Kasvav sirp.
Oleme endiselt mandala juures. Margaret ja Lupina on eraldi. Robinus, kes on preestrinna juures uurib essentsi. Essents on teises otsas. Paistab helendav kuju. Robinus uurib, kus templi peapreester on – teda ei ole siin, on kuskil rännakul. Millal viimati nähtaval oli – äkki aasta tagasi. Kus on – ei tea. Mis nimi – Mitra. Mida Telda praktiseerib – singulaarsust. See on seotud mõõtmete vähendamisega. Robinus küsib, kas Telda nägi tema kaaslasi – ei. Telda teab, kuidas Robinus siia sattus, sellest järeldab, et kõik ei ole korras. Nüüd peab midagi tegema, sest teadmatusest on Robinus põhjustanud häda. Ka Telda käib ära – ei viibi pidevalt siin ruumides. Telda kuulis, et Robinus tuleb ja tuli uurima. Kas peale tema on siin veel praktikante – ei. INimesi – mitte eriti. TEisi olendeid – piisavalt. Kui palju need teised olendid takistusi teevad – ei tea, niinaa. Mis maailmas oleme – tavalises. NB! Templist vlja saad ilusti, aga kas sisse saad, ei tea. Mis aasta, mis maailmapunkt, mis koht – R ütleb, et kogemusi on huvitavaid. Himaalaja mäestik. 9016 aasta Atlantise asutamisest. R arvutab, et peaks olema sattunud minevikku, nii ca 1000 aasta jagu. Telda ütleb, et ära siia liiva peale rohkem astu, väga suur tegemine on. Telda arvab, et R peab templis magama. Telda ütleb, et tal on seltsi üle hea meel.
Robinus astub templisse. Kõrged müürid 6m, üleval lae all avad, kust valgus sisse tuleb. All suured tõrvikud. Ruum suur, läheb mäe sisse, kummalgi pool taga uksed, keskel buda kuju. Kuju ees annetusi. Süles nelinurkne alus, mille peal mandala, ühes käes pisike reha spaatliga, teises käes väike suurendusklaas. Mandala peal on näha Robinuse jäljed. Robinus hakkab kraftima mandalat, et oma jäljed sealt kõrvaldada – tera tera haaval.
Margaret läheb ja torkab näpu buda kandikul oleva mandala templipoolsesse serva. Selle peale kostub karjatus ja sammumüdin. Margaret tõmbub seina äärde ja üritab peituda. Eriti hästi see ei õnnestu. Vasakpoolsest uksest tormab templisse üks vanainimene. Jookseb otse M juurde, on kiilakas, küürus. Suured suured kõrvad, suur nina, hambaid ei paista, üksikud hõredad juuksesalgud, liigesevaluga. Jookseb M kolme sammu kaugusele ja karjub käheda häälega: Ei, ära tee seda. Suured kõrvad on otsast teravad. Pikad küünised ja varbaküüned. Väheke konksus. Teravad hambad, hõredad kulmud. Libahunt, dalu vormis. Selgub, et see on Margaret 200 aasta pärast. Tätod ära võetud. Selgub, et see on juba mitmes luup. Vana M sureb kohe ära ja ütleb, et peame kiirelt infot vahetama, kuigi tal palju öelda ei ole. Võibolla õnnestub pusle kokku panna ja pääseme siit välja. M on kirja pannud mingid asjad, mis ei tööta. Ei tööta: naiste ründamine, see pakib templi kokku, naised on templi toed, väljas see mandala toimib prügikastina – kõik mis sa sinna viskad, kaob, mandala taastub. Serva mööda välja ronimisel ole ettevaatlik, all on küll sööki ja pandoralasi, väravast välja käimise kohta pole infot, pigem mitte. Kui kandikul midagi teha, siis see mõjub suurele mandalale. Mina pühkisin liiva minema, päev muutus 3-tunniseks. Seega ära tee selle liivaga midagi. Sellega manipuleerimisest ei sõltu see aeg, kui kaua sa siin oled. Hea uudis on see, et M-l on mandala palju õigemini koos kui temal. Väljas mandalaga tegutsemine ei mõjuta seda, mis sees on, sees mandalaga tegutsemine mõjutab aga seda, mis toimub väljas. Vana Margaret pani pärast äraviska<mist liivaterad tagasi, aga need ei saanud päris õigesti. Nüüd kui ta vaatab mandalat, näeb see teistsugune välja – samasugune, aga teistsugune, sarnasem väljas olevale kui see, mis M “korda tegi”.
Robinusel õnnestus mandala kordategemine. Tädi oli samasugune. Nägi teisi ja hõikas neid. Küsis preestrinna käest, mis aasta on. 10203. Selgub, et Robinus jõudis mandala korda tegemisega õigesse aega tagasi. Hõikab Treboniust ja teisi, need näevad, kuulevad, hõikavad vastu. Side on taastatud.
Kas Robinus saab üle mandala tagasi minna? Telda küsib, kas R ütleb, miks ta tuli siia. R ütleb, et tulime liitlasi otsima. Tekib keskustelu haldjatest ja nende minionidest. Enerabe sekkub, et Telda ajab jama. Meie ei ole mingid haldjate minionid. Telda ütleb Enele, et tal on hästi kasvatatud, nutikad ja kõrgelt arenenud käsilased. Kõik vaatavad Enerabe otsa. E: Mis ma peaksin ütlema? Tr: Võtad vastutuse v ei võta? Jutt paktist – E ütleb, et pole katki, Tr ütleb, et nagu ju on. Mõnes kohas täitsa katki. Lühikeste laste maa, Raetia.
Pakt: libahundid saavad oma gifte tänu haldjatele. Lühikeste laste maal nad paljastasid, et me oleme kuidagi paktist välja nihverdanud. Mingil põhjusel me ei kuule haldjate vilet – ei teeninda.
Telda ütleb, et siiani on sisenemine olnud samasugune nagu härrasrahva puhul tavaline. Astuvad sisse, peksavd kõik segi, siis hakkavad rääkima. Tr vastab, et tema poolt vaadatuna on sisenejate laksimine ja kui oled sellega ühele poole saanud, tuleb järgmine, kellega saab rääkida.
Telda kõrvale on tulnud üks mees, kes on umbes meievanune, härra Mitra. Seljas pikk villasest materjalist särk ja samast materjalist püksid. Läikiv must kangas, millel on peenikene hall triip, valge ilustustega särk, rinnakarvad paistavad maitsekalt. Mees tulevikust :). Käes on väike kullaga raamistatud lääts. Monokkel. Äralõigatud säärtega saapad jalas. Lakk-kingad. Mitra, ütleb, Telda, kas sa tead, et meil on ümmargune number? Jah, ma ei mõelnudki selle peale. Kas toome küünlad. See on kümnes, kes on meisist välja murdnud.
Tr tervitab Mitrat. Tutvutab karja ja ütleb, et oleme külastamas erinevaid supernaturaale. Meil on ka koduhaldjas. Erinevad vaatepunktid ütlevad, kas ühel on teine v vastupidi, aga see ei ole tähtis. Tr räägib laiast silmaringist ja ühistest tuttavatest nagu näiteks Eduard. Mitra ütleb, et Eduard on see, kes on teinud kõrgest ja hinnatud maagiliste energiatega läbikäimise teadusest lihtlabase kauplemise objekti.
Tr ütleb Mitrale, et me oleme külastanud erinevaid supernaturaale ja avastanud, et paljudega meil on mingisugune suhe. Minu küsimus ongi, kuidas tema kirjeldaks, milline on meie suhe temaga. Meie kui libahuntide suhe Shangrilaga.
Mitra ütleb, et kui lühidalt kokku võtta, siis libahundid on meie vastutusel. Meie kui energiatöölised. Peenenergeetikud.
Tr: Kuidas see väljendub, et libahundid on nende vastutusel? Mitra ütleb, et sellel on keeruline selgitus ja teeb käega ühe märgi. Põimib liigutuse sisse maindi, speisi ja aja essentse ja me kõik kuuleme oma peas tema sõnu: Noh, põhimõtteliselt üks energiatööline, kes ühe teatud saatuselõime niimoodi vildakalt kokku otsustas siduda, et ühed teatud lubadused enam ei pidanud eriti palju, mis puudutab meid ja meie loojaid. Mingi maag keeras haldjate ja libahuntide pakti pekki. Seda juttu Enerabe ei kuule. Tr proovib peast pähe vastata. Ta ütleb, et Enerabe päriselt ei tea, miks me siin oleme, sest me ei ole talle seda öelnud. Vähemalt me arvame, et ta ei tea. Mitra ütleb, et haldjad on imelised olendid, suudavad igasugu asju teha, kuigi nad paljut ei tea.
Tr küsib, kas see suhe on praegu hästi või peaks paranema v on oht, et läheb halvemaks (meie omavaheline suhe).
Mitra: Haldjad on ilma jäänud kõvast ressursist. Mõni vb ei pruugi selle kontseptsiooniga leppida.
Tr küsib, kas libahuntidel üleüldse on olnud kunagi iseseisvus. Niiöelda haldjate-eelne oleks.
Mitra vastab, et on küll.
Millal see juhtus, mis põhjusel, et see olukord muutus?
Kui inimühiskondades võimukontseptsioon arenes, siis mingil hetkel võimutasakaalu muutmiseks olid haldjad nõus “abiks” olema. Libahuntide võimujanu võis selle põhjustada.
Tr küsib, et oma eksirännakutel sattusime me sellisesse püksisäärde, kus maagia oli praktiliselt kadunud. See on üks põhjustest, miks me siin üldse ringi kõnnime. Kas Mitra teab sellisest püksisäärest?
Mitra ütleb, et nagu igal jõel on palju harujõgesid, igal ajahetkel voolab sellesse jõkke tuhat lisajõge, mis annavad oma vee sellele jõele. Mitra usub/teab, et iga säär – kui sealt voolab kasvõi üks tilk reaalsust välja, mõjutab jäädavalt kõiki neid reaalsusi, mida see puudutab.
Lupina. Kas mandala ja tempel on teisel pool ka olemas? Mandalat ei ole, mandala asemel on keeris. Lookust ka ei ole. Lupina pikendab panoptikoni ühe stseeni võrra. Uurib, kas lähikonnas on kuskil lookus. Lupina tunneb, et tema kõrvu ja silmi üritab keegi kasutada, nagu tema teeb seda kellegi teisega. Teisel pool on lookus templi sees. See väljak on halva energiaga. Keeris on lihtsalt sügavik. Lupina vaatab ka siinpool lookust, templi sees valgustatud kuju, istuv. Tugeva spirit energiaga. Lupina tahab teada, kas mandalat võib käsitleda ka informatsiooniallika või pangana. Saab. Lupina soovib leida infot käigu kohta, mille kaudu ta siia tuli. Et seda kasutada tagasiminekuks.
Robinus küsib Mitralt. Meile on õpetatud, et meie ülesanne on vaimude maailma hoida inimeste maailmast lahus. Mis me puutume haldjatesse?
Mitra ütleb, et keegi peenmehaanik on haldjate lepingut väänanud. Talvehaldjate ülesanne on hoida outer space eemal. Pakti muudeti nii, et piir muutus ja tänu sellele on haldjate võim meie üle kadunud. Algselt me kaitsesime välisvaenlase vastu, nüüd me valvame sisepiiri. Tulemuseks on, et esoteerik sai auterspeissiga jamada nii nagu ta ise tahtis samal ajal.
Lupina ei leia seda infot, mida otsib.
Tr: Alghundid on kõik kadunud. Mis siis juhtuks kui üks tagasi tuleks?
M: Väga vihane haldjakuninganna.
Hundid, kellele pakt ei rakendu, teevad siiani seda, milleks nad mõeldud on.
Jutuajamisest võiks välja lugeda, et kõik vanad hundid on lahingus praegu, lahingus auter speissiga. Kõik vanad hundid on piiri ääres lahingus. Kui me nad tagasi kutsuksime, jääks sinna auk, kus nad võitlevad. Meie esivanemad ei ole mitte kadunud, vaid töötavad haldjate jaoks edasi.
Trebonius ja Guddag teeavd messengeri rituaali. Lune tuleb. Juuksed sorgus, pöidla pikkune, nagu karupoeg Puhh, läbimärg. Tiibadega. Lunel oli jube raske siia tulla. Paksud müürid. Tr ja G saadavad Täädule ja Margaretile sõnumi. Kas Lune räägiks neile, et kandikul tuleks liivaterad asetada algsesse olukorda kasutades selleks luupi ja reha. Tervitustega Trebonius ja Guddag.
Vana Margaret sureb. Suust lendab liblkas välja. Väga pisikese karukehaga. See ütleb: Üks variant veel, see võib töötada, aga sa pead mulle essentsi andma. M annab. Saab Treboniuse teate kätte.
Lupina tunne, et teda seestatakse. Keegi tunneb Lupina sees ennast väga koduselt. Panoptikon on kuidagi sellega seotud. Ei saa enam temast lahti. Hakkab Lupinat läbi gauntleti sikutama. Sihikindlalt. Lupinal ei õnnestu panoptikoni lõpetada. Keegi kasutab Lupina meeli, et fokusseerida – kuju templis ja vahemaad Lupinast kujuni. See keegi tahab Lupinat muuta urshuliks. Lupina liigub buda kujuni vaimu sunnil, et sellest seestumisest lahti saada, kohapeale jõudes saab aru, et peab võtma luubi ja reha ja tegema liivaterad korda ja näpujälje ära likvideerima. Nii kui luubi kätte võtab, vabaneb vaimust. Teeb liiva korda.
Kostab spirituaalne krooks – Lune sai essentsi kätte. Vaimu enam ei ole.
Margaret ja Lupina saavad nüüd õigesse dimensiooni tagasi ja kokku Robinusega. Teised on teisel pool Mandalat.