulest ja järel kuldne kaarik, mis põleb. Sees on humanoid, kelle käes on kuldne nooltekimp, millest lendab tuld.
Meile lähenevad põlevad koerad. Suust tuleb neil tuld, silmades põlev aur, ümber leegid.

Initsiatiivid:
Margaret 18+
Robinus 18
Magnus ja Orm 14
Trebonius 12+
Guddag 12
Kuus ülejäänut 8
Vastased 5

Meie juurde tormavad koerad.
Robinus hüüab primalis: Parim kaitse on rünnak!
Guddag saab teada kaarikusõitja pahe – uhkus.

I
Margaret hammustab ja teeb 4 dämmi.
Robinus hammustab, aga mööda.
Magnus ja Orm võtavad mõõga, neid on päris palju – taevas 10 tükki, ja raiuvad. Seal, kus löök lõppeb, seal lendab sädelev kristalne pilv välja, mille keskel oleks nagu lume- v jääkristall. Seda saab mõõgaga juhtida. Osad lasevad kaariku pihta ja osad lasevad koerte pihta. Koerad saavad viga, aga mitte väga hullusti. Kaarik saab küll kõvasti pihta.
Trebonius urshul lööb mõõgaga. Lööb mööda.
Guddag lööb mõõgaga. Teeb 2 dämmi.
Hundukari lööb täiega. Maha ei löö keegi.

II
Margaret hammustab 3 dämmi. Hammustab selgroo puruks. Purskab tuld, käib plahvatus, kõik kohad tossu täis ja loom vajub laiali.
Robinus hammustab 3 dämmi. Robinuse hammustuse kohale jäävad mustad augud. Koer kiunub ja jookseb minema, tilkudes verd, mis põleb.
Tundub, et Robinuse hambad aggravated dämmi.
Magnus ja Orm jätkavad jääsülgamist.
Trebonius lööb mõõgaga. 1 dämm.
Guddag lööb mõõgaga. 1 dämm.
Ülejäänud karjast löövad Kusonagi ja Hüatsint kumbki ühe maha. Teised võitlevad elu eest. Kostab võitluse helisid.
Vastased hammustavad.
Rohelised tulekerad tulevad juba väga lähedale.

Kell on pool kaks päeval, järgmine kord poolkuu ja kasvab. 24 aprill jätkuvalt.