107. Lugu – Meie kõige pikem rännak
Kahanev kibuskuu, südaöö Robinus e uue nimega Tuuli joonistab tuulepüüdja skeemi vaimudele essentsi tekitamiseks. Saab väga lahe skeem. Täiesti teostatav. Põhimõtteliselt. Saadame Kusoka karja liikmed Veronasse. Ise jääme ehitama. 4 päeva ehitame. Mõttetalgud lendamise teemadel. Puunotid, kilbid, toolid, uksetahvlid.... Otsustatakse otsida tünnid. Alfa siirdub austajatega tagasi oma külla. Margaret leiab oma/meie külast kõigile tünnid. Täiesti tutikad. Puusepp tegi need sügiseks juba kevadel valmis. Sepp küsib hõbeda kui saab kindlasti tünnid tagasi, anname talle kulla. Selle peale annab sepp õled-padjad kaasa. Viime tuulemäele, vooderdame, lupjame tünnid. Robinuse abiga kinnitame sangad, rihmad tünnidele. 5-punkti turvavööd. Treboniuse tünn on alfa. Margaret läheb otsib metsast tiigri jaoks rahustavaid rohte, teeb sellest tõmmise. Guddagi tünn on roheline. Treboniuse tünnil on alfa ja tünn on valge. Guddagi oma muutub valgeks. Robinus teeb põhja vedeliku äravooluava. Hea mõte, teised teevad ka. Sinna käib punn ette. Kaaned peale, kaaned käivad seestpoolt kinni. Hästi lihtsad aasadega nöörkinnitused. Tünnide peale päev. Viie päevaga oleme valmis reisiks. Tuulevaimud on väga õnnelikud, sest propellerid hakkavad kohe tööle. Töötavad õudse plärinaga, aga tekitavad vajalikku…