Küsime oma küsimusi Lumi käest.
Trebonius küsib, kas Lumi teab tüüpi nagu Enerabe.
Lumi ei tea.
Trebonius seletab veidi Enerabe kohta. Räägib aidast. Uurib Lumi käest, et mida see kõik võiks tähendada.
Robinus lisab, et me kahtlustame, et ta jookseb vahel rebasena ringi.
Anname Lumile kulbi, sest Lumi tahab mingit eset, mis oleks Enerabega seotud.
Lumi uurib kulpi, ja ütleb, et ta eeldab, et me oleme juba rääkinud Mehega, kes ei tee midagi. Meie siis seletame, et soovituskiri, mis tuli Mehelt, on tulevikus kirjutatud.
Lumi arvab, et seni kuni siin orus elab Mees…, on meil ohutu selliste tegelastega, kui enam ei ela, siis pole enam ohutu.
Trebonius küsib Lumi käest, kes on see Mees, kes ei tee midagi.
Lumi ütleb, et tema nimetab neid tüüpe Puudutatuteks. Puudutus võib pärineda erinevatest maailmadest. (Ülivõimas üleloomulik kontakt on olnud, mingi võimas artefakt vms) Kas Lumi teab, kui kaua see mees võiks olla siin külas elanud. Lumi ütleb, et ta nagu teaks, et Mees on siin elanud sadu aastaid, aga kui seda uurima hakata, siis tundub, et oleks nagu elanud siin paarkümmend aastat. Samas need väga vanad inimesed, kes on siit lahkunud mäletavad Meest oma lapsepõlvest.
Arutelu, mida teha. Kas minna neid libahunte päästma sealt põhjast või mida teha.
Claudia räägib.. võtab dalu vormi. Pikalt keerutab, aga mõte on selles, et tahavad teha uue karja. Lubab jääda alati liitlasteks ja sõpradeks. Võtaksid Pinsolarumi või Molveenumi.
Claudia manifesteerib ennast juba uue karja juhina. Hüatsint on ka nendega liitunud, aga näib väga kurb, vaikne….
Trebonius räägib sisemisest küpsusest ja ütleb, et selle tõestamiseks on vaja päästa põhjapoolsed hundid.
Claudia ütleb, et nemad tahaksidki olla kohapeal ja mitte rännata – vaadates seda kui palju meie ringi rändame.
Hakkame Hüatsinti puurima – et miks ta otsustas karjast lahkuda. Lõpuks on Hüatsint nõus rääkima – ja ütleb: Claudia, anna andeks, aga ma ei saa tulla.
Trebonius Claudiale – see pole midagi, algaja juhi eksitused.
Kusonagi tuleb varjust välja, võtab Hüatsindil õlgade ümbert kinni, ütleb, et saab aru, miks Hüatsint tahtis noore karjaga kaasa minna – et aidata oma musklijõuga neid. Kusonagi pakub hoopis ennast Hüatsindi asemele. Ja palub ennast ära kuulata. Ja räägib kaua, enda kohta ülimalt kaua.
Kusonagi tunnustab Treboniust. Räägib, miks tahab ära minna. Esimene point – suur juht ja õpetaja on väga imposantne. Teine point – terve libahundi ühiskond tähendab turvalist keskkonda kõigile. Kolmas punkt on ridade vahel – Kusonagil napib essentsit.
Trebonius ütleb, see on väga hea mõte.
Claudial on kohe teema – me asume huvitavas asukohas – meist põhjapool asuvad pured, neist lõunapool asuvad inimesed. C näeb, et lõuna poolt saaksid nemad kaitsta kui meie põhjapoolt kaitseme. Et üks kari oleks kogu aeg kohal.
Kusonagi tuletas meelde üht vana sepikoda ja ütles, et ta laiendaks Pinsolarumi sepikojani. Ja pakub Claudiale seda koobast kindluseks.
Robinus pakub veel, et oleks tore kui meil oleks siin kolm karja – et need, kelle põhjast päästame saaksi äkist Molveenumisse asuda. Mis oleks siis läbirääkimiste küsimus.
Palume LUmit MRi kirjeldada. Pruunid juuksed, sinised silmad, väga hea kehaehitus, pole väga pikk, inimvormis vaevalt 1,6m. Suured käed oma kasvu kohta. Karvane, mustade karvadega mees. Tugevad kulmud, ag amitte keskelt kokku kasvanud. Tal on bakenbardid, tugevad. Juuksed pruunid, muud karvad mustad. Sirge nina, terava otsaga kõrvad, täisnurksed. MR ei ole nagu Kusonagi. Ta on irraka stormlord. Tema renown suisa paiskub temast välja. Ta on kuulus: honour, cunning, glory. Need on kõik tugevad. Ka purity.
Samas vaatab LUmi Kusokat ja ütleb, et K on tema teada üks kõige tugevamaid ürgungi tundjaid.
Hommik saabub.
Treboniuse plaan – saadame Lumi ära ja läheme magama.
Uus kari: Kusonagi, Claudia, Ginever, Livius ja Gato.
Robinus teatab, et ta rullib oja lahti. Klassijuhataja tõstab pöidla püsti.
Robinus läheb ojja ujuma. Me kõik ühineme. Klassijuhataja ütleb, et nüüd peseme ka tiigri puhtaks.
Margaret ja Guddag viivad tiigri vette. Saavad klassijuhatajalt kiita.
Lähme magama. Hommikul. Ärkame kell 8 õhtul toiduvalmistamise lõhna peale.
Tr jookseb kööki, Enerabe ütleb: Oh armas aeg! Minge peske käed ära, kohe on õhtusöök valmis. Lõhnab liha järele, midagi vinget on ahjus.
Robinus tahab sahvrisse vaadata.
Trebonius uurib, et kuidas läks.
Enerabe ütleb, et oli väsitav reis, sai kõik kätte. Ei maksnud juurde. Tal on hea meel olla kodus (sic!), tal on uued retseptid. Margaret uurib, ega taimeravimeid ei ole. Enerabe ütleb, et kõigile on kingitused, Margareti kingitused on ravimtaimed, keldris.
Tulevad Claudia ja teised. Enerabe paanikas, jookseb ringi, Trebonius seletab, et tööõnnetus ja tutvustab olukorda.
Lepime kokku, et läheme jahile. Käime enne pesemas. Teeme 2 võistkonda. Siniste kitsede võistkond ja valgete kitsede võistkond.
Claudia kari võtab hundi kuju ja jooksevad minema. Meie teeme sama.
Tiiger tuleb koos Margaretiga. Trebonius juhatab karja asukoha kätte.
Leidsime varitsuskoha. Robinus ajab peale – jube hea õnnestumisega. Pealeajajad näevad, et väga tark kari ja kogenud. oskab põigelda. Robinus on siiski parem. Ühe kesiku saab kõrvale aetud. Tapame kesiku, lohistame hambus koju. Robinus ja Hüatsint lohistavad. Jõuame esimesena koju.
Robinus läheb kähku aita vaatama, Enerabe uksel, küsib, mis tahad. Robinus, et vaadata tahame. Lähme siis kõik aita/sahvrisse vaatama.
Margaret küsib, mis pead need on. Enerabe, et tainapead, mis on laenuks kuni kohustused täidetud. Pärast saavad pead tagasi. Rendib mingile sõbrale pinda. Nende peade siin hoidmine on väga kasulik. Mingit ohtu, et keegi võib neile järele tulla ei ole. Kui me ise just ei räägi.
Tacitus läheb kogemata peale vastu – kauaks ja põhjalikult (gift ecodream). Ja näeb nägemuse. See pea veereb rohu sees. Ühest otsast voolab verd. veereb ühte kibuvitsapõõsasse, mis on väädistatud olekuga, väga pikkade okastega. Trebonius sosistab, et see on hekk. See pole veel kõik, on näha, kuidas pea teekonnale järgnevad rohul sammud. Kõndijat pole näha, aga näha on, kuidas rohi läheb laikudena härma. Pea korjatakse üles, korjajat pole näha. Pea läheb härma, veri läheb kinni ja kalgendub kiiresti. Peal on ümber võru/diadeem, mille keskel on sinine kristall. Peavõru võetakse peast ära. Lõikehaav ei ole väga puhas.
Kui me aidas oleme, siis kuuleme ähkimist ja juubeldust väljast. Läheme uksele, teised on väga pettunud. Claudi kiitleb oma karja võimekuse ja kiirusega.
Enerabe jagab kingitusi ja süüa. Kahjuks pole tal kingitusi teistele – noorkarjale.
Lähme keldrisse, kus on kingitused.
Enerabe võtab valgest pargitud nahast koti ja annab selle Margaretile. Kotis on 4 taskut, igas taskus taimed, mis toodud kaugetelt maadelt kaupmeeste käest. Kollane, valge, punane, ilma õiteta. Igast kotitäiest saab teha umbes paarkümmend tassitäit. Valge – üks tass annab tunniks ajaks une, mis võrdub 8 tunnis puhkusega. Üle ühe tassi nädalas ei tohi juua, kaasneb teravnenud nägemine ,mis ei teravne reaalsuse suunas. Kollane – kes seda joob, sellel tekib öökulli nägemine. Limiit 2 tassi nädalas. Kõrvalnäht – võlujõud hakkab ennast maha maandama. Punane – kes seda teed joob, sellel kasvavad haavad enam-vähem silme all kokku. Punas kui üle ühe tassi nädalas juua, siis süda lõhkeb – kindel surm. Õietu taim on ohtlik jook, seda võib juua palju, aga mõju on tal ainult öösiti. Kui juua seda teed ja peale värsket verd, siis selles veres olev resonants, muutub hõlmatavaks/kasutatavaks = essents (näiteks kui juua inimene verest täiesti tühjaks saab 10 essentsi). Sellest võib sõltuvusse jääda.
Guddag saab väga väikese kotikese. Selle sees on väike peotäis – 7 pisikest, kuldset sädelevat uba. Pidid hea kasvuga olema, hästi palju vett pähe. Ei soovitata asulate läheduses maha panna.
Robinus saab artifakti. Riie, millel on pael ümber seotud. Ca 60 cm laiune rull, mis lahti keerates on mingi ähmase näoga tegelane. Enerabe üleb, et see on mingi religioosne relikt. Sellel on ülitugev resonants. Sellel on leina ja taassünni resonants.
Tacitus saab ühe papüürusrulli. Enerabe ütleb, et see on pärit Aleksandria raamatukogust. Väideti, et on kõva rull. Kõige kallim rull, mis turul oli – ostsin ära. Üks soovitus ja üks hoiatus käis kaasa. Soovitus: lugeda ainult kuuvalgel. Hoiatus: kõik, kes seda senini lugenud, on oma õnnetu otsa leidnud. Needusega rull.
Hüatsindile on ilus siidist pakikene. Hüatsint küsib, kas võib lahti teha. Seal on riided. Lühikesed püksid ja lühikene särk. Siidist, roosad. Hüatsint paneb selga, alguses tundub, et on väikesed, aga mõne hetke pärast juba näivad parajad. Bikiinid. Enerabe ütleb, et spetsiaalselt Hüatsindile mõeldud – kui toimub vormimuutus, siis ei lähe katki.
Kusonagi saab Enerabelt ühe väikese kuubikukujulise karbi. Selle sees on rusikasuurune kristallkuul alusel. SEal keerleb sees mingi säbru. Kusokas vaatab ja tal hakkavad pisarad voolama. SEal sees on okaspuud, mingid hooned. Kõik maalilised. Enerabe arvas, et K teab, mis koht see on. Kuuli sees on veel liikumist, mitte ainult lumehelbed.
Trebonius saab ühe koti või tasku. Trebonius tunneb ära sümbolid selle peal. ON näinud sarnast kotti. Käskjalad kes kannavad keiserlikku informatsiooni, kannavad selliseid kotte. Vabariigiaegne. Seal sees on kirjad. Enerabe ütleb, et üks kaupmees ütles, et keegi oli leidnud selle oma villast, oli koos kirjadega müügis. Kirjad on kõik avatud ja pidavat olema kõik Raetia-teemalised. Kuna Trebonius selline koduloohuviline on, siis Enerabe arvas, et see talle sobiks. Samuti meeldis talle see kott. Enerabe paneb koti kinni. Sellel on krambid. Pneb krambid kinni, keerab teisipidi, teeb teised krambid lahti, kott tühi, paneb krambid kinni, keerab koti uuesti teisipidi, teeb krambid lahti, jälle kirjad olemas. Kaupmees ütles Enerabele, et kotil on salatasku, aga ta ei tea, kuidas see lahti käib. Asukohta ei tea. MUSTKUNSTNAHK.
Enerabe kutsub kõik sööma. Söögiks on seapraad. Tiiger saab pool kesikut. Sööme hea isuga, tunneme, et oleme Enerabest puudust tundnud. uurime, kuidas Enerabel läinud – igav, jube tingimine. Enerabe, et kuidas meil – meil väga midagi uudist pole. Räägime poole suuga väheke, mis toimunud on.
Claudia tahab minema hakata ja küsib, mida nad kaasa võivad võtta.
Enerabe läks vankri ja hobustega, need tulevad järgi.
Robinus ja Margaret lähevad Claudiale varustust kaasa vaatama.
Vahepeal uurib Trebonius Enerabelt, mis seal vankri peal on, või kuidas voorimees nii kaua tagasi tuleb. Kui asjad juba siin on. Enerabe, et enamus on väikesed, tõi juba ise ära. Kuna meie oleme pidevalt kodust ära, siis vahepeal tõid voorimehed asjad ära.
Margaret pakub Enerabele tassikese teed, sest Enerabe hakkab pisut närvi minema.
Kell on üheksa läbi.
Lõpuks tuleb Trebniusele meelde ka Enerabe ülesanne – saata mehed pooleks aastaks reisile (leegionärid, kellega me oma külas võitlesime). Enerabe peab nad tagasi kutsuma kui pool aastat on mööda läinud. Mehed on reisil, reisi eesmärk on, et maastik vaheldub. Enerabe ei karda väga, sest tegemist on kogenud ja hea väljaõppega tüüpidega. Nad on eneseotsingutel.
Plaanid: külastada Meest, patrullida ja siis minna põhja. Otsetee – 3 päevateed, 4 karja, ringiga 5 päeva ja 2 karja.