Kasvav sirp, järgmisel korral kasvav poolkuu
Verona, 8 ja pool aastat hiljem, kell on öösel.
Hundi vormis oleme hõbevalged. Juuksed jms on endised.
Mõtleme ja tunnetame, mis on vahepeal toimunud.
Tootemiga sidet ei tunneta.
Hüatsindi anndeedide armee peaks olema praeguseks juba meie külas tagasi. Mõtted kodule… Mis on saanud Enerabest – toidab oma pirukatega naaberküla naaberkarja.
NB! Tiiger on meiega kaasas, aga läbipaistev ja süüa talle anda ei saa.
Me pole 8a maganud ega söönud.
Lisaks meile on Verona surnuaias veel vampiir Hugo, kellel on kaenlas suur pakk trolli osadega. Blaad sölplai. ☺
Mees üldse ei muretse, et ta käia ei saa.
Noor näljane tiiger.
Lisaks on meil kaasas 2 mitteinimest Cupido ja Thea ja üks väga kahtlane inimene, sepp gootidemaalt.
See on väike probleem.
Suur probleem on see, et meil on kaasas Tuuli, kes on äksi täis.
Kas minna oblitusse?
Hugo on väga valmis oblitusse minema.
Vampiiride maailm võib minna tasakaalust täiesti välja.
Sünergia jalutu vampiiri ja hundikarja vahel on sündinud.
Cupido ja Thea tahavad koju minna.
Hugo allikad ütlevad, et Bütsants ei ole maa pealt pühitud, ka praegu on selle koha peal mingi asundus.
Hüatsint arvab, et peaks kellelegi molli sõitma.
Kas ratastool on leiutatud? Jah. Kindlasti.
Trebonius võtab hõbedast pistoda ja torkab Guddagit.
Ei juhtu midagi.
Trebonius torkab külma rauaga Guddagit.
Ikka ei midagi.
Lupina vaatab Guddagit ja tiigrit tvailaidis ja seal on nad paremini nähtavad.
Lupina vaatab, mis toimub meie territooriumil.
Meie territooriumi resonants on erinev meie resonantsist. Rahulik positiivne resonants.
Karja seal ei ole.
Rebane – ei.
Klassijuhataja – ei tunneta.
Maja ei ole alles, aga lookus on alles. Lookuse resonants ei ole muutunud. Maja on põlenud. Rahapajakivi on alles.
Ait on ka maha põlenud.
Küla resonants on tüüne ja rahulik. Küla on alles enamvähem muutumatul kujul.
Meest, kes ei tee midagi, ei tunneta.
Mingit hullu vaimuresonantsi ei ole.
Trebonius läheb surnuaiale patrulli otsima, aga ei leia.
Läheb mausoleumi juurde. Tuled on kustus, aga patrulle ei ole.
Tr kutsub Hugo – tee nüüd nahkhiireks. Tr: Paha lugu, meil ei ole kellegagi treidida. Verona vampiire vist ei ole. Positiivne on see, et siin on üks nekropolis, mis on valveta.
Kas oblituse värav on ka valveta?
Hugo ütleb, et läheduses vampiire ei ole.
Oblituses ikka kindlasti ju on.
Arutelu ratastoolide üle. Oleks vaja kolme.
Tuuli pakub head ideed kolme kuu eest, Trebonius ei ole nõus, ütleb, et tee 3 ratastooli. Tuuli teeb miskit ja on olemas. Õlitab ära ka.
Cupido, Thea ja Aleksandros pannakse toolidesse istuma.
Lähme ja uurime, mis on juhtunud Verona Nekropolisega. Lehepudi ja koristamata mausoleum.
Vaatame varjumaailma. Shadowga on kõik hästi, aga gauntlet on räigelt paks. Nii paksu gauntleti ei ole me keegi kunagi näinud. Vaimud teisel pool on lahjad ja nälginud.
Me ei leia Nekropolise ust. Hugo ütleb, et siin ei ole ust.
Kontrollime illusioone. Saame aru, et siin ei ole illusiooni, aga tagumine sein on ajaliselt noorem kui ülejäänud mausoleum. Saame aru, et kui siit ka kunagi läks mingi uks alla, siis seda osa enam ei ole olemas. Trebonius saab aru, et siin on mingi tuttav resonants. Maagide resonants. Treboniusele meenub põleva kaarikuga maagi resonants. Milano maagide resonants. See ei ole seina küljes, see on igal pool. Sein kuidagi moodi viib selle mõtte sinna. Alfa jagab oma avastust teistega. See resonants on siin kunagi olnud.
Trebonius küsib Hugolt, kas siin all on käik. Hugo – ei tunneta. Kuni 3-4m sügavuseni käiku ei ole.
Tr: Kas Verona oblitus on alles?
H: Lühike vastus on jah. Pikk on – teda pole kodus.
Peame aru – vaja oleks lookus leida. Hugo ütleb, et neil oli kirikus.
Tuuli, ütle, mis on toimunud.
Miks on gauntlet nii paks? Kuidas ta nii paksuks läks?
Tuuli: Mina pole mingi ajaloolane, mina olen ära olnud kauem kui teie, mina ei tea midagi.
Tuuli, palun vii meid nekropolisse.
Tavai, lähme! Oleme pimeduses.
Süütame tõrvikud.
Hugo, me oleme nüüd Nekropolises. Kus on mis?
Vampiire siin ei ole, ütleb Hugo.
Lähme vaatame, kusagilt hakkavad trepid veel sügavamale.
Jõuame puidust usteni.
Teeme lahti, seisva õhu lõhn, läheme edasi, suur saal, istmed ülespoole.
Vana lõhn.
Hugo, kus on vampiirid?
Uurime, mis siin on toimunud.
Tuulilt tellime ratastooli, millega saab Guddagit vedada. Tuuli teeb. Koos põrandaga tõstab G ratastooli.
Uurisime-puurisime vahepeal – võitlust ei ole olnud.
Lupina vaatab ust – sellega toimunud olulisemaid sündmusi minevikus.
Üks vampiir tõmbab ukse seest välja pistoda. Pistodaga on ukse külge löödud mingi pärgament. Pistoda eemaldamisega lendab pärgament minema.
Enne seda on see, kus pärgament sinna lüüakse. Sellele on kirjutatud Exodus 24.12.320.
Sellest eelmine on see, kus suur hulk vampiire liigub läbi ukse.
Neid käimisi on palju.
Lupina vaatab kõnepulti. Seal on üks heledapäine vampiir. Üks Juulius. Resonants on karm/traagiline-pidulik.
Hugo mõtleb, kas temaga kaasas käinud Juuliused on olemas. Eksisteerivad. Ta ütleb, et neid ei eksisteeri.
Vahepeal tekib mõte, et äkki meile korraldati reis ja me ei olegi talvemaailmast välja saanud.
Hugo tahab kohe verd.
Tuuliga amfiteatri juurde, aga enne jätame siia turvalisse kohta teadvusetu Guddagi, tiigri ja sepa koos kaaslastega ja Hüatsindi valvama – jätame talle tõrvikud ja midagi süüa.
Tuuli kopeerib Margareti riided ja võtab nimeks Kargaret.
Trebonius võtab Enerabe kõige karmima raviva piruka, sööb ära, istub maha ja vaatab, mis juhtub. Teeb ennast daluks. Tundub, et karv on läinud tihedamaks ja läikivamaks, aga läbi paistavad jalad ikka.
Pirukad lähevad jagamisele.
Tuuli teeb end Margareti kaksikõeks.
Tuuli viib meid siuhti amfiteatri juurde.
Kõigil on kapuutsid peas, sest me oleme dalud. Aegajalt ütleb Tuuli: Tere inimesed tulevikust!
Öine Verona. Inimestest kihab. Hugo ütleb, et ta käib korraks ära.
Kargaret ja Margaret, Hugo nende vahel kergelt pommis, lähevad Hugole süüa otsima. Leiavad ühe vanamehenässi.
Pärast 10 minutit tuleb Hugo tagasi, olles imenud 4 inimest ja ühe hobuse.
Võib edasi tegutseda.
Tuuli ütleb, ärge muretsege, need inimesed jäid magama. ta ütleb kõigile: Kui sa ärkad, on sul kohutav peavalu ja sa ei mäleta midagi.
