2. aprill 320
Crescent moon
Uus majareegel: oma kuu ajal skill-check annab 1 lisatäringu.
Pisut Veronast
Veronast läheb läbi suur sõjatee ida ja põhja suunas, suurem koht, kuhu tulevad karusnahad müügile, müüakse põhja poolt pärit orje. Suurim Milano konkurent. Siit võib osta kaupu kõikjalt maailmast: Hiinast Iirimaani ja Norrast Nuubiani. Mõni asi võib kallis olla, aga kõik on olemas. Võib-olla väga üksik asi on puudu. Siin on suurim amfiteater 200 km raadiuses, suured ja korralikud termid. Verona kodanikele oleks need tasuta. Ajalooliselt tugev põllumajanduskeskus. Ka järved on lähedal. Palju asju, mis muudavad asupaiga ühe linna jaoks kasulikuks – ja linna rikkaks. Veronas on ka imeilus kaheksanurkne vararomaani kirik. Korralik Rooma linn, 12-meetrine müür ümber, selle sees veel 2 müüri, iga 200 m tagant 20-meetrine suur torn. Vallikraavid. Linna sees 6-korruselised elamud, iga korrus eelmisest madalam, all on poed või kõrtsid. Nende kõrval suured territooriumid – maja suure aia keskel. Condomimiumid. Suured termid, nende ümber butiigid. Sama moodi olemas kaubamajad. Kõik sama tüüpi kaubad on koos – olgu siis poed, putkad või töökojad. Sama lugu toiduturuga. Termid on ise nagu väikesed linnakud, nende ümber on joogid ja söögid, termide varustus, väikesed majapidamisasjad, veinid, riided. Hinnatase sõltub termist. Kuna termid on kaua lahti, siis on termides alati kõik kaubad natuke kallimad kui mujal.
I Hyacinth orjaturul
Hyacinth läheb mehi orjaks müüma ja Tacitus, Robinus ja Antonia lähevad kaasa, Guddag joodab maage ja Margaret valvab vankrit, Trebonius jookseb järele.
200 m pikk ja 60 lai plats, kahel pool on orjal, keskelt läheb tänav läbi.
Ühes ostas on räpasevõitu, natuke peksa saanud, mitte nii korralikult riides orjad, istuvad maas.
Teises otsas on lõhnastatud, pöetud ja kammitud mehed, kelle silmist kiirgab 20 aastat ülikooli.
Vahepeal on igasugu huvitavaid kujusid. Spetsialiseerunud orjad on kallimad.
Tunneme, et vähemasti turul libahunte küll ei ole – ei orjade ega müüjate seas.
Hyacinth sehkendab ametnikuga. Tuleb tagasi: nad tahavad müügikoha eest raha saada. Hõbetükk päikeseloojanguni.
Teist hõbetükki oleks vaja kirjutajale – et mõelda, joonistada, kirjutada.
Antonia: meil on seda plakatit täna vaja, mitte homme.
H: no sellepärast ongi hõbe, et täna.
H kaob hõbetükiga rahvasumma ja tuleb varsti tagasi valge vahatahvliga, kuhu on peale joonistatud
Kirjutatud on “Väga head orjad, tunnevad kohalikke olusid, vaba käsitöö iga ostuga, hinnas saame kokkuleppele”
Rahvas koguneb ja itsitab, Hyacinth vastab asjalikult küsimustele.
Trebonius uurib, mis hinda H orjale pakub. H küsib ühe eest 19 ja teise eest 20 hõbetükki. Oleme ikkagi odavamas otsas.
Rahvast koguneb.
Trebonius jälgib rahvast – et kas leidub keegi, kellelt midagi taskust näpata. Kaks tüüpi jääb talle silma. Saab ühe käest kukru kätte. Läheb eemale ja loeb raha üle: hõbedat, kulda, vaske on. Kui kulda näeb, siis paneb kukru kohe kinni ja ei loe edasi. Läheb Robinuse juurde ja annab talle kukru hoida: “Pane kuskile, et näha ei oleks.”
Aga mees, kellel tasku tühjaks tegi, on selle avastanud ja teeb kõva häält. Trebonius loobub teisest katsest.
Hyacinth aga müüb orjad vähem kui 15 minutiga maha. Käsib kõigil selja keerata. Kõik keeravad selja, aga vaatavad edasi.
Treboniusel aga kibeleb: teine mees tundub jõukamgi kui esimene.
Lähme kõik koos vankri juurde tagasi. Saame kõik aru, et midagi äärmiselt ebainimlikku on kogu selles asjas, Hyacinthis eriti, aga võib-olla meis kõigis. Kuigi orjamüük normaalne, siis selles, kuidas Hyacinth seda tegi, oli midagi ebainimlikku.
Loeme raha üle. Hyacinth teenis 39 hõbetükki (erinevates rahades). Trebonius teenis 400 hõbetükki (ümber arvestatuna).
Trebonius ütleb Hyacinthile: “Tubli! Pese käed ka puhtaks.”
“See oli hea, parem kui igasugune mõõgamüük.”
II Uurime hindasid
Aeg on ju üle keskpäeva. Trebonius annab igaühele ühe hõbeda. Võtab Hyacinthilt raha ja annab talle 3 hõberaha tagasi.
“Mul oleks riideid vaja. Siid on jube kallis.”
“Mine vaata üle, siis lähme koos”
“Mul läheb 2 tundi.”
Trebonius: mida me üldse siit ostma peame? Raha meil nüüd on.
Margaret: milliseid varusid on meil enda külas kõige raskem täiendada.
Margaret ise tahab vibu. Trebonius saadab ta uurima: millised on hinnad ja millised on parimad meistrid. Ilusamad vibud on 500 väikese hõbeda ringis. Kõige odavamad on 8 ja 12 hõbeda vahel, järgmine ring on 36-50, järgmine ring on vahemikus 150-250. Odavama otsa nooltetupp koos 10 noolega maksab 1 hõbeda. Nooled eraldi maksavad 100 noolt 1 hõbe. Odavamal noolel vaskots, soomust ei läbista, jahil on okei. Kuldile vastu kolpa lastes ilmselt samas ei mõika. Vasest nooleots veresooni ja nahka lõikavad. Pronksist nooleotsad maksavad poolteist hõbedat 100 tükki. Terasest otstega maksavad 6 hõbedat 100 tükki. Lasevad läbi enam-vähem kõigest. Seale laseb ajju ilusti.
Annab Treboniusele ülevaate ja ütleb, et võiks osta paar järgmise hinnaklassi oma: lisanöör, nooled kaasas.
Tacitus läheb avaliku halduse tänavele, et uurida pärgamendi ja kirjutusvahendi hindasid. Mitu poodi, mis müüvad kirjatarbeid. Tüüpiline kirjutusvahend: luupulgaga vaha sisse. Vaha saab siledaks tõmmeta. Kui osta kõvem mudel, siis selle ülaservas on väike abakus ja veel kõvema all on lisaks tähestik sisse lõigatud ja põletatud. Kõige kõvemad variandid on alusega ja armoriga. Odavametel pole pulka kaasas, parematel kaasas nii pulk kui spaatel silumiseks. Kõige kallimatel kaasas väike õlilamp, spaatlisoendajad. Suuremad pigmenteeritud tahvlid, lõikad vaha sisse, pigment ja katad vaha sisse. Kolmas variant: musta värviga üle tõmmatud pärgament, mis on raami peale tõmmatud, kuhu saab kirjutada tavalise kriidiga. Kustutamine käib kiiresti. Kõige kallimad: kriit on segatud sookase mahlaga – helendab pimedas. Olemas köidetud koodeksid-märkmeraamatud (alates 2 hõbetükki tk kuni 9-10 hõbetükki), lehti väga palju pole. Kallimad on 50-60 lehte, u nagu rita päevik. Pärgamendirullid on suured, kahe pooliga, sangadega, tavaliselt lisaks alus, mille peale toetatakse, kirjutatakse ühele poole. Üks selline rull võib kaaluda üle 10 kilo. Rullid on koodeksiga samas hinnas.
Pärgamendimüüjad ei soovita koodeksit osta.
Trebonius arvab: pärgamenti on vaja. Ja siis ostaks pigem odavamad vibud ja tarvikuid nende meisterdamiseks, nooli ja tagavaranööri. Puutööriistu.
Hyacinth jõuab tagasi: lasin võtta kolmes kingsepatöökojas mõõdud. Pöördub Margareti ja Antonia poole: te peaksite ka tulema. Praegu on allahindlus – mulle. Ja kindlasti mu sõpradele ka. Lisaks olen ma välja vaadanud…
Tr: Räägime hinnast.
Hyacinth: odavad.
Tr: sul ikka oma rahast tuleb välja.
H: Jah, peaaegu, kokku 600 hõbedat kõik kokku.
H: Ja muuseas, ma vist leidsin ühe wolf-bloodist mehe ka. Ta läks peaaegu Gaurusse, enne kui ma tulema sain. Võib-olla oli.
H: Aga lähme edasi. Peakatted. Kõik peakatted saab 400 kätte.
Trebonius: Ma teen teile asja lihtsaks: igaüks saab 40 hõbedat ja teeb, mis tahab.
Hyacinth: ma arvan, et oleks õiglane, et igaüks saab 100.
Tr: Siin on sulle 40 hõbedat.
H: No ise teate, kui mul välja ei tule.
Ja paneb minema.
III Poodleme – kes mida
Ligi 17 sajandit hiljem töötati Rooma impeeriumi äärealal Britannias välja teooria “tühjast identiteedist” – püsiväärtuste kadumisel ning pidetuse tekkimisel sai identiteedi loomise, väljendamise ja kinnistamise peamiseks vahendiks ostlemine ning tarbimine, tarbitavatest esemetest identiteedi kandjad ja väljendajad. Ilma oma asjadeta olen ma ei keegi. Seejuures toodi välja, et asjade hind määrab omaniku sotsiaalse staatuse.
Margaret läheb vibu ostma. Robinus läheb temaga kaasa. Mõlemad ostavad 12 hõbedase vibu, Margaret ostab vaske, pronksi ja terast kõike 100 tükki. Saab nooletupe pealekauba. Ostab 6 täisvibuhoolduskomplekti 1 hõbeda eest. Kulutab 21 ja pool hõbedat ja saab kingituseks väga ilusad käekaitsed. Ühe käe kaitse, naiste oma, heledast nahast, küljelt langeb siid.
Hyacinth jõuab meie juurde tagasi: raha eest ei saa ikka midagi osta!
Seljas on tal seesama särk, mis ennegi. Aga tal on jalas erepunased kõrged saapad ja peale saabaste ja särgi midagi muud seljas ei ole. Saapad on kontsadega. Ja kitsenahast.
Mulle öeldi, et 82% allahindlust, aga kogu raha läks ikka ära.
Robinus ostab pronksnooled (200 tk) ja vibu 12 hõbedase. Margaret kingib ühe hoolduskomplekti Robinusele. Robinus otsib puutööriistu. Läheb sepa juurest läbi, saab korraliku suure puutöö komplekti kahe hõbeda eest. 17 hõbedat kulus ära.
Margaret ostis endale jahikaabu, jahivöö paunaga ja jahisaapad. 2 ja veerand hõbedat kokku.
Tacitus ostab kaks viie hõberahast ilusamat koodeksit, 1 valmispott tinti, kotitäis pigmenti varuks (munavalge ja veega segada) 40 vasetükki, 4 kullatud pegasuse sulge ühe hõbeda eest. Ja siis on inglisulg – 20 hõbedat. Lisaks 1 vahapulk. Lisaks hea terava sulenoa 30 vasktüki eest. 11 hõberaha 84 vaskraha. Kolmehõbedane korralik mitmesahtliga ilusate nikerdatud vasksulgurnööpidega kihvamotiividega nahkkott, esiplate peale tikutud tagajalgadel rebane, kellel on käes sulg, seisab pärgamendialuse ees, ümber istuvad põrsad. Koodeks ja pott mahub ja hanesuled mahuvad ära. Ostan 10 hanesulge 40 vase eest.
Kokku kulutas 14 hõberaha ja 124 vaskraha.
Trebonius käis midagi ostmas amfiteatri juurest. Siis läheb osta endale vibu: 40 hõberaha: vibu, nooletupp, 20 terasnoolt. Ostab kaasa pronksnooli 5 hõberaha eest (350 noolt). Ja siis üks remondikomplekt samalt meistrilt – 260 vaske. Ja sügisel saab tasuda upgrade’i 70 hõbeda eest. Ja siis ostab 5 koodeksit, tinte jmt ostab sama palju kui Tacitus. Ja ostab suure musta tahvli, mille saab koju panna. Tavaline, koos alusega, musta vahaga. Mees annab ka valget pigmenteeritud tahma – ja kui maksad veel kaks hõbedat, siis saad sookase säsiga, mis pimedas helendab. Ja õpetab kasutama: enne pead hoidma päikese käes ja siis helendab nii paar tundi. Ja pimedas ruumis nõrga valgusega on hästi loetav. Terava nägemisega peaks kaua nägema lugeda. Ja ostab veel väikese tahvli, kuhu samaga peale saab kirjutada. 20 läheb kõik kokku.
Guddag ostab 2 terasnuga (leivalõikus kuni nikerdamine) – 2 hõbedat, 1 kimp terasotstega nooled, 1 kimp pronksotstega nooled, vibuhooldekomplekt. Vahatahvel koos kirjapulgaga.
Trebonius ostab oma asjadele riidest kotid. 8 vaske.
Antonia läheb otsib üles posijapoe. Vaatab, kas on maagiat: on. Kiiresti tuleb mutike, tahab tal kätt vaadata. Annab käe, vaatab poes ringi neid potsikuid. Kõik on täiesti võlu.
Ennustus räägib, et Antoniat ootavad suured üllatused nii siin- kui sealpool horisonti. Antonia küsib kõige paremat asju, mis tal varjude vastu on. Helistab. Tuleb Pärsiast pärinev mehenäss. Mul on väga oluline kunde, paneme uksed kinni. Lähevad tahatuppa. Teeb mingi vaimupeletamise liigutuse, viskab neile lina peale, teeb suure kasti lahti ja tõstab välja väiksema kasti. Selle kohta räägib: see on väga kõva amulett, kuulus Caesari pojapojale – need on deemoni sõrmed.
Teeb tšeki: ilmselt ise usub, see ei ole see, aga päris niisama asi ka ei ole.
Mille vastu see siis aitab?
Kui naaber on vaimust vaevatud, siis paned madratsi vahele. Aga see on ohtlik, sest see on nii tugev amulett, et põletab deemoni välja. Ja see võib maja põlema panna. 100 kulda.
Antonia: no pane see kõrvale, ma tulen sellele järgi.
No ma teen ainult sulle. sa oled nii tore. Nagu mu noorem õde. Sulle 10 kullaga.
Ma tunnen, et sul on vaimudega side. Et sa kanna seda ikka ise. Aga kanna vasakus taskus ja ära mine kollete lähedusse.
Antonia üritab ringi vaadata.
No kahe kulla eest. See on oodanud siin sind kaheksa aastat (2 kulda on 400 hõbedat).
Antonia veenab, et vähe on palju vähem. Ei veena.
Antonia palub sisse pakkida ja lubab tulla tagasi. Aga sa pead ikka vähemalt selle ohutise kaasa võtma. Maksab 20 hõbedat.
Peab 10 tegema.
15 on minu viimane piir.
Näita oma hõbedaletti.
Mul on siin suur hõbedast vai vampiiride vastu, hõbedast pussnuga ingliste vastu. Hõbedast lingukivid hiiglaste vastu. Hõbedast nooleotsad libarebaste vastu. Hiinast toodud, väga head.
Potioniletis on põhiliselt erektsiooniravimid, aga mõned on ka vaimude vastu. Savist potsik, tugeva omapärase lõhnaga – seda tuleb sisse juua, aga vaata, et sa meestele ei anna. Võtta enne und ja see on kummituste vastane jook.
Aga midagi sellist, millega saab vaime kontrollida.
Jaa, mul on üks suurem ja üks väiksem. Selle väiksemaga saab vaime kohale kutsuda.
Aga kontrollida ainult joogiga ei saa, selle juurde käivad lõhnaküünlad ka. Ja enne ei tohi 1 minut hingata.
Ma ostan selle joogi ja need lõhnaküünlad – kui sa annad mulle selle tagumise kasti peale annad.
Aga see suurem vaimude kontrollimise jook – selle joomise ajal pead olema päikese käes ja end juustega maa külge kinni siduma. Ilma maaühenduseta see jõud ei tööta.
Lõpuks saavad kokkuleppele: Antonia ostab 10 hõbedaga väiksema ohuti. Ja veenab ikka, et poepidaja suuremat kasti alles hoiaks.
Jaa-jaa, ma ei räägi kellelegi.
Poepidaja annab kingituseks palderjani… st. vaimude vastane unerohi. Koos lõhnaküünlaga.
Ja tee peal moetänaval ostab veel imeilusa hundimotiiviga märsi 4 hõbeda eest.
Antonia läheb teiste juurde tagasi. On uus amulett.
Margaret saab aru, et tegemist on suure kodulinnu (nt ülisuur kukk) hästi värvitud ja natuke painutatud jalg.
Margaret ostab tikanditega nahkpüksid ja nahkvesti ja nahkmärsi ja nahast kirjutustahvli ja pistrikuga amuleti. 6 kõik kokku. Läheb vankrisse ja paneb end riidesse.
Robinus läheb ka veel uurima, äkki saaks hõbedast või hõbedatud nooli.
Margaret ostab tavalise õmblustarvete komplekti.
Ja terve hunniku haavasalvi, erinevaid turgutavaid pulbreid ja ravimtaimi. Verejooksu peatamiseks seespidist ja välispidist. Ja armikreemi.
Selle järel annab Trebonius kõigile kingituse: See on meile kõigile erioperatsioonideks, sest me oleme ikkagi stiilsed.
Igaüks saab riidest koti ja riidest koti seest võtame välja süsimust mask, kulmude asemel kuldsed täpid, terav nina ja suur ja lai naeratus. Peaaegu groteskne, ülistiilne. Pigem ikka inimese maskid. Need on puust, külje peal kaks pisikest auku. Kui vaja, saab ka varre otsas hoida.
Margaret ja Tacitus saavad aru, et see on Hadese naise Persephonas mask Vana-Kreeka tragöödias.
Treboniuse käsk Margaretile ja Hyacinthile – neid special riideid täna ei kanna.
Saabus õhtu. Päike loojub.
