9.10.2017
Kuu kadund, järgmisel korral juba miskit näha. 327 aasta 19 päeva õhtu.
Avame ukse teiselt poolt. Robinus läheb läbi ja avab teielt poolt ukse. Aleksandros, Thea, Cupido ja Enerabe ust ei näe. Ja läbi ka ei saa. Aleksandrose ja co valvesse jäävad Hyacinth ja Robinus. Pack awareness on. Teised läbi ukse teisele poole.
Lähme mööda koridori natukene edasi kuni koridori teise otsa ilmub suur vari.
Tuttav hääl küsib: Kes sealt tuleb?
Trebonius vastab: Varjuküünte kari. Vabandame, et oleme niipalju hilinenud, aga me leidsime Aleksandrose.
Meil kõigil tõuseb karv püsti.
Hääl: Sosssepad. Ei, mitte Sosssepad vaid Venivillemid.
Elus või surnud?
Elus.
Uks läheb lahti, Aleksandros astub sisse. Teised jäävad välja.
Aleksandros vaatab seppa – ma arvasin, et sa oled pikem. Ja Hüatsint palus edasi öelda, et viisakas oleks, et kui sealt läbi ei saa võiks seal vähemalt peegel olla.
Sepp ütleb, et kahjuks ainukene metall, mis tal on alles peale seda tohutut ootamist, on taumium.
Sepp võtab kaks väikest ametüstkristalli, taskust ühe pipeti, tilgutab peale, toimub jõudude koondumine. Kostab “plops” ja oleme kõik korraga ühes ruumis (v.a. need, kes jäid ukse taha). Ruumis on ringselt istumisalused, keskel põlev gaasikolle. Ruum on kerakujuline. Heli liigub nagu väga suures koopas. Seinu ei paista. Meie ümber on taumiumvõre. Me ripume tühjuses. “kuusekaunistus”
Meie all on põrand, aga see on ainult selle kera sees.
Tuletame meelde, mida sepp meile tasuks lubas.
Ei tule hästi meelde. Teeekonna algus.
Vestlus Aleksandrosega toimub täiesti helikindla taumiumist kardina taga. Näeb uduselt läbi, aga ei kuule midagi.
Guddag defineerib oma varustuse hulka kaks ühe katkise haldjamõõga, kaks pistoda, turvise.
20 minutit mööda, kardin läheb lahti, sepp Julius tuleb meie juurde ja räägime tulevikust.
Trebonius küsib, kus me oleme.
Siiani kõik, kes on vähegi midagi asjast teadnud, on põigelnud.
Trebonius refereerib meiega juhtunud sündmusi ja uurib, kas sepp suudab seletada, mis on toimunud.
Omast arust me oleme juba kolmandas-neljandas reaalsuses. Sepp ütleb, et praegu oleme tagasi õiges reaalsuses.
Taumiumi koguse järgi saab otsustada, et reaalsus on sama.
Taumium ei ela üle ühtki reaalsusemuudatust ilma, et muutuks inertseks.
Hetkel kaasasolev taumium on nullis. Ametüstid ja kõik muu on väärtusetu.
Sepa jutt.
Me oleme Urathad. Mina oskan töödelda taumiumi. Olen üle keskmise sepp-metallurg ja keskpärane sepp. Kõige suurem asi, mida ma taumiumist suudan teha ühes tükis on see üks puurirõngas (6cm latt-taumium-rõngas, mille läbimõõt on 6 meetrit!!!).
Suuremat ei saa teha, sest taumium on tugeva potentsiaaliga materjal, kunagi ei ole tarvis teha suur asja. Energeetilises mõttes on taumium konstantse potentsiaaliga materjal – ei kasva lineaarselt. Sellepärast on keskendunud väikestele asjadele. Probleem seisneb selles, et on vaja ülisuurt asja. Piisava energia korral on võimalik tagasi tuua Punane Hunt (üks alghuntidest).
See muudaks asja.
Miks? Küsib Trebonius.
Kui me toome tagasi Punase Hundi, siis me saame väga võimekateks ja võimsateks. Võime peaaegu et valitseda maailma. Esimest korda seame meie maagidele tingimusi. Punasest Hundist võiks saada meie tootem.
Trebonius väljendab kahtlust, et sepal ei ole mõistus korras. Kõik tundub liiga ilus.
Sepp: Punane hunt on üks vähestest huntidest, kes on vangistatud meie enda maailmas. Tema kättesaamiseks on vaja lihtsalt rämedat hunnikut energiat.
Kes hundid ära pani?
See konkreetne pandi ära arvatavasti haldjate ja mother Luna lepingu kaudu.
Miks?
Sest pojad tapsid oma isa ära.
Tundub, et Juliusel on tõesti suurusehullustus.
Trebonius küsib, mis on maailmas valesti, et me peame Punase Hundi tagasi tooma?
Meid jahitakse kõigi ja kõige poolt – sepp ei arva, et see on normaalne.
Trebonius meenutab, kuidas Maksimus Romanus hakkas maailma parandama, aga seppa see väga ei morjenda.
Trebonius räägib paralleelmaailmast, kus olid kadunud maagid, vampiirid, libahundid, alles ainult kristlased.
Sepp räägib, et see on maagide huvi, et libahuntide võimu vähendada.
Mida on vaja, et Punane Hunt tagasi kutsuda?
Sepp: on vaja teha rituaal ja võimaldada Punasel Hundil sellele vastata.
Aleksandros on see sepp, kes suudab sepistada veel suuremat ühes tükis taumiumi.
Selleks meil oligi Aleksandrost vaja.
Igaühele oma kont-i-nent.
Julius arvab, et Punase hundi abiga suudame eemaldada loori Atlantiselt.
Selleks, et taumiumi liita üheks tervikuks, et ta ei kaotaks oma omadusi, on vaja Aleksandrost.
See võtab aega tunde kuni päevi.
Meid on vaja, sest me oleme kari ja me oleme koos Juuliusega piisavalt tugevad.
Julius soovib meie karja astuda.
Rituaali teab Julius.
Trebonius küsib. Kui me läksime siit Konstantinoopolisse, oldi selleks valmis. Meid taheti kokku pakkida. Meid lükati v tõmmati kokkupakkimise eest ära Talvemaailma. Kes seda tegi ja miks?
Sepp: Talvemaailma – on ainult kaks reaalset jõudu, kes seda teha saab. Viiel juhul on need maagid, üheksakümne viiel juhul haldjad. See on väga kallis. Suurema tõenäosusega haldjad.
Miks nad meid jahivad?
Haldjad ei ole homogeenne struktuur – osad jahivad, osad ei jahi.
Sepp ei oska arvata, miks meid päästeti.
Sest Juliuse missioon on haldjate jaoks väga halb.
See pidi olema mingi muu põhjus, miks haldjad seda tegid.
Nii haldjad kui maagid on väga vihased kui me selle hundi tagasi toome.
Kui me hundi tagasi toome, hakkavad tasakaalukausid võrdsustuma.
Kelly lausung – kuna keegi on selle idee välja mõelnud, siis eksisteerib püksisäär, kus on juba punane hunt tagasi toodud. Ja see püksisäär on ka olemas, kus on meid ära blokitud.
Miks Kelly pidas oluliseks Tinteose tagasitoomist?
Sest me oleksime sinna läinud, kus nad olid?
Mis oleks järgmised sammud kui me nõustume?
Julius kõigepealt karja liikmeks.
Kuna Alexandrosel läheb 10-14 p aega, siis teeks Julius diplomaatilise missiooni.
Tutvustame ennast haldjatele, maagidele, varuvõti Atlantisesse saamiseks. Teatame neile, et Päike tõuseb. ☺
Diplomaatilise missiooni eesmärk on aru saada, kellega me peame diilima hakkama. Me räägime, et hundid tahavad oluliselt olulisemat positsiooni saada praeguses maailmas.
Kraadime.
Me oleme isatapu eest karistuse ära kandnud.
Uuemad filosoofilised kontseptsioonid ütlevad, et võib ka andeks saada.
Guddag arvab, et ema Luna on selle plaani vastu.
Trebonius nii ei arva.
Julius ei lase Enerabet sisse, sest haldjad on assholed.
Julius, mis tead Enerabest? Ta on funktsioon. Alati on üks suvehaldjas kehastunud talvehaldjaks, kes on vanaema suve poolt antud mantliga, kes kannab talve mantlit, aga tegelikult on suvehaldjas. Nagu spioon. Enerabe on suvehaljdas, kelle mantel on paljastatud. Julius kahtlustab, et me teame lisaks veel midagi, mille pärast ka suvehaldjad meid maha tahavad lüüa. Me teame, kes on uus. Talvehaldjad jahivad meid, sest nad tahavad teada, kes on uus matlikandja.
Mida me peaksime tegema eelmise versiooni mantlikandjaga? Hetkel on ta meist sõltuvuses. Talle tundus hetk tagasi, et me oleme ainsad, kes teda kaitsta suudavad. Hetkel on meie süü tõttu siin maailmas kaks mantlikandjat, kelle jõud on seetõttu jagatud.
Meie plaanist ei tohi Enerabe midagi teada saada.
Selle infoga ostab ta endale elu tagasi.
Kui me tahame teda hoida tagataskus, tahame teda formaalpraktiliselt kaitsta ilma teda oma afääridesse segamata, siis kuidas me seda teeme?
Julius ütleb, et ta võib sama juttu rääkida ka ilma punase hundita ja teda usutakse.
Ta on ükskord juba püüdnud seda teha.
Viimati väitis Julius, et ta ei saa siit ära minna. Jajaa, aga nüüd on siin Aleksandros.
Aleksandros ei ole tavaline sepp, ta on väga eriline sepp. Igat needust saab murda.
Julius, kas sa sööd liha? Juliusel on tugev essentsisõltuvus, aga ta ei söö essentsi saamiseks liha?
Kuidas sa seda teed?
Esiteks on siin väga kõva allikas – siit saab täis imeda.
Teiseks on olemas mõned tehnoloogiad, millega essentsi saab kokku pakkida ja kaasas kanda.
Taumium on näiteks selleks väga hea konteiner.
Julius on selleks valmistunud. Kannab essentsi kaasas. 20 päeva varu. Eeldusel, et me võtame vahepeal mujalt.
Julius on Atlantise maagide needuse all.
Muidu on ta väga kõva hunt – meile sobivalt kilbiks võimisiganes.
Pisike tekst:
Ära kunagi räägi oma plaanidest haldjatele
… maagidele
… muudele asukatele
Kui me oleme kraadimisringi ära teinud, siis on meie reputatsioon kahekordne.
Kuhu me läheme?
Atlantis
Suvemaailm
Talvemaailm
Rooma – vampiirid
Aasia mägedes – keelatud linn – Apsara isa
Teisel pool maakera – lühikesed inimesed, draakonid
Mere põhjas – lähme vaatame, võibolla on seal keegi alles (lugu purskkaevuga)
Kasutame mediaatorit. Neutral grounds Accord.
Robinus arvab, et hakkame pihta.
Margaret arvab kah nii.
Trebonius arvab teisel põhjusel – sest see on üks uks, mis tuleks avada ja vaadata, mis juhtub.
Lupina mõtleb, et territootiumita kari nagu me siin oleme – hullemaks ei saa nagu enam minna…