You are currently viewing Jõuame kuhugi Britoonide maale. Talverüütel Gwydion ja kummaline ühesilmne mees vestlevad meiega.

Jõuame kuhugi Britoonide maale. Talverüütel Gwydion ja kummaline ühesilmne mees vestlevad meiega.

Kasvav poolkuu

Märtsi lõpupoole

Guddag läks lihatoidule ja hakkas primal urge spetsiks.

Read the worlds loom gift. Shadow. Shadow on häiritud, tolm on üles tõusnud siin-seal, nähtavus on väiksem, tundub, et kusagil kauguses midagi liigub. Shadow on ärev. Natuke. 

Kui vaadata läbi ajaloo, siis mõningane mõju  oli siis kui me võitlesime lõunapoolses külas, kus tootem ja väike hunt läbi hüppasid.

Lähim lookus tundub olevat oblituses sees. See on müstilise tarkuse lookus. Leiame labürindis ühe tühja toa, mille keskel on soolasammas. Umbes 1,7-1,8m kõrge ja 60cm läbimõõdus, otsast ümar, alt laienev. 

Vaatame. Saame teada, et selles ruumis on üks füüsiline olend, resonants on müstika reso, tunnetame veel kuut olendit. Allreso on vamipirism. Sellest veel natukene allpool olev reso on väga õrn suvemaagia.

Tunnetame supernaturaalset olendit lookuse läheduses sama toas.

Võtame essentsi. Guddag saab 6 + Lupina 3 + Margaret 3

Robinus on Urshul vormis, aga väegade nõrk – vajab ravi.

Lähme edasi.

Lähme Aleksandriasse, jätame Enerabe sinna. Aleksandrias on kõik rahulik. Lähme läbi Ysi oblituse Talverüütli juurde ja Robinus teeskleb surnut kui vaja on.

Jõuame maa peale. Astume oblitusest välja, aga tagasi nagu ei vii kuhugi. Taamal paistab linn. Rooma arhitektuuriga. Tunneme talve lõhna. Natuke kaugemal on meri. Kindluse eest voolab läbi jõgi. Meie oleme teisel pool jõge.

Robinus on urshul ja teeskleb surnut. Muudab end daluks. Teeb end väikseks ja on küürus. 

Kas Lupina teab mõnda lugu kuidas dalu kindlusesse hiilis.

Lähme kindluse poole. On lõuna. Päine päev. Kõik peale Robinuse inimese vormis. Jõuame kohale. Küsime, oleme rändurid, otsime Talverüütlit nimega Gwydion. Saame teada, et ta onn Lonkava Konna kõrtsis. Läheme sinna. Tee peal on meil korraks sabad-lidus-tunne välja arvatud Robinusel. Tulevad vastu 2 roomlast korralikus varustuses. Hästi varustuse eest hoolt kandnud – uus puhas ja läikiv. Vahivad meile jultunult otsa ja irvitavad, lähevad meist mööda omavahel jultunult irvitades. Robinus kuuleb, üks ütleb teisele näe jälle nad siin, teine ütleb ei need on mingid muud, teine ütleb, et neid liigub siin viimasel ajal nagu kirjusid koeri.

Ei saa aru, kes need on. Lähme kõrtsi talverüütli juurde. Jõuame kohale. Ühekordne maja. Puust konn, üks jalg lühem, üks pikem, kroon peas. Lasipuud ees, kaubavankrid paar tk. Sees üksjagu rahvast. Leti taga seisab natuke kitse nägu mees. Üsna pikka kasvu. Ühes lauas kolm supernaturaalset tüüpi mängivad täringuid. Paremal pool kaks tüüpi, kes ajavad juttu ja kellel on head riided seljas, keldi mustritega. Kohalikud ülikud paistavad olevat. Nuusutame, kust tuleb talve lõhn. Seal, kus täringuid mängitakse. Leti tagant tuleb suve lõhna. Ülikutest tuleb suve lõhna ja lisaks on siin veel äsja lahkunud talve lõhna. Treboniusel tõusevad kuklakarvad väheke püsti kui ta seda vaatab. Üks täringuid mängiv tüüp kannab ka mantlit. 

Kolmekesi laua taga. Mängivad täringuid. Üks on naine, pikka kasvu, valgete juuksetega, julma olekuga. Kutt on kapp. Lühikese valge siilipeaga, valge pikk habe. Teine on mantliga kutt. 40-ndates. Lühikeste punakate juustega, pikemat kasvu. Pikk tume lilla mantel, relvastatud. Mõõk. Kuub on seest tuhmhall, valkjas-tuhkjas. Terav sirge nina, rohekas-sinakad silmad, kitsas suu, kõrged põsesarnad. Karmid tüübid. Tunnetame mitut supernaturaali. Kokku kuut. 

Trebonius alustab tavalise tervitusega. 

Tervist, austatud täringumängijad. Minu nimi on Trebonius.

Tere Trebonius vastavad.

Me kuulsime, et siintkandist pidada leidma isikut, kelle nimi on Gwydion. 

Gwidioot, ütleb seepeale kapp.

Teine hakkab selle peale naerma kõvasti. Pinge on neil omavahel tunda.

Punase peaga tüüp ütleb, et tema ongi G. Mis sa tahad?

Me oleme maailmarändurid, juhtusime Kapadookiasse. Seal mingi hull jama. Usaldusväärsetest allikatest jõudis meieni info, et seltsimees G käest võiks küsida, mis seal toimub.

Mis sorti rändurid olete, sellest sõltub, mis sorti vastuseid ma oskan anda.

Tasakaalukad rändurid oleme.

Ahah….

Meie kodupaik on Pleekind Kaarna org Põhja-Itaalias. Oleme sealsed kohalikud, tükk aega ringi tuhistanud.

Võtke õlu, istuge maha ja ajame juttu. Kõik istuvad. Tellime õlled.

Tr küsib, kas neile ka midagi, aga neil kõik hästi, tänan pakkumast.

G ütleb, et rattad pöörlevad.

Tr: Ma sain aru, et on mingit sorti jama korraldatud.

G: See ei ole üleni vale. On jama palju, on ka palju määramatust. Aga see kõik laheneb. Sellepärast me olemegi siia kogunenud. Ootame, et selgus tekiks. 

Tr: Hea mõte, siis me oleme õiges kohas, meil sama probleem.

G: Kui tekib selgus, siis hakkame lahendama.

Naisterahvas on pokkerfeiss. Kapp ütleb G-le, kas sa kuidagi keerulisemalt ei suudaks rääkida. G ütleb, seleta siis ise kui sa paremini oskad. Kapp ütleb, asi lihtne, te olete kõik persse keeranud, vaatame,kas õnnestub korda teha või ei.

Kapil on üks silm ainult. Odin? Kapp ütleb, et tema nimi on Chris Grimble. Kohalik.