Kahanev kuusirp
Märtsi lõpupoole
Meie ja telkiin.
Kõrvalepõige.
Meie ja tolkiin. Kuidas me siia raamatusse saime?
Trebonius küsib Juliuselt, mis keeles telkiinidega rääkima peaks.
Kreeka keeles, arvab Julius.
Tr ja M lähevad telkiini juurde.
M vaatab, kas telkiin on terve. On, aga suur muhk kuklas.
Uudissõna: vaimist.
Arutame, mis teha vaimuga.
Vaim on nagu suur kaheksajalg, iga kombitsa otsas on käsi.
Uurime, mis vaimuga on tegu.
Müstilise kaubanduse vaim.
Telkiinil on jalad täitsa olemas, aga ta saab neid nii kokku panna, et tekib näkisaba.
Mehaanilised püksid. Robot-trussikud.
Pikad-pikad juuksed ja pikad punased tundlad.
Paneb kohe jalad kokku kui mäe lähemale läheme.
Tr küsib, kas telkiinil on kõik korras.
Enam-vähem.
Me leidsime sind siit rannast.
Mina teid ka. Kreetal ei ole hunte.
Aga me oleme ju inimesed.
Ei tea jah, kuidas mulle nii tundus.
Aga kui sa juba siia sattusid, on see hea juhus. Me tahtsimegi telkiinidega rääkida.
Ma ei tea neist midagi, mina olen merineitsi.
Margaret teeb know thy prey gifti.
Telkiini nimi on Deksithea. Ta tunneb Damoni. Lisaks telkiinidele kutsutakse neid veel Lalycii’deks. Libalõhe.
Anname vahepeal kõik vaimule essentsi ära.
Vaim ledab mere kohale ja kaob vette. Enne kadumist tekib mingi muutus, mida me ei suuda tuvastada.
Tutvustame ennast.
Telkiin ütleb, et tema on Deksi merineitsi.
Tr räägib, miks meie siin oleme. Meil on müstilise kaubandusega viletsasti. Ja mõtlesime maad kuulata, et kas seda müstilist kaubandust oleks võimalik käivitada.
Deksi ütleb, et ta ei saa aru, mida me tahame. Ta pea valutab, ta tahaks mahla.
Julius küsib Deksithea käest, ega tol pole olnud ebameeldivaid kokkupuuteid huntidega.
Deksi, et ei.
Julius ütleb, siis on senini hästi läinud.
Anname Deksile juua.
Tr: Saada sõnum telkiinidele või Damonile või kellele iganes, kes telkiine juhtuvad tundma, et meie oleme libahundid ja meie tahame telkiinidega vestelda, sest me arvame, et selleks on õige aeg.
Deksi: Telkiinid on müütilised olendid. Millest te tahate nendega rääkida?
Robinus uurib, aga vampiirid – häh, sääsed; aga draakon – hirmus, jooksen; aga maagid – heh, müürsepad; aga haldad – meie merineitsid ei tegele nii keeruliste probleemidega nagu haldjad.
Enerabe ütleb, et kui tuletaks sulle mõnd vana lepingut meelde, või jood sa ainult Styxist vett viimasel ajal…
Deksi: Nehh, viimasel ajal kehv mälu jah.
Aga lepingut ei taha küll kuulama hakata.
Delfiinid tulevad meile lähemale.
Tr: Meie oleme huvitatud piirikaubanduse taastamisest.
D: Millega kauplete?
Väärtustega
Milliseid väärtusi te arvate, et telkiinidel on vaja?
Robinus küsib vahele, kas nad outereid tunnevad. Ja kas nad teavad teisest maailmast, kus on teistsugused olendid. See väike maailm, kus me oleme on mere põhja küljes kinni ja selle maailma taga on vari, mille taga on väravad ja väravate taga teised olendid. Kui need siia pääsevad, siis see võib kataklüsmi kaasa tuua.
D ütleb, et on tehtud mitmed kardinaalsed juhtimisvead maailma loomisel ja kui see oleks tema teha, siis tuleks kõik uuesti teha. Põhimõtteliselt tundub jabur see, et proovime midagi 1x ja ükskõik kui halvasti see välja tuli jätame selle nii. Mitte mingit varianti ei ole, et asja parandada.
R: Kuidas see ideaalne oleks siis?
D: Väga lihtne. Paned kevadel vilja maha ja sügisel mõtled, mida ja kuidas oled teinud, et järgmisel kevadel uuesti ja paremini ja nii edasi ja nii edasi.
G: Aga me oleme kuulnud kellumeestelt, et ikak midagi muudetakse, parandatakse.
D: Aga see on metahäkk.
R: Kellega telkiinid kokku puutuvad üldse ja suhtlevad?
D: Libahuntidega
R: Kes on nende vaenlased?
D: Telkiinid ise. Halvad lepingud ja sitad vastased.
Telkiinid on omadega kinni kiilunud ja maailma kreatsiooni koduarestis.
D: Kes on need, kes kõike muuta tahavad?
Tr: Need, kes on värava taga?
D: ohoh, ägedad tegelased, peab lähemalt uurima.
D. Ükskõik, kellega ma räägin, keegi ei ole rahul.
Enerabe ütleb D-le – usu, sa ei taha, et need olendid sealt läbi tuleksid. Neil on oma plaan, sinu plaanid neid ei huvita üldse.
Tr järeldus – telkiinid on oportunistid.
Tr: Kas telkiinid on üldiselt tuntud oma kehvade diilide poolest?
Libahuntide poolest ja, haldjate poolest mitte. Atlantisega võrreldes on nad paremad.
Telkiinid on oma ülevoolavasse headusesse kinni kiilunud.
Kes neid telkiinide lepinguid teeb, kuidas ühiskonnakorraldus üldse on?
Iseseisvad entitid. Pole juhte.
Kuidas siis lepingud?
Mingi siduv, ühepoolne. Enamus meie lepinguid on jumalatega.
Telkiinid seisavad väärtuste eest: Nõrgemate kaitsmine tugevamate omavoli eest.
Ja teevad lepinguid jumalatega, kes kotivad nõrgemaid.
Siit tulenevalt: jumalad kotivad telkiine.
Telkiinid on meiega nõus küll lepingut tegema. Kui meil nt on vaja haldjate eest kaitset.
Enerabe arvab, et ta ei soovita meil telkiinidega lepingut teha.
Sest meil ei käi pärast jõud üle tagajärgedest.
Robinus küsib, mida telkiinid soovad. Mis sooki?
D ütleb, et telkiinid on õpetanud inimestele põlluharimist. Nad tarbivad taimset toitu.
Miks naissoost telkiine tavaliselt varjatakse?
Sest me oleme liiga healoomulised. Mehed räägivad rohkem libahundikeeles. Ja kuna oli spetsiaalne palve, et kas saaks tulla mina, siis ma tulin.
See vesi, mis on Treboniuse lähkris on, muutus unustuse veeks.
Ja sel veel on üks toime veel.
Trebonius tänab, see on väärt kingitus.
NB! Siin on 10 lonksu.
Kui te tahate sõlmida meiega lepingu, siis me räägime muudest asjadest juba.
Telkiinide huvi on kaitsta nõrgemaid jumalate või ka vanemate titaanie eest, kes veel alles on.
Veel võib arutada, et meil pole midagi, mis meid hõbeda eest kaitseks.
Pakkumine ei aegu.
Järgmisel korral ilmselt D-ga ei kohtu enam, me peame valmis panema hulga annetusi ja kinke – s.t. Taumiumi.
Kui te raidite mingit Atlantise settlementi ja teile tundub, et on liiga vähe pauerit, siis andke märku. Taumiumi lõhna tunneb nendes kantides: Kreeta, Rhodos, Küpros, Lõuna-Anatoolia, Fira; Aleksandria suure kuhjaga, sest kaugemal. Konstantinoopol liiga kaugel.
Täname, ütleme, et oli meeldiv vestelda. Hüppab vette, läheb vee alla, sekundi pärast näeme delfiinina kaugemale ujumas.
Ronime veest välja. Näeme, kuidas vesi läheb tumedaks, mustaks seest. Taevas läheb pilve. Suured pilved tulevad igalt poolt. Kõuemürin.
Läheme tagasi. Saame tormi kaela. Nähtavus 3m. Kõige suurem äiksetorm, mis me saanud oleme. Kurdistav. Pimedaks läheb.
Jõuame lõpuks oblitusse.
Enerabe jookseb sama kiiresti kui hundid.
Trebonius ütleb, et tal tekkis tunne, et meil on kodustatud outerid telkiinide näol.
Kellega haldjad on kõva lepingu teinud ja nad merre elama surunud.
Meenutusi Aleksandrose järel käigust. Me ei tea siiani, kes meid seal sepikojas tahtis kokku pakkida. Leo kõrvalepõige – kõik prometeaanid on jumala needuse all.
Haldjad võtsid selle, mis on meie oma, tõstsid meid ära talvemaailma. Siis me sealt pääsesime ise.
Otsustasime minna Konstantinoopolisse. Vt. Lugu nr 108.