AD 320 11. apill kell 3 öösel poolkuu
Oleme surnuaias ja võtame essentsi.
Alustab alfa.
Trebonius saab 3.
Antonia ei saa midagi.
Robinus saab ühe.
Juttu tuleb teispoolsusest.
Geograafia seal on, liiv on liiv ja kivi on kivi. Vihm ja tuul on. Aga need on vaimud. Kõik baseerub ideedel. Või siis et kõiges peitub idee. Vaimumaailm koosneb vaimudest ja nende eksistentsiga kaasnevatest nähtustest. Mitte-vaim võib põhjustada muutusi vaimude maailmas oma tegevusega. Vaimumaailmas on palju vaime, kes ei ole ärkvel. Vaimude maailmas võivad asjad olla pärit ka mujalt. Siis nad on ja jäävad mingiks ajaks lihtsalt neiks asjuks. Nt kui läbi augu viia tass, siis see on tass ka teisel pool.
Vaimumaailm ei koosne ainult vaimudest. Eksistentsivorme võib seal olla mitmeid erinevaid. Nt ebasurnud.
Hõrendusega kohad on vaimude maailmas sama halvasti märgatavad kui päris maailmas. Samas kogunevad vaimud nende kohtade juurde – see on nagu kullapalavik. S.o. baseerub kuulujuttudel.
Trebonius ütleb, et lähme siin surnuaias teisele poole ja patrullime teisel pool kuni Pinsolarumini. Pendlid jätame haudade juurde varju.
Antonia bindib enne minekut omad asjad.
Robinus kutsub meid ringi. Ühendame käed ja Robinus tõmbab meid läbi.
Kõnnime Pinsolarumi poole. Oleme tähelepanelikud. Vaatame, kas Ulsa tegevuse jälgi on näha.
Maastik on siin pisut teistsugune. Me näeme vaime. Vaimud põgenevad meie eest kabuhirmus joostes. Märulipolitsei eriüksus on saabunud. L-komando. Tundub, et kuulujuttude vaim on essentsist punnis olnud. Kadunud essentsi vaim – meta vaim, kes meta-tasandil laseb meta-nooli. See vaim võiks ka olla hästi kosunud, arvab Tr.
Vaimud karjuvad, et libahundid tulevad.
Külapurskaevu juures on väga kena näkineid purskaevu külge aheldatud. Üleni veest tehtud. Ta tihub nutta.
Margaretile, Antoniale ja Guddagile tundub see väga ebaõiglane, et näkineid on vangistatud. Me soovime ta vabastada. Treboniusel ja Robinusel on tast lihtsalt kahju.
Antonia teeb alfale ettepaneku näkk vabastada ja küsib, mis alfa arvab.
Tr ütleb, et see ongi väga ebaõiglane. Aga me ei tohiks olla rutakad, sest nagu me ju oleme välja selgitanud, on meil väga palju lepinguid ja me ei tohiks ilmaasjata minna lepingute rikkumise teed.
Guddag: AGa kuidas me üldse teame, et meil tema kohta lepingut pole?
Antonia: Jah, lepinguid rikkuda ei taha
Margaretile tundub ikka vajalik näkk ahelatest päästa.
Klassijuhataja hurjutab M, G ja A-d, et me oleme vaimust vedelad.
Tr: Vabastamine koheselt edasi lükata!
G läheb ja ulub näki juures kurvalt.
See kõlab teistele nagu väga ilus veevulin.
Tr lööb kõigile lahtise käega näkku. G saab näkkulöömisest pohmaka. Ja saab aru, et olukorda tuleks vähe kainema pilguga vaadata. Kainem pilk ütleb, et midagi pole näkiga ikka teha, tuleb vähe oodata.
M ja A haletsevad endiselt näkki. Klassijuhataja annab sabaga neile vastu nina.
M hakkab kerima – tundub, et keegi ei austa mind siin ega pea minu arvamusest lugu.
Tr tuleb ja annab ka tou M-le.
M-le tundub, et sellise ebaõigluse peaks lõpetama. M läheb juba päris vihaseks.
Tr läheb näki juurde, Robinus ärgitab kõrvalt: ütle, et sa ta maha lööd kui ta järgi ei jäta.
Tr: Sa nutad väga hästi. Külaelanikke rõõmustab see, kui sa nutad.
Näkk ulub kuis jaksab.
Tr: Kui sa viitsid ükskord ulgumise järele jätta, ütle, kes su siia aheldas.
Näkk ulub järjest hullemini edasi.
Tr: Kaua sa siin juba nutnud oled.
Näkk ei anna miskit vastust peale hala.
Tr vaatab, et kuidas/kuhu ta siin aheldatud on. Posti külge. Tr vaatab lähemalt ja avastab, et siin on locus. Marmori sees on sooned, milles on mingi metalne substants (post on marmorist, ahelad ongi veest).
Tr: Ahhaa, sellepärast ongi see näkk siia binditud, et essentsi tekitada. Ja locus on nõrk, sest teisel pool ei nuta keegi.
Teeme plaane, kuidas omas maailmas nutmist kavandada.
Antonia vahepeal saab aru, et näkk manipuleeris temaga ja tema nutt on teesklev.
Antonia läheb veenab Margareti näki asjus.
Siin teisel pool on surnuaed ja jõgi, aga küla ei ole. On väga vanad maja-asemed. On üks maja – see on see maja, kus elab mees, kes ei tee midagi.
Tr vaatab, et see maja on samasugune kui teisel/õigel pool. Pink on ka maja ees. Pingi eest läheb mööda jalgrada, nagu keegi käiks siin. Kõik uurivad ümbrust.
Antonia näeb kaugemal meid piiluvaid vaime, üldiselt on siin maastik vaikne. Rajal on väga veidraid jälgi. Keeruline on öelda, mis vaimud neid jälgi on jätnud. Inimjälgi on hulgas ka. Pingi-esine on ära tallatud. Pingi peal on pisikene karp, kus sees on liiv ja miniatuurne reha on seal kõrval. Robinus ei näe teisel pool sama reha. Kõik tunnevad vere lõhna. Guddag hundistub. Tr ja M hundistuvad ka. Määratleme, et veri on inimese oma. Tuleb majast (maja on palgist). Palgi vahele käib takk. Taku asemel on inimese juukse, mille küljes on verd. Maja ümber on rahu resonants.
Tr otsustab, et kõnnime nüüd edasi Pinsolarumi poole. Ämblikke me ei näe. Tr otsib maamärke. Mäed on samal kohal, kus nad on päris maailmas. Siin pool on nad natuke kõrgemad. Tee on siin natuke hägusem. Siin on samad maamärgid, mis päris maailmaski. Nad on veidike erinevad, kuid äratuntavad. Käänakud, järsakud – mõnikord järsemad, mõnikord laugemad. Meie külas imelikul kombel pole maju. On sild, purskaev, maja ja surnuaed. Sild on lagunenud nagu laguneb sild, mida ei ole väga kaua kasutatud. Pehkinud…
Pinsolarumis on teine lugu. Seal on majad mõlemal pool olemas. Nad on küll pisut erinevad, aga nad on olemas.
Mõttevahetus teemal, et meie külas laguneb kõik – teisel pool pole üldse maju – kulumise, lagunemise vaim? Puusepp ka kurtis, et kõik laguneb kuidagi kiiresti. Pinsolarumi majad on mahajäetud.
Robinus läheb oma aparaati otsima. Katsub tunnetada Kusonagi kohalolu vaimumaailmas.
Tunneb Kusonagi olemasolu.
